Esmaspäev, 9. aprill  

Parts vastas arupärimisele maanteede olukorra kohta                       

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Deniss Boroditši, Enn Eesmaa, Inara Luigase, Lembit Kaljuvee, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa, Priit Toobali, Tarmo Tamme, Valeri Korbi, Vladimir Velmani ja Yana Toomi 5. märtsil esitatud arupärimisele riigimaanteede hoolduse kohta (nr 130). 

Partsi sõnul on teehoiu korralduses alates 2005. aastast tehtud mitmeid muudatusi. Ta möönis, et mitte kõik neist ei ole andnud soovitud tulemusi. Ministri selgituste kohaselt on teehoiu korralduses 2009. aastal reorganiseeritud Maanteeamet ja liidetud see Autoriregistrikeskusega, et liiklusohutuse ja teehoiuga tegeleks üks ja seesama asutus. Parts märkis, et alates 2009. aastast toimub kogu teehooldus lepingulisel alusel. Varem, alates 1998. aastast kehtinud üleminekuperioodil eksisteerinud riigiasutusi, nn teedevalitsusi enam ei ole. Ka Maanteeamet on sisemiselt alates 2011. aastast üks asutus ehk teisisõnu ka Maanteeamet peaks olema suuteline tegutsema ühtselt kogu Eesti territooriumil ka teehoolde valdkonnas. Varem 15 eraldi seisnud asutust nagu maakonna teedevalitsused ja neli regiooni teedevalitsust on koondatud üheks juriidiliseks riigiasutuseks. Partsi selgituste kohaselt oli valitsusel kavas teehooldusega tegelevad riigi äriühingud enampakkumisel müüa 2008-2009. Ministri sõnul loobuti sellest plaanist seetõttu, et teehoolduses ei tekkinud piisavat konkurentsi ning huvi viie riigi äriühingu vastu aastatel 2009 ja 2010 oli väga nõrk. Ta nentis, et konkurentsi vähesuse tõttu on olnud problemaatiline ka Riigikontrolli auditis viidatud piisavate sanktsioonide rakendamine. Ka see oli üks põhjus, miks me moodustasime viiest sel alal tegutsenud riigi äriühingust ühe suurema aktsiaseltsi Eesti Teed, ütles Parts. 

Ministri sõnul täpsustati 2011. aastal teede seisundi nõudeid. Valminud auditi järelduste põhjal on kavas seisundi nõuete täiendav ülevaatamine. Talvise teedehoolduse puhul on tõsi, et eelmise ja üleeelmise aasta lumerohked talved tõid välja ka mitmeid täiendavaid ebakohti, nentis Parts. Ta arvas, et Riigikontrolli audit on olnud majandusministeeriumile kasulik selles osas, et annab kolmanda osapoole vaate teehoolduse ja tee seisundi nõuete täitmise järelevalve puuduste kohta. Parts tunnistas, et selles osas on vaja teha põhimõttelisi muutusi ning järelevalve teostamisega koos rakendatavad sanktsioonid nõuete rikkumise korral tuleb tagada tänasest paremini. 

Õiguskantsler Indrek Teder vastas Riigikogu liikmete Andres Anvelti, Eiki Nestori, Helmen Küti, Indrek Saare, Jaak Alliku, Jaan Õunapuu, Kajar Lemberi, Kalev Kotkase, Karel Rüütli, Marianne Mikko, Mart Meri, Rannar Vassiljevi, Rein Randveri, Sven Mikseri ja Urve Palo 20. veebruaril esitatud arupärimisele võlaõigusseaduse § 134 lõike 3 vastuolu kohta põhiseadusega (nr 123). 

Justiitsminister Kristen Michal vastas Riigikogu liikmete Inara Luigase, Lauri Laasi, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa, Viktor Vassiljevi ja Vladimir Velmani 7. märtsil esitatud arupärimisele korruptsioonikahtluse kohta seoses ehitusloata ehitistega (nr 132).                         

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Riigikogu liikmete Deniss Boroditši, Ester Tuiksoo, Kadri Simsoni, Lauri Laasi, Peeter Võsa, Priit Toobali, Tarmo Tamme ja Viktor Vassiljevi 13. märtsil esitatud arupärimisele Aardla maaparandusühistu asjus (nr 135).                         

Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas kahele arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Eldar Efendijevi, Ester Tuiksoo, Inara Luigase, Mailis Repsi, Mihhail Stalnuhhini, Olga Sõtniku, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi ja Yana Toomi 22. veebruaril esitatud arupärimine lastekaitseseaduse kohta (nr 125);                         

Riigikogu liikmete Eiki Nestori, Heljo Pikhofi, Helmen Küti, Kalev Kotkase, Marianne Mikko, Neeme Suure, Rein Randveri, Sven Mikseri ja Urve Palo 6. märtsil esitatud arupärimine laste vaesust leevendavate meetmete kohta (nr 131).                       

Vabas mikrofonis võttis sõna Rainer Vakra. 

Teisipäev, 10. aprill 

Sotsiaalhoolekande seaduse muudatused läbisid esimese lugemise 

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Keemiarelvade Keelustamise organisatsiooni vahelise eesõiguste ja puutumatuse kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (194 SE) esimene lugemine. Ratifitseeritava kokkulepe eesmärk on anda Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioonile (OPCW) eesõigused ja puutumatus, mida ta vajab oma ülesannete sõltumatuks täitmiseks. Erinevalt tavalistest diplomaatilistest eesõigustest ja puutumatusest ei ole riikide huviks mitte vastastikuse põhimõtte järgimine, vaid OPCW iseseisev, tõhus ning vahelesekkumise kartuseta toimimine. Kokkuleppe rakendamisel tagatakse OPCWle ja temaga seotud ametnikele sarnased eesõigused ja puutumatus nagu teistele rahvusvahelistele organisatsioonidele ja välisriikide diplomaatilistele esindajatele. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda esitatud julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamise otsuse muutmise otsuse eelnõu (199 OE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt nimetatakse julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liikmeks Andres Herkel Riigikogu endise liikme Indrek Raudse asemel. Komisjoni asendusliikmeks Andres Herkeli asemel saab Ülo Tulik. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (178 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on suurendada Eesti leibkondade toimetulekut, tõstes perekonna teise ja järgnevate liikmete toimetulekupiiri senise 80% asemel 100% perekonna esimese liikme toimetuleku piiri suurusest ning lõpetada riiklike peretoetuste seaduse alusel makstava lapsetoetuse arvamine perekonna sissetulekute hulka toimetulekutoetuse arvestamisel, mis tagaks lapsetoetuse jõudmise ka vaesemate leibkondadeni. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Kolmapäev, 11. aprill 

Riigikogu arutas karistusseadustiku täiendamist 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (157 SE) teine lugemine. Seadusmuudatustega täpsustatakse kasutatavaid mõisteid, laiendatakse kohustatud subjektide ringi ja selgitatakse nende kohustusi hoolsusmeetmete kohaldamisel ning teatamiskohustuse täitmisel. Samuti täiendatakse rahapesu andmebüroo sõltumatust ja pädevust reguleerivaid sätteid. Muudatuste kohaselt kohaldatakse seadust edaspidi ka ettevõtjaile, kes tegelevad väärismetallide, kasutamiskõlbmatuks muutunud väärismetalltoodete ja vääriskivide kokkuostu ja hulgimüügiga. Algataja väitel on rahapesu andmebüroo alates 2010. aasta teisest poolest täheldanud, et Eestis on hakatud käitlema, s.h. kauplema suurtes kogustes tundmatu päritoluga kasutatud väärismetalltoodetega (sh. purustatud kuldesemete) ja kullagraanulitega, millest osa on saadud järelevalveasutuste kahtlustuste kohaselt kuriteo tulemusena või kokku ostetud ebaseaduslike kokkuostupunktide vahendusel. Lisaks kasutatakse kullamüügi skeemides nn. variettevõtteid, kelle kaudu taotletakse riigilt tagasi käibemaksu, mida üldjuhul pole keegi kunagi tasunud. Nii on möödunud aastal ainult teadaolevate kullamüügi tehingute tõttu jäänud riigil saamata vähemalt 10 miljonit krooni käibemaksu. Seaduse kohustatud subjektide hulka arvatakse ka mittetulundusühingud ja sihtasutused, millele kehtib seadus tehingute puhul, kus tasutakse üle 15 000 euro sularahas. Sellega seoses on mittetulundusühingud ja sihtasutused edaspidi kohustatud kohaldama hoolsusmeetmeid sellise tehingu vastaspoole isiku kindlakstegemiseks ja vastavate andmete säilitamiseks. Samuti tuleb teatada rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral sellest rahapesu andmebüroole. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tekstis parandatakse kroonides nomineeritud rahasummad eurodeks ning täpsustatakse haldusmenetluse vaidealluvuse küsimusi. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse esitatud otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Nõukogu Arengupangas" eelnõu (196 OE) esimene lugemine. Otsusega annab Riigikogu nõusoleku Eesti osaluse suurendamiseks Euroopa Nõukogu Arengupangas 5086 osalussertifikaadi ulatuses koguväärtuses 5 086 000 eurot. Vabariigi Valitsust volitatakse tegema sertifikaatide märkimiseks vajalikud toimingud. Kapitali suurendamine võimaldab Euroopa Nõukogu Arengupangal paremini vastata klientide suurenenud laenuvajadustele majandus- ning finantskriisi järgses olukorras ning vastavalt panga 2010–2014 heakskiidetud arenguplaanile suunata vahendeid eelkõige vähim arenenud liikmesriikidele, kellel on vähem finantseerimisvõimalusi. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (191 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on vähendada Eestis välisriigi kodakondsusega kinnipeetavate isikute arvu ja motiveerida välisriigi kodakondsusega süüdimõistetuid kodakondsusjärgsesse riiki tagasi pöörduma. Eelnõu täiendab karistusõigustikku regulatsiooniga, mille kohaselt võimaldatakse süüdistataval või süüdimõistetud välisriigi kodanikul sõlmida kokkulepe Eesti Vabariigist lahkumiseks. Nimetatud kokkuleppe sõlmimisel võib kohus jätta süüdimõistetud välisriigi kodaniku suhtes tähtajalise vangistuse tingimisi täielikult või osaliselt kohaldamata või vabastada ta enne vangistuse tähtaja lõppemist, kui välisriigi kodanik lahkub Eesti Vabariigist kokkuleppes sätestatud tingimustel ja korras ning ei pöördu tagasi tema suhtes kehtestatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Neljapäev, 12. aprill 

Riigikogu täpsustab õiguskantsleri seadust 

Riigikogu lõpetas põhiseaduskomisjoni algatatud õiguskantsleri seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (167 SE) teise lugemise. Tehtavad muudatused on muuta paindlikumaks õiguskantsleri Riigikogule esitatava aastaülevaate tegemise aeg. Samuti täpsustatakse õiguskantsleri tegevust normikontrolli taotluste läbivaatamisel. Kõrvaldatakse ka ebavajalikud või teiste seadustega vastuolus olevad õiguskantsleri tegevust reguleerivad üksiksätted. Õiguskantslerile antakse õigus ise määrata institutsiooni eelarve piires oma asetäitja-nõunike, nõunike ja kantselei teenistujate palgaastmed. Eelnõu saadeti kolmandale lugemisele.           

Riigikogu pressitalitus