KROONIKA

Esmaspäev, 16. aprill 

Siseminister vastas arupärimisele politsei töö korralduse kohta 

Siseminister Ken-Marti Vaher vastas Riigikogu liikmete Aadu Musta, Deniss Boroditši, Enn Eesmaa, Inara Luigase, Kalev Kallo, Lauri Laasi, Lembit Kaljuvee, Mailis Repsi, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa, Tarmo Tamme, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi ja Vladimir Velmani 5. märtsil esitatud arupärimisele Politsei- ja Piirivalveameti kärbete kohta (nr 129). 

Arupärijad soovisid teada, mida plaanib siseministeerium ette võtta tagamaks inimestele turvatunne olukorras, kus politsei kohalolek on piiratud? 

Vaheri selgituste kohaselt on Politsei- ja Piirivalveameti juhtkond oma eelarve ja tegevuste planeerimisel arvestanud kütuse hinna võimaliku tõusuga. 2010.–2011. aasta kogemusele tuginedes võib kütuse hind tõusta ca 13% aastas. Minister lisas, et koostatakse sõidukite eelarve, milles on arvesse võetud kõik sõidukitega seonduvad ülapidamiskulud. 2012. aasta eelarve, võrreldes eelmise aastaga, suurenes riigituludest 5,2% võrra. Vaher juhtis rõhutatult tähelepanu, et nii Politsei- ja Piirivalveameti osakonnad kui ka prefektuurid juhinduvad kütuse hinna pideva tõusu surve tingimustes järgmistest põhimõtetest – väljakutsed peavad saama teenindatud, avalik kord tagatud – muu tegevus kavandatakse analüüsipõhiselt. Ükski väljakutse, mis vajab politsei operatiivset sekkumist, ei jää teenindamata, küll aga tuleb politsei juhtimiskeskuses selgelt täpsustada väljakutse tõesus, iseloom, mille alusel hinnataks sündmuse lahendamise ressursivajadus. Juhul, kui osakonna või prefektuuri juht ei saa tagada prioriteetsete ülesannete täitmist vahendite nappuse tõttu, saab ta Politsei- ja Piirivalveameti siseselt taotleda täiendavaid vahendeid, see puudutab ka näiteks kütusehinna ettenägematu tõusu mahus. 

Vaher kinnitas, et liiklusjärelevalve mahud kasvavad käesoleval aastal. See eeldab ka muudatusi Politsei- Ja Piirivalveameti töö protsessides, et suunata liiklusjärelvalvesse rohkem ressursse. Sel aastal kavandatakse käivitada elektroonilisele välimenetlusele üleminek, nn aktiivse e-politsei rakendamine. Arvestuslik tööaja kokkuhoid peaks olema kuskil 67-68 tuhat inimtundi aastas, mis teeb ligi 31 inimtöö aastat, mille me saame suunata liiklusjärelevalve efektiivsuse tõstmisse. Lisaks muudame korrakaitsepolitsei tegevuse suundasid, rõhudes rohkem liiklusjärelvalve alasele tegevusele, spetsialiseerub liiklusjärelevalvele rohkem politseiametnikke, samuti kaasame ka 1600 abipolitseinikest rohkem inimesi selleks, et panustada rohkem liiklusjärelevalvesse panustada. 

Keskkonnaminister Keit Pentus vastas Riigikogu liikmete Deniss Boroditši, Kadri Simsoni, Lauri Laasi, Mailis Repsi, Tarmo Tamme, Valeri Korbi ja Viktor Vassiljevi 15. märtsil esitatud arupärimisele riigile kahjuliku maamüügitehingu kohta Reformierakonna sponsorile (nr 138).                       

Rahandusminister Jürgen Ligi vastas kolmele arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Aadu Musta, Deniss Boroditši, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Inara Luigase, Jüri Ratase, Kadri Simsoni, Kalev Kallo, Kalle Laaneti, Lauri Laasi, Lembit Kaljuvee, Marika Tuus-Lauli, Mihhail Stalnuhhini, Olga Sõtniku, Priit Toobali, Rainer Vakra, Tarmo Tamme, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi ja Vladimir Velmani 13. märtsil esitatud arupärimine Kreeka teise laenuprogrammi kohta (nr 136);                       

Riigikogu liikmete Deniss Boroditši, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Heimar Lengi, Kadri Simsoni, Lauri Laasi, Mailis Repsi, Mihhail Stalnuhhini, Olga Sõtniku, Tarmo Tamme, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi, Vladimir Velmani ja Yana Toomi 3. aprillil esitatud arupärimine naiste ja meeste palgalõhe kohta (nr 143);                       

Riigikogu liikmete Aadu Musta, Aivar Riisalu, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Kadri Simsoni, Mailis Repsi, Tarmo Tamme, Valeri Korbi ja Viktor Vassiljevi 4. aprillil esitatud arupärimine euromüntidest loobumise kohta (nr 144).                       

Vabas mikrofonis võtsid sõna Deniss Boroditš ja Mihhail Stalnuhhin. 

Teisipäev, 17. aprill 

Riigikogu nimetas õiguskantsleri asetäitja-nõunikuks Hent-Raul Kalmo

Riigikogu võttis salajasel hääletamisel 86 poolthäälega vastu õiguskantsleri esitatud otsuse õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse nimetamise kohta (211 OE). Otsuse kohaselt nimetati õiguskantsleri ettepanekul tema asetäitja-nõuniku ametisse Hent-Raul Kalmo. Käesolev otsus jõustub selle allakirjutamisel. Otsuse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (183 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on sätestada täitemenetluse seadustikus sõnaselgelt, et kinnisasja sundvõõrandamismenetluses on lisaks maavanema otsusele täitedokumendiks ka majandus- ja kommunikatsiooniministri otsus (sundvõõrandamisel riigimaantee või avaliku raudtee ehitamiseks või omandamiseks) ning valla- või linnavalitsuse otsus (sundvõõrandamisel kohaliku tee ehitamiseks või omandamiseks). Sellega välistatakse algataja kinnitusel vaidlused selle üle, kas nimetaud dokumendid on kinnisasja sundvõõrandamise menetluse täitedokumendiks. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Kolmapäev, 18. aprill 

Riigikogu täiendas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust 

Riigikogu ees andis ametivande õiguskantsleri asetäitja-nõunik Hent-Raul Kalmo. 

Riigikogu võttis 81 poolthäälega vastu valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seaduse (157 SE). Seadusmuudatustega täpsustatakse kasutatavaid mõisteid, laiendatakse kohustatud subjektide ringi ja selgitatakse nende kohustusi hoolsusmeetmete kohaldamisel ning teatamiskohustuse täitmisel. Samuti täiendatakse rahapesu andmebüroo sõltumatust ja pädevust reguleerivaid sätteid. Muudatuste kohaselt kohaldatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust edaspidi ka ettevõtjaile, kes tegelevad väärismetallide, kasutamiskõlbmatuks muutunud väärismetalltoodete ja vääriskivide kokkuostu ja hulgimüügiga. Algataja väitel on rahapesu andmebüroo alates 2010. aasta teisest poolest täheldanud, et Eestis on hakatud käitlema, s.h. kauplema suurtes kogustes tundmatu päritoluga kasutatud väärismetalltoodetega (sh. purustatud kuldesemete) ja kullagraanulitega. Lisaks kasutatakse kullamüügi skeemides nn. variettevõtteid, kelle kaudu taotletakse riigilt tagasi käibemaksu, mida üldjuhul pole keegi kunagi tasunud. Nii on möödunud aastal ainult teadaolevate kullamüügi tehingute tõttu jäänud riigil saamata vähemalt 10 miljonit krooni käibemaksu. Seaduse kohustatud subjektide hulka arvatakse ka mittetulundusühingud ja sihtasutused, millele kehtib seadus tehingute puhul, kus tasutakse üle 15 000 euro sularahas. Sellega seoses on mittetulundusühingud ja sihtasutused edaspidi kohustatud kohaldama hoolsusmeetmeid sellise tehingu vastaspoole isiku kindlakstegemiseks ja vastavate andmete säilitamiseks. Samuti tuleb teatada rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral sellest rahapesu andmebüroole. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tekstis parandatakse kroonides nomineeritud rahasummad eurodeks ning täpsustatakse haldusmenetluse vaidealluvuse küsimusi. 

60 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud otsus "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Nõukogu Arengupangas" (196 OE). Otsuse kohaselt annab Riigikogu nõusoleku Eesti osaluse suurendamiseks Euroopa Nõukogu Arengupangas 5086 osalussertifikaadi ulatuses koguväärtuses 5 086 000 eurot. Vabariigi Valitsust volitatakse tegema sertifikaatide märkimiseks vajalikud toimingud. Kapitali suurendamine võimaldab Euroopa Nõukogu Arengupangal paremini vastata klientide suurenenud laenuvajadustele majandus- ning finantskriisi järgses olukorras ning vastavalt panga 2010–2014 heakskiidetud arenguplaanile suunata vahendeid eelkõige vähim arenenud liikmesriikidele, kellel on vähem finantseerimisvõimalusi. Käesolev otsus jõustub selle allakirjutamisel. Erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. 

Arutusel oli õiguskantsleri ettepanek nr 15 töötuskindlustusstaaži arvestamise kohta (ettepanek viia töötuskindlustuse seaduse § 7 lg 2 põhiseadusega kooskõlla). Õiguskantsler on seisukohal, et töötuskindlustuse seadus e § 7 lg 2 on vastuolus põhiseaduse § 12 lg 1 tuleneva üldise võrdsuspõhiõigusega, milles see jätab töötuse vastu kindlustatud isikud juhtudel, mil tööandja on töötuskindlustusmaksu tasunud küll iga nõutud kuu eest, aga mitte igal kuul, töötuskindlustushüvitiseta või lubab hüvitist maksta oluliselt lühemal ajavahemikul erinevalt töötuse vastu kindlustatutest, kelle kindlustusmaksed on tööandja tasunud igal kuul. Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 73 Riigikogu liiget, millest tulenevalt tegi istungi juhataja Riigikogu sotsiaalkomisjonile ülesandeks algatada eelnõu töötuskindlustuse seaduse kooskõlla viimiseks põhiseadusega. 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud ehitusseaduse, korteriühistuseaduse, korteriomandiseaduse ja hooneühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu (156 SE) teine lugemine. Eelnõu peamine eesmärk on harmoneerida Eesti õigusaktid Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga hoonete energiatõhususe kohta ja aidata kaasa energiakasutuse tõhususe paranemisele hoonetes, võimaldades olemasolevate hoonete kasutajatele lihtsamat ligipääsu informatsioonile hoone energiatarbimisest ja võimalikest energiasäästumeetmetest ning rakendades uute hoonete kavandamisel Eesti oludes sobivaid põhimõtteid hoonete energiatarbimist määravate osade kujundamisel. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (187 SE) teine lugemine. Eelnõu kohaselt muudetakse kalapüügiõiguse tasude määramise alust püügivahenditele, millega püütakse angerjat nendel veekogudel, kus tehakse kulutusi angerjavaru taastootmiseks tema noorjärkude asustamise teel. Samuti täpsustatakse eelnõuga sätet, mis kehtestab püügiõiguse tasu piirmäärade vahemiku põhjanoodale ehk mutnikule, mis puudutab Peipsi järvel kasutatavat põhjanoota. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (182 SE) teine lugemine. Muudatustega võetakse üle intelligentseid transpordisüsteeme käsitlev Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv. Eelnõu eesmärk on soodustada info- ja sidetehnoloogia kasutamist teeliikluse valdkonnas ning nende rakenduste sidumist teiste transpordiliikidega, et aidata kaasa keskkonnahoidlikkuse, tõhususe, ohutuse ja turvalisuse parandamisele maanteetranspordis, samuti reisijate ja kaupade liikuvusele, tagades samal ajal siseturu toimimise ning tugevama konkurentsivõime ja tööhõive kasvu. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Majanduskomisjoni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (139 SE) teine lugemine. Eelnõu esmane eesmärk on harmoneerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning osaliselt taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist käsitlev Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv. Ühtlasi teavitatakse turuosalisi elektrituru täielikust avanemisest 2013. aastal. Muu hulgas tehakse täpsustusi, mis on osutunud vajalikuks seoses elektrituru osalise avamisega ja vabal turul kauplevate turuosaliste hulga suurenemisega. 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse ja äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu (147 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on määrata kindlaks seni rakendussättega reguleeritud taksonoomia ja taksonoomia vormide kasutus raamatupidamiskohustuslastele ning lihtsustada kasumit taotleva raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande vormistamise nõudeid. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (195 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on viia kehtiv konkurentsiseadus vastavusse Euroopa Liidu kehtiva konkurentsiõigust käsitleva regulatsiooniga, et korraldada riigiabi andmine efektiivsemalt. Muudatustega ühtlustatakse konkurentsiseaduses ja Euroopa Komisjoni riigiabi käsitletavates õigusaktides kasutatavad mõisted. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu artiklite 1 ja 18 muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu (201 SE) esimene lugemine. Ratifitseeritavate muudatuste eesmärk on laiendada panga tegevusmandaati Vahemere riikidesse ning lubada kasutada erifonde panga abisaajates riikides ja potentsiaalsetes abisaajates riikides. Asutamislepingu muudatused on seotud nn. „araabia kevade“ sündmustega 2011. aasta esimesel poolel, kui Põhja-Aafrikas ning Lähis-Idas (Egiptus, Jordaania, Maroko, Liibüa ja Tuneesia) toimusid revolutsioonid, et üle minna demokraatlikule korrale. Paljud rahvusvahelised organisatsioonid on juba olnud selles piirkonnas aktiivsed, sealhulgas Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, soovides demokraatia ja selle piirkonna arengusse panustada. Panga asutamislepingu muudatused ei too Eestile kaasa täiendavaid kulutusi riigieelarvest. Panga tegevuse laiendamisel liikmetelt lisakapitali ei nõuta. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja India Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (207 SE) esimene lugemine. Ratifitseeritav leping reguleerib maksustamisõiguse jagamist lepinguosaliste riikide vahel ning sätestab diskrimineeriva maksustamise ärahoidmise ja maksudest kõrvalehoidumise tõkestamise kohustuse. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (204 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on tagada elutähtsate teenuste toimepidevus olukorras, kus ei toimi välisriikides asuvad teenust tagavad infosüsteemid ja/või elektroonilise side teenus välisriikidega on katkenud. Elutähtsateks loetakse teenused, mis on hädavajalikud eluliselt tähtsate ühiskondlike toimingute, tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku ning inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu korraldamiseks. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (206 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on kehtivate riigilõivumäärade korrigeerimine, riigilõivude arvestamise süsteemi lihtsustamine ja menetlusosalistele mõeldud avaliku e-toimiku infosüsteemi kasutamise soodustamine. Samuti soovitakse viia Eesti hagihinnast sõltuvate riigilõivude tase võrdlusaluste riikide keskmisele lähemale. Justiitsministeeriumi analüüsi hinnangul on Eesti riigilõivud võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega keskmiselt 334,93% suuremad. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse eelnõu (192 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on suurendada riigihalduse läbipaistvust, ennetada kõrgemate ametnike korruptsiooni, parandada ametiisikute huvide avaldamise süsteemi usaldusväärsust ja vähendada halduskoormust. Eelnõu kohaselt luuakse huvide deklaratsioonide elektrooniline register ja määratletakse ametiisikud, kes peavad oma andmed registrile esitama, ning isikud, kellel on õigus registris sisalduvaid andmeid konttrollida. Samuti määratletakse ametiisikud, kelle deklaratsioonid on avalikud. Deklaratsiooni avalike andmetega tutvumiseks peab isik identifitseerima end digitaalse isikutunnistuse abil. Huvide deklaratsioonide register on kavas kasutusele võtta 2014. aasta 1. jaanuarist. Lisaks avardub ametiisikute ring, kellelt võib nõuda registrile deklaratsiooni esitamist. Eelnõus lähtutakse põhimõttest, et ametiseisundiga on tegemist juhul, kui isiku pädevuses avaliku ülesande täitmisel on tegevused, mis võimaldavad eeliste loomist endale või andmist teisele isikule ning järelikult on olemas vähemalt abstraktne oht, et isik võib oma pädevust kuritarvitada. Olulise muudatusena vähendab eelnõu ka ametniku tegevuspiiranguid, võimaldades ametiisikul tegeleda väljaspool ametikohustusi mis tahes muu tegevusega, kui see ei ole seadusega keelatud ja järgitakse toimingupiiranguid. Nii võib ametnik tegutseda näiteks ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus; juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena, valitaval või nimetataval ametikohal, samuti töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel. Eelnõu on ajakohastatud redaktsioon 11. juunil 2009 algatatud korruptsioonivastase seaduse eelnõust, mis langes menetlusest välja koosseisu volituste lõppemise tõttu. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Neljapäev, 19. aprill 

Riigikogu arutas põlvkondade vahelises solidaarsuses peituvat potentsiaali 

Riigikogu võttis 77 poolthäälega vastu põhiseaduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" (199 OE), millega nimetati erikomisjoni liikmeks Andres Herkel, kes vahetas välja Indrek Raudse. Komisjoni asendusliikmeks nimetati Andres Herkeli asemel Ülo Tulik.                       

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Põlvkondade vahelises solidaarsuses peitub potentsiaal“ arutelul tegid ettekanded sotsiaalminister Hanno Pevkur, Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika professor Lauri Leppik ja sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna. 

Pevkuri sõnul alustas sotsiaalministeerium sel nädalal aktiivsena vananemise strateegia 2013–20 väljatöötamist. Loodava strateegia abil soovitakse tagada Eesti vanemaealistele erinevad võimalused aktiivsena vananemiseks ja väärikana elamiseks. Ministri hinnangul ootab kogu Eesti ühiskonda ees väljakutsete ületamine, et senisest veelgi paremini ära kasutada vanemaealiste ressurssi tööturul. Kuna rahvastiku vananemine toob vältimatult kaasa pensioniealiste inimeste arvu suurenemise, on eakate tööhõive soodustamine järjest olulisema tähtsusega. Et ka vanemas eas olla aktiivne, tuleb järjekindlalt tegeleda eneseharimisega. Pevkur pidas oluliseks eaka sotsiaalset sidusust. Selle mure leevendamiseks pidas ta oluliseks luua eakatele inimestele igakülgsed võimalused aktiivsena vananemiseks, enesetäienduseks, huvialadega tegelemiseks ning kultuuri- ja ühiskonnaelus osalemiseks. Minister märkis, et neid kõiki aspekte kavatsetakse käsitleda aktiivse vananemise strateegias. 

Leppiku sõnul on Euroopa tänavune tähelepanu pühendunud aktiivsena vananemisele ja põlvkondade vahelisele solidaarsusele. See on seotud lootusega, et suurem aktiivsus kõrgema vanuseni koos pere ja põlvkondade solidaarsusega on need jõud, mis Euroopa ühiskonnad rahvastiku vananemisega seotud muutustest läbi veavad. Vananev ühiskond vajab põlvkondade solidaarsust nii, nagu ta vajab ka võimalikult paljude aktiivset panust vanusest sõltumata. Ta tunnistas, et solidaarsus assotsieerub meile ehk sageli hädade, abivajaduse, kriisidega. Kuid eeskätt viitab solidaarsuse mõiste neile seostele ja sidemetele, mis erinevaid ühiskonnakooslusi, inimkooslusi koos hoiavad. Leppik selgitas, et mida kindlamad on need seosed, seda tugevam on ka ühiskond ja seda hõlpsamini saadakse eri probleemide lahendamisega hakkama. Ta rõhutas, et ühiskonna huvides peab riik nägema vaeva, et neid sidemeid hoida ja tugevdada. Põlvkondade vaheline solidaarsus kätkeb sidemeid, kontakte, rolle, tööjaotust ja tulusiirdeid põlvkondade vahel nii perekonnasiseselt, kogukondades kui ka laiemal ühiskonnatasandil. See on küsimus erinevate põlvkondade panusest, ülesannetes ja rollist. Leppik selgitas, et Euroopa on seadnud eesmärgiks ehitada vanusesõbralikku ühiskonda, mis suudab kohanduda rahvastiku struktuuri muutustega. 

Tsahkna andis ülevaate sotsiaalkomisjonis toimunud aruteludest. Ta märkis, et koosmeel erinevate põlvkondade vahel tekitaks sünergia ja annaks võimaluse ühiste eesmärkide nimel tegutseda. Põlvkondadevahelise solidaarsuse teema teine pool on see, et kui oleme rääkinud palju eakatest, siis tegelikult peaksime rääkima ka noortest ja nende potentsiaali avanemisest, selgitas Tsahkna. Kui vaatame pikemas perspektiivis väljakutseid, mis Eesti riigil ja Euroopal on laiemalt, siis väljapakutud lahendused ei too päevapealt häid lõpptulemusi, vaid need on väga pika perspektiiviga. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Liisa-Ly Pakosta, Maret Maripuu, Viktor Vassiljev ja Heljo Pikhof. 

Riigikogu pressitalitus