Esmaspäev, 2. aprill  

Peaminister vastas arupärimisele valitsuse kriisiolukorra tegevusplaani kohta                       

Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Heimar Lengi, Valeri Korbi, Ester Tuiksoo, Lauri Laasi, Peeter Võsa ja Marika Tuus-Lauli 23. veebruaril esitatud arupärimisele valitsuse tegevusplaani kohta kriisiolukorras (nr 127). 

Ansip selgitas, et elutähtsate teenuste kättesaadavust ja toimimist nii tavaolukorras kui ka küsijate mõistes äärmuslikes olukordades reguleerib hädaolukorraseadus. Vastavalt sellele seadusele koostavad elutähtsaid teenuseid osutavad asutused ja ettevõtted riskianalüüsid ning toimepidevuse plaanid, mis vajaduse tekkides ka ellu rakendatakse. Riskianalüüsid käsitlevad ka olukordi, mis võivad tekkida seoses streikide ja tööseisakutega. Toimepidevuse plaanides omakorda kirjeldatakse, kuidas teenuse osutaja peab tagama oma teenuse toimimise juhul, kui streigid või tööseisakud tõepoolest peaksid aset leidma. Hädaolukorra seadus nimetab 43 elutähtsat teenust ning kõikide nende kohta on 2011. aastal koostatud nii riskianalüüsid kui ka toimepidevuse plaanid. 

Peaministri kinnituste kohaselt on avalike ja elutähtsate teenuste kättesaadavus tagatud igas olukorras. Ta märkis, et ükski streik või tööseisak ei saa takistada päästeauto väljasõitu õnnetuskohale, kiirabi jõudmist abivajajani, politseinike reageerimist kuriteole või korrarikkumisele. „Ühe avaliku meetme kättesaadavuse tagamiseks näeb ette kollektiivse töötüli lahendamise seadus, mis keelaks streigid valitsusasutustes, muudes riigiorganites, kohalikes omavalitsustes, kaitseväes ja riigikaitse organisatsioonides, kohtutes ning päästeasutustes. Samuti peavad elutähtsa teenuse osutajad tagama elutähtsa teenuse toimimise tavaolukorrast erinevates situatsioonides, sealhulgas ka streikide ajal,“ rõhutas Ansip. Tema sõnul ei näe valitsus praegu olulise kahju tekkimise ohtu Eesti majandusele, kuna elutähtsate teenuste toimepidevus tuleb tagada ka võimalike tööseisakute korral. Kui ettevõtted ja asutused suudavad võimaliku tööseisaku ajal tagada minimaalsed kriitilised tegevused, mis on vajalikud teenuse osutamiseks või toodangu andmiseks, on tööseisaku mõju eratarbijale ja ühiskonnale tervikuna väike, aga see mõju on negatiivne, möönis Ansip. 

Peaminister vastas veel Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Priit Toobali, Lauri Laasi, Valeri Korbi, Mihhail Stalnuhhini, Viktor Vassiljevi, Marika Tuus-Lauli, Peeter Võsa, Tarmo Tamme, Aivar Riisalu ja Deniss Boroditši 16. veebruaril esitatud arupärimisele üle-eestilise veehinna tõusu ning lubaduste mittetäitmise kohta (nr 119) ja Riigikogu liikmete Priit Toobali, Mihhail Stalnuhhini, Viktor Vassiljevi, Inara Luigase, Lembit Kaljuvee, Peeter Võsa, Kalev Kallo, Yana Toomi ja Ester Tuiksoo 15. veebruaril esitatud arupärimisele politiseeritud kodanikuühiskonna ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kohta (nr 118). 

Kultuuriminister Rein Lang vastas kahele arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Priit Toobali, Ester Tuiksoo, Mailis Repsi, Inara Luigase, Lauri Laasi, Viktor Vassiljevi, Valeri Korbi, Aadu Musta, Vladimir Velmani, Yana Toomi, Enn Eesmaa ja Tarmo Tamme 23. veebruaril esitatud arupärimine kultuuritöötajate väärtustamise kohta (nr 128);                       

Riigikogu liikmete Enn Eesmaa, Priit Toobali, Viktor Vassiljevi, Ester Tuiksoo, Yana Toomi, Marika Tuus-Lauli, Mihhail Stalnuhhini, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Deniss Boroditši, Vladimir Velmani ja Peeter Võsa 19. märtsil esitatud arupärimine põllumajandusministri valetamisest Eesti rahvusringhäälingu saates "Pealtnägija" (nr 139). 

Rahandusminister Jürgen Ligi vastas Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Aivar Riisalu, Mihhail Stalnuhhini, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Vladimir Velmani, Peeter Võsa, Inara Luigase, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Tarmo Tamme, Kalev Kallo, Aadu Musta, Viktor Vassiljevi, Yana Toomi, Ester Tuiksoo, Mailis Repsi ja Jüri Ratase 20. veebruaril esitatud arupärimisele reinvesteeritud kasumi tulumaksust vabastamise mõju kohta (nr 121).                       

Keskkonnaminister Keit Pentus vastas kahele arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Valeri Korbi, Lembit Kaljuvee, Deniss Boroditši, Peeter Võsa, Eldar Efendijevi, Rainer Vakra, Aadu Musta, Ester Tuiksoo, Mailis Repsi, Kadri Simsoni ja Aivar Riisalu 13. veebruaril esitatud arupärimine ohtlike jäätmete kogumiskeskuste rendilepingute kohta (nr 112); 

Riigikogu liikmete Tarmo Tamme, Viktor Vassiljevi, Ester Tuiksoo, Yana Toomi, Peeter Võsa ja Priit Toobali 14. veebruaril esitatud arupärimine justiitsministri negatiivsest hinnangust keskkonnaministri haldusalas toimuva kohta (nr 114). 

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo kaitseministri ülesannetes vastas Riigikogu liikmete Inara Luigase, Mihhail Stalnuhhini, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Peeter Võsa, Eldar Efendijevi, Tarmo Tamme, Kalev Kallo, Priit Toobali, Viktor Vassiljevi, Yana Toomi, Ester Tuiksoo, Mailis Repsi ja Aadu Musta 15. veebruaril esitatud arupärimisele Vabadussõja võidusamba kohta (nr 117). 

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo vastas veel Riigikogu liikmete Kalev Kallo, Jüri Ratase, Rainer Vakra, Kalle Laaneti, Tarmo Tamme, Enn Eesmaa, Peeter Võsa, Vladimir Velmani, Deniss Boroditši, Valeri Korbi, Lembit Kaljuvee, Mihhail Stalnuhhini, Aivar Riisalu, Kadri Simsoni, Mailis Repsi, Ester Tuiksoo, Yana Toomi, Viktor Vassiljevi ja Aadu Musta 20. veebruaril esitatud arupärimisele Eesti Mereakadeemia sisulise likvideerimise kava kohta (nr 122).                       

Siseminister Ken-Marti Vaher vastas kahele arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Marika Tuus-Lauli, Valeri Korbi, Peeter Võsa, Tarmo Tamme, Kalle Laaneti, Priit Toobali, Viktor Vassiljevi, Mailis Repsi ja Aadu Musta 15. veebruaril esitatud arupärimine Võnnu päästekomando sulgemise kohta (nr 115); 

Riigikogu liikmete Peeter Võsa, Aadu Musta, Kalle Laaneti, Priit Toobali, Lauri Laasi, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi, Marika Tuus-Lauli, Lembit Kaljuvee, Enn Eesmaa, Tarmo Tamme ja Mailis Repsi 16. veebruaril esitatud arupärimine Võsu päästekomando sulgemise kohta (nr 120).                       

Justiitsminister Kristen Michal vastas kahele arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Yana Toomi, Ester Tuiksoo ja Priit Toobali 21. veebruaril esitatud arupärimine riigi õigusabi kättesaadavuse kohta (nr 124); 

Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Lembit Kaljuvee, Vladimir Velmani, Peeter Võsa, Inara Luigase, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Tarmo Tamme, Kalev Kallo, Aadu Musta, Viktor Vassiljevi ja Yana Toomi 22. veebruaril esitatud arupärimine ebamõistlikult pika kohtuprotsessi kohta Eestis (nr 126).                       

Töönädala päevakorrast arvati majanduskomisjoni ettepanekul välja valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse ja äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu (147 SE) teine lugemine.                       

Vabas mikrofonis võttis sõna Mihhail Stalnuhhin. 

Istung lõppes kell 19.48. 

Teisipäev, 3. aprill 

Riigikogu arutas kodakondsuse seaduse muudatusi 

Riigikogus oli täna esimesel lugemisel Keskerakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (165 SE). Algatajate sõnul oli eelnõu peamine eesmärk lihtsustada Eesti kodakondsuse andmist Eestis sündinud lastele, kelle vähemalt üks vanem on tunnistatud kodakondsuseta isikuks ja tingimusel, et nende vanemad on elanud Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel. Samuti sooviti eelnõuga likvideerida olukord, kus alates 1. aprillist 1995. aastast ei saa lugeda Eesti kodakondsuse omandanuks isikut, kellele on alusetult välja antud Eesti kodaniku dokument, kuid kes ei ole esitanud valeandmeid ega võltsitud dokumente. Kodakondsuse seadusesse sooviti lisada ka säte, mille kohaselt üle 65-aastased kodakondsuse taotlejad vabastatakse eesti keele eksami sooritamisest. Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lükati nimetatud eelnõu esimesel lugemisel tagasi. Ettepaneku poolt hääletas 49 ja vastu 34 Riigikogu liiget, seega langes eelnõu menetlusest välja. 

Kolmapäev, 4. aprill  

Avaliku teenistuse seaduse eelnõu läbis esimese lugemise 

Riigikogu võttis 71 poolthäälega vastu valitsuse algatatud hasartmänguseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (88 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on parandada hasartmänguseaduse tehnilisi nõudeid, viies need paremini kooskõlla praktiliste vajadustega. Tehniliste nõuete eesmärk on kindlustada, et Eestis korraldatavad hasartmängud vastaksid parimal viisil mängijate ootustele ja korraldamise üle oleks võimalik teostada tulemuslikku järelevalvet. Olulisemaks muudatuseks on elektroonilises arvestus- ja kontrollisüsteemis registreeritud andmete muutmine järelevalve vajadustele paremini vastavaks. Seaduse vastu hääletas 15 ja erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. Seadus jõustub 2012. aasta 1. juunil. 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu (188 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on tagada esmatasandi tervishoiuteenuste parem kättesaadavus ja parem teenuse kvaliteet. Eelnõuga muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse üldarstiabi sätteid, millega tsentraliseeritakse tervishoiu esmatasandi korraldusfunktsioon sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse. Sellega lähevad senised maavanema üldarstiabi korraldamise ülesanded, nagu perearsti nimistu moodustamise konkurss, perearsti nimistute kinnitamine, perearstide ajutine asendamine, järelevalve, üle terviseametile. Lisaks tuuakse seaduse tasandile perearsti nimistu piirsuurused, mis praegu on reguleeritud ministri määrusega. Eelnõu näeb perearsti nimistu piirsuuruseks ette üldjuhul 1200–2000 isikut või kuni 2400 isikut, kui nimistusse kantud isikutele osutab üldarstiabi koos perearstiga vähemalt üks arsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja. Kolmanda olulise teemana viiakse tervisestatistika kogumisega seotud ülesanded Tervise Arengu Instituudi alla. Tervisestatistika üleviimise eesmärk on aruannete esitamise ja andmete parandamise efektiivsemaks ja kiiremaks muutmine andmeedastuse ühe vahelüli kaotamise kaudu. Informatsioon esitatakse otse Tervise Arengu Instituudile, mis annab tagasisidet otse teenuseosutajale ehk andmeesitajale. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse eelnõu (193 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on ajakohastada Eesti avalikku teenistust ja viia see kooskõlla rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku teenistuse üldpõhimõtetega. Uue seaduseelnõu kohaselt muudetakse ametniku definitsiooni, mille tulemusel kitseneb ametnike ring. Samuti on eesmärgiks luua lihtne, selge ja efektiivne ametnike hindamise süsteem ning läbipaistev ja õiglane palgasüsteem, mis võtab arvesse tööturgu, isiku vastutust ja konkurentsivõimelisust. Lisaks vähendatakse ametnike sotsiaalseid tagatisi, nelja-aastase üleminekuperioodi jooksul kaob ära ka ametnike lisapuhkus ja puhkuse pikkuseks kehtestatakse 35 kalendripäeva. Samuti muutuvad koondamisega ette nähtud etteteatamise tähtajad vastavalt ametniku tööstaaži pikkusele. Politsei-, vangla-, pääste-, kaitseväe-, välis- ja prokuröriteenistuse ametnikele ning avaliku teenistuse teiste eriliikide ametnikele kohaldub kõnealune seadus eriseadustes sätestatud erisustega. Ametiasutuses töölepingu alusel töötavate isikute töösuhteid reguleerib töölepinguseadus. Eelnõuga määratakse avaliku teenistuse eest vastutavaks institutsiooniks rahandusministeerium ja nähakse ette Vabariigi Valitsusele volitusnormid kehtestada määrusega peamised personalijuhtimist puudutavad korrad. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Neljapäev, 5. aprill 

Riigikogu toetas õiguskantsleri ettepanekut saadikute immuniteedimenetlusest  

Riigikogu toetas 73 poolthäälega õiguskantsleri ettepanekut nr 14 Riigikogu liikme immuniteedimenetlusest: ettepanekut viia kriminaalmenetluse seadustiku § 377 lõiked 1, 3, 5 ja 6 põhiseadusega kooskõlla. 

Ettekande teinud õiguskantsler Indrek Teder märkis, et ettepanekus viidatud seaduse lõiked on põhiseadusega vastuolus, kuna õiguskantslerile ei saa seadusega panna ülesandeid, mis kuuluvad põhiseaduse järgi Riigikogu pädevusse või mis on vastuolus õiguskantsleri kui riigivõime tasakaalustava sõltumatu institutsiooni olemusega. Riigikogu liikme kriminaalmenetluslik immuniteet ja puutumatus tuleb seadusega sisustada viisil, mis ei jäta põhiseadusliku garantii sisu formaalseks. Riigikogu liikmelt kriminaalmenetlusliku immuniteedi äravõtmine hõlmab puutumatuse äravõtmist ning Riigikogu liikme isikuvabadust intensiivselt riivavate menetlustoimingute sealhulgas läbiotsimise lubamist. Kriminaalmenetluse toimetamist ajutiselt takistava tagatise äravõtmine on põhiseaduse järgi Riigikogu kohustus. Teder rõhutas, et õiguskantsleri ülesanne on peaprokuröri taotlusel tõstatada see küsimus seaduses sätestatud alustel ja tingimustel Riigikogu ees või vajadusel keelduda Riigikogule ettepaneku tegemisest. 

Ettekannetega esinenud põhiseaduskomisjoni aseesimees Deniss Boroditš ja õiguskomisjoni aseesimees Kalle Laanet tõid välja nimetatud komisjonide seisukohad. Nii põhiseaduskomisjon kui ka õiguskomisjon toetasid õiguskantsleri ettepanekut. 

Läbirääkimistel sõna võtnud Andres Anvelt, Väino Linde ja Marko Pomerants toetasid samuti õiguskantsleri ettepanekut. 

Põhiseaduskomisjonile anti ülesanne vastava seadusemuudatuse algatamiseks. 

Riigikogu pressitalitus