Esmaspäev, 30. aprill  

Sotsiaalminister vastas arupärimisele naiste ja meeste palgalõhe kohta  

Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas Riigikogu liikmete Marika Tuus-Lauli, Mihhail Stalnuhhini, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Deniss Boroditši, Vladimir Velmani, Lauri Laasi, Inara Luigase, Enn Eesmaa, Jüri Ratase, Olga Sõtniku, Viktor Vassiljevi, Ester Tuiksoo ja Kadri Simsoni 12. märtsil esitatud arupärimisele naiste ja meeste palgalõhe kohta (nr 134). Arupärijad soovisid teada, mida on valitsus ettevõtnud palgalõhe vähendamiseks? 

Pevkuri sõnul näitab Euroopa statistiline võrdlus, et kahtlemata on palgalõhe Eestis üks teemasid, millega tuleb ja saab tegelda. Probleemi lahendamiseks on uuritud palgalõhe olemust. „Põhiliselt Eestis 2009. aastal läbiviidud soolise palgalõhe uuringust järeldus, et meil mõjutab soolist palgalõhet eelkõige erinevate tegurite koosmõju. Näiteks tuleneb palgalõhe osalt Eesti inimeste hoiakutest ja kehtivatest normidest meestele ja naistele,“ selgitas Pevkur. Tema hinnangul mõjutavad seda töö ja pereelu ühitamise raskused, eelkõige probleemid lasteaiakohtadega, meeste vähene osalus väikelaste eest hoolitsemisel, sealhulgas lapsehoolduspuhkuse ebavõrdne jaotumine naiste ja meeste vahel. Samuti mõjutavad palgalõhet personalipraktikad töökohtadel, toonitas minister. 

Pevkur sõnul peame põhjalikult uurima probleemi olemust. Ta märkis, et kui vaadata erinevaid tegevusi, siis ministeeriumis on soolise palgalõhe ja võrdse kohtlemise küsimuse lahendamise huvides õnnestunud kasutada nii välisvahendeid kui ka riigieelarve vahendeid. Tehtud on erinevaid teavituskampaaniaid ja tööalase soolise võrdõiguslikkuse analüüse. Samamoodi on koolitatud vastava ala eksperte. Pevkuri selgituste kohaselt on hetkel käimas näiteks ka töötaja- ja peresõbraliku ettevõtte tunnistuse väljaandmise protseduur. Ta toonitas, et kui vaadata lõppenud soolise võrdõiguslikkuse edendamise programmi, siis selles uuriti soolise palgalõhe kujunemist Eestis. 2011. aastal viidi nende uuringute põhjal läbi konverents ja anti välja palgalõheteemaline artiklikogumik. Pevkur informeeris, et sellel aastal oleme jõudnud juba neljas kohas – Tartus, Pärnus, Rakveres ja Narvas – teha palgalõhe infoseminare, millest on ka meedias juttu olnud. Ta toonitas, et teavitamine on üks oluline osa sellest tööst. Pevkur märkis, et aasta teises pooles on tulemas veel soolise võrdõiguslikkuse seaduse koolitused. Eks need koolitused ja teavitused kannavad eelkõige sellist pikemaajalist eesmärki, et seeläbi ka olukord paraneks, avaldas minister lootust. 

Pevkur vastas veel Riigikogu liikmete Yana Toomi, Viktor Vassiljevi, Eldar Efendijevi, Vladimir Velmani, Lembit Kaljuvee, Mihhail Stalnuhhini ja Marika Tuus-Lauli 2. aprillil esitatud arupärimisele HIV/AIDSi vastase võitluse kohta (nr 142). 

Rahanduskomisjoni ettepanekul arvati töönädala päevakorrast välja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 48 muutmise seaduse eelnõu (184 SE) esimene lugemine. 

Vabas mikrofonis võtsid sõna Viktor Vassiljev ja Kalle Laanet. 

Kolmapäev, 2. mai 

Riigikogu täpsustab kõrgharidusreformi seadust 

Riigikogu võttis vastu 8 seadust: 

63 poolthäälega (16 vastu, 1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud ehitusseaduse, korteriühistuseaduse, korteriomandiseaduse ja hooneühistuseaduse muutmise seadus (156 SE), mis harmoneerib Eesti õigusaktid Euroopa Liidu vastava direktiiviga hoonete energiatõhususe kohta. Seadus aitab kaasa energiakasutuse tõhususe paranemisele hoonetes, võimaldab olemasolevate hoonete kasutajatele lihtsama ligipääsu teabele hoone energiatarbimise ja võimalike energiasäästu meetme kohta. Samuti võimaldab rakendada uute hoonete kavandamisel Eesti oludes sobivaid põhimõtteid hoonete energiatarbimist määravate osade kujundamiseks.                       

79 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seadus (187 SE), mis muudab kalapüügiõiguse tasude määramise alust püügivahenditele angerja püüdmiseks nendel veekogudel, kus tehakse kulutusi angerjavaru taastootmiseks tema noorjärkude asustamise teel. Samuti täpsustab sätet, mis kehtestab püügiõiguse tasu piirmäärade vahemiku põhjanoodale ehk mutnikule Peipsi järvel kasutatava põhjanooda suhtes.                       

77 poolthäälega ( 2 erapooletut) võeti vastu valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seadus (182 SE), mis võtab üle intelligentseid transpordisüsteeme käsitlev Euroopa Liidu vastav direktiiv. Seadus soodustab info- ja sidetehnoloogia kasutamist maanteetranspordis, samuti kohalike teede liikluses ja linnatranspordis. Seadus võimaldab nende rakenduste sidumise teiste transpordiliikidega. See aitab kaasa keskkonnahoidlikkuse, tõhususe, ohutuse ja turvalisuse parandamisele maanteetranspordis, samuti reisijate ja kaupade paremale liikuvusele, tagades samal ajal siseturu toimimise ning tugevama konkurentsivõime ja tööhõive kasvu.                       

77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse ja äriseadustiku muutmise seadus (147 SE), mis määrab kindlaks seni rakendussättega reguleeritud taksonoomia ja taksonoomia vormide kasutuse raamatupidamiskohustuslastele ning lihtsustab kasumit taotleva raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande vormistamise nõudeid.                       

69 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta ratifitseerimise seaduse muutmise seadus (177 SE), mis tunnistab Eesti täiendavalt seotuks hartas sisalduva viie õigusega – kokku kaheksa numereeritud sättega. Seaduse kohaselt võtavad riigid kohustuse esitada 5-aastaste ajavahemike järel aruandeid harta nende sätete kohta, mida nad ratifitseerimisel ei aktsepteerinud. Aruannete esitamise eesmärk on selgitada välja, kas riigid võiksid võtta täiendavaid kohustusi. Eesmärk on ratifitseerida harta võimalikult suures ulatuses.                       

63 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seadus (189 SE), mille eesmärk on kaasa aidata Eestis ja Moldovas elanud ja nende riikide territooriumil pensionistaaži omandanud isikute pensioniõiguste realiseerimisele. Samuti tagatakse selle lepingu alusel määratud pensioni maksmise jätkamise ühe lepingupoole pensioni saava isiku ümberasumisel ühe riigi territooriumilt teise riigi territooriumile. Lepingu eesmärk on vältida pensioni maksmist kattuvate kindlustusperioodide ja teise lepingupoole kindlustusperioodide eest. Lepinguga on võimalik vältida nende perioodide eest topelt maksmist.                       

62 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu artiklite 1 ja 18 muudatuste ratifitseerimise seadus (201 SE), mille eesmärk on laiendada panga tegevusmandaati Vahemere riikidesse ning lubada kasutada erifonde panga abisaajates riikides, samuti potentsiaalsetes abisaajates riikides. Asutamislepingu muudatused on seotud nn. „araabia kevade“ sündmustega 2011. aasta esimesel poolel, kui Põhja-Aafrikas ning Lähis-Idas (Egiptus, Jordaania, Maroko, Liibüa ja Tuneesia) toimusid revolutsioonid, et üle minna demokraatlikule korrale. Paljud rahvusvahelised organisatsioonid on juba olnud selles piirkonnas aktiivsed, sealhulgas ka Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, soovides demokraatia ja selle piirkonna arengusse panustada. Panga asutamislepingu muudatused ei too Eestile kaasa täiendavaid kulutusi riigieelarvest. Panga tegevuse laiendamisel liikmetelt lisakapitali ei nõuta.                       

64 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja India Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seadus (207 SE), mis reguleerib maksustamisõiguse jagamist lepinguosaliste riikide vahel ning sätestab diskrimineeriva maksustamise ärahoidmise ja maksudest kõrvalehoidumise tõkestamise kohustuse.                       

Riigikogu lõpetas Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse teistkordsel menetlemisel (89 UA) dokumendi teise lugemise. Menetluse käigus viidi seadusesse mitmed muudatused. Akadeemilise puhkuse tingimuste osas viiakse seadusesse muudatused, mille kohaselt rakendub õppekava täitmise piirang akadeemilisel puhkusel viibimisel alates 2013/2014. õppeaastast õppeasutusse immatrikuleeritud üliõpilastele ja varasemalt immatrikuleeritud üliõpilastele alates 2016/2017. õppeaastast. Õppekulusid hüvitamise osas tuuakse selgelt välja juhud, millal tekib õppeasutusel õigus üliõpilaselt õppekulusid nõuda. Täiskoormusega eesti õppekeelega õppekaval õppivalt üliõpilaselt on õigus nõuda õppekulude hüvitamist üksnes siis, kui üliõpilane ei ole täitnud algavaks semestriks kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahtu. Samuti muudetakse kõrgharidusõppe läbiviimise rahastamise regulatsiooni, jättes välja vaidlusaluse volitusnormi osa, mis andis valitsusele pädevuse kehtestada tegevustoetuse mahu määramise täpsemad tingimused ja kord. Muudatusettepaneku kohaselt antakse valitsusele volitus üksnes täpsustada seaduses nimetatud näitajate definitsioone ja korralduslikke küsimusi.  

Neljapäev, 3. mai  

Riigikogu täpsustas õiguskantsleri seadust 

Riigikogu võttis 85 poolthäälega vastu põhiseaduskomisjoni algatatud õiguskantsleri seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seadus (167 SE), mis muudab paindlikumaks õiguskantsleri Riigikogule esitatava aastaülevaate ettekande tegemise aja. Samuti täpsustati õiguskantsleri tegevusega seotud aspekte normikontrolli taotluste läbivaatamisel. Kõrvaldati ebavajalikud või teiste seadustega vastuolus olevad õiguskantsleri tegevust reguleerivad üksiksätted. Õiguskantsler sai õiguse ise määrata oma kantselei eelarve piires asetäitja-nõunike, nõunike ja kantselei teenistujate palgaastmed.                       

Riigikogu lõpetas õiguskomisjoni algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (180 SE) teise lugemise. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks seaduse sätted, mis puudutavad töötuskindlustushüvitiste maksmist inimestele, kes lõpetavad töösuhte oma algatusel või poolte kokkuleppel. Kehtiva seaduse kohaselt on 1. jaanuaril 2013 kavandatud jõustada töötuskindlustushüvitiste maksmine kindlustatutele, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes poolte kokkuleppel või töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel avaliku teenistuja algatusel. Töötuskindlustushüvitise asendusmääraks oli kavandati taolise töö- või teenistussuhte ülesütlemise või lõpetamise korral 40% töötaja eelnevast töötuskindlustusmaksega maksustatud töisest sissetulekust. 

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletus: 39 poolt, 51 vastu.  Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu kolmas lugemine on kavandatud 8. maile. 

Riigikogu pressitalitus