Riigikogu komisjonid: EL kalandusreform peaks olema paindlikum

Maaelukomisjoni, keskkonnakomisjoni ja EL asjade komisjoni tänasel kohtumisel Euroopa Komisjoni merendus- ja kalandusvoliniku Maria Damanaki’ga, kellega oli kõne all Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika reform, avaldas Damanaki lootust, et Eesti toetab reformi läbiviimist, mille eesmärk on tagada kalavarude taastootmine ja nende jätkusuutlik kasutamine. Damanaki kinnitusel on reformi eesmärk kalaliikide maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamine 2015. aastaks

Damanaki sõnul on kalavarude taastumine viimase kahe aasta jooksul juba praegu võimaldanud püügikvoote vähesel määral tõsta ja kala on rohkem välja püütud 135 miljoni euro (sellest Läänemeres 40 miljoni euro) võrra. 2020. aastaks on kavas suurendada kalavarusid sel määral, et kalapüügiga seotud töökohtade arv kasvaks 80 tuhande võrra.

Riigikogu keskkonnakomisjoni, maaelukomisjoni ja EL asjade komisjoni liikmed tõstatasid kalade tagasiheite keelu, kasvava bürokraatia, kalapüügi järelevalve kulude kasvu ning kolmandate riikide vetes kalapüügiõiguste küsimuse.

Ühisistungit juhatanud keskkonnakomisjon esimehe Tõnis Lukase kinnitusel toetab Eesti kalaliikide maksimaalse jätkusuutliku saagikuse printsiibi järk-järgulist saavutamist, kuid Lukas rõhutas samas, et lähenemine peaks olema paindlik, bürokraatia ei tohiks kasvada ja igal piirkonnal peaks säilima võimalus oma traditsioonilisi eluviise jätkata.  

 „Iga Euroopast tulnud reformikuulutus tähendab üldjuhul bürokraatia kasvu. Rõõmu teeb, et ka volinik Damanaki pidas seda senist praktikat kahetsusväärseks ja loodan, et ta teeb kõik selleks, et meie kalamehed ja ettevõtted ei langeks uue dokumendilaviini alla,“ ütles Lukas.

„Positiivne on, et Euroopa Komisjon nõustub Eesti ja teiste samuti mõtlevate riikidega, et erinevate kalaliikide puhul võiks nende maksimaalse jätkusuutliku saagikuse printsiipi rakendada erinevalt,“ märkis Lukas. „ Arvestades tuleks nii seda, et uute kvootide kehtestamisel ei peaks kokkulepitud tase olema saavutatud ilmtingimata üheks ja samaks tähtajaks, kui ka näiteks seda, et püügi piirangud ei peaks rakenduma kõigile ühetaoliselt, et mitte ohustada ühe liigi arvukuse tõusuga teisi liike. Sööb ju näiteks tursk kilu – mitte vastupidi.“

Maaelukomisjoni esimees Kalvi Kõva leidis, et merest välja püütud alamõõdulist kala ei tohiks tagasi merre heita ja seda peaks olema võimalik kasutada inimeste toiduks. Samuti tõstatas Kõva vajaduse toetada kalapüüki ja rannaelu Leader-programmiga sarnanevate meetmetega. EL asjade komisjoni esimehe Taavi Rõivase sõnul peaks paindlik reform tähendama ka seda, et jätkusuutlikkus saavutatakse igale kalaliigile eraldi, kuivõrd Eestile on oluline eelkõige just räim ja tursk.

Tänasel kohtumisel osalesid ka Euroopa Komisjoni merendus- ja kalandusvoliniku kabinetiülema asetäitja Maja Kirchner, eestkõneleja Oliver Drewes, merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi direktor Carla Montesi ja Euroopa Komisjoni esinduse juht Hannes Rumm.

Euroopa Komisjon algatas ühise kalanduspoliitika reformi diskussiooni 2009. aasta aprillis. Komisjon teeb ettepaneku lõpetada järk-järgult kalade tagasiheide soovimatu püügi puhul, mis on väärtusliku loodusressursi raiskamine ja veekeskkonna saastamine, kasutades alamõõdulist kala kalajahuks või lemmikloomade toiduks. Üheks lahenduseks peab komisjon selektiivseid püügivahendeid, et soovimatut kaaspüüki vähendada ja turumeetmed, et ergutada kalureid kogu saaki maale tooma. Samuti peaksid liikmesriigid varustama oma kalalaevad seadmetega, mis tagavad seire kogu püügi-, töötlemis- ja lossimistegevuse üle.

Riigikogu pressitalitus
 

Ülo Mattheus, 631 6352
ylo dot mattheus at riigikogu dot ee
03.05.2012
03.05.2012