Esmaspäev, 19. märts  

Pevkur vastas arupärimisele vabatahtliku ravikindlustuse kohta           

Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas Riigikogu liikmete Viktor Vassiljevi, Aadu Musta, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Inara Luigase, Peeter Võsa, Deniss Boroditši, Valeri Korbi, Lembit Kaljuvee, Marika Tuus-Lauli, Mailis Repsi, Ester Tuiksoo ja Yana Toomi 15. veebruaril esitatud arupärimisele vabatahtliku ravikindlustuse kohta (nr 116). 

Pevkur sõnul võimaldab haigekassa olukorras, kus Eesti kindlustusturul ei pakuta käesoleval ajal piisavalt vabatahtliku ravikindlustuse toodet, teatud isikute gruppidele vabatahtlikku liitumist sundkindlustusega vastava lepingu sõlmimise teel. Selliseid isikuid käsitletakse kui keskmisi töötavaid kindlustatud isikuid. Nende igakuine kindlustuspreemia on 13% Eesti keskmisest palgast ning see ei sõltu nende kindlustusriski suurusest. Nimetatud lepingu alusel ravikindlustusega liitunud inimesed võrdsustatakse inimestega, kes on kindlustatud ravikindlustusseaduse alusel, kuid neil ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist jne. „Seadusandja pidas mõistlikuks täiendava võimaluse loomist, et inimestel oleks kindlustuskaitse ning selle arvestuse aluseks oleks just keskmine palk,“ märkis Pevkur. Ta või välja arvud, mille kohaselt sõlmiti kokku vabatahtlikke lepinguid 2010. aastal 164 ja 2011. aastal 212. Haigekassa hinnangul on seni vabatahtliku lepingu enim sõlminud elamisloa pikendajad või eakad, kes välismaalt naastes Eestisse laste juurde elama asuvad, selgitas Pevkur. 

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Lauri Laasi, Ester Tuiksoo, Priit Toobali, Aivar Riisalu, Lembit Kaljuvee ja Jüri Ratase 13. veebruaril esitatud arupärimisele Eesti riigi ja AS Eesti Raudtee vahelise kohtuvaidluse kohta (nr 113). 

Vabas mikrofonis võtsid sõna Ester Tuiksoo ja Mihhail Stalnuhhin. 

Teisipäev, 20. märts 

Töölepingu seaduse muudatused läbisid esimese lugemise 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (140 SE) teine lugemine. Eelnõuga muudetakse karistusseadustiku orjastamist käsitleva koosseisu sõnastust ning täiendatakse karistusseadust uute koosseisudega, mis puudutavad inimkaubanduse, kupeldamise, prostitutsiooni ja ebaseaduslikku doonorlusega seotud kuritegevust. Samuti täpsustatakse ja karmistatakse nimetatud kuritegudega seotud karistusmäärasid. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (180 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks seadusesse tehtud muudatused, mis pidid jõustuma 2013. aasta 1. jaanuaril ja mis puudutavad töötuskindlustushüvitiste maksmist inimestele, kes lõpetavad töösuhte oma algatusel või poolte kokkuleppel. Jõustuma kavandati töötuskindlustushüvitiste maksmise skeem kindlustatutele, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes poolte kokkuleppel või töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel avaliku teenistuja algatusel. Töötuskindlustushüvitise asendusmääraks kavandati sellise töö- või teenistussuhte ülesütlemise või lõpetamise korral 40% töötaja eelnevast töötuskindlustusmaksega maksustatud töisest sissetulekust. Eesti Keskerakonna fraktsioon ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni tegid ettepaneku nimetatud eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku vastu hääletas 49 ja poolt 38 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse § 222 täiendamise seaduse eelnõu (169 SE) esimene lugemine. Eelnõu näeb ette, et toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka riiklike peretoetuste seaduse alusel makstav lapsetoetus. Algataja selgituse kohaselt on eelnõu koostatud eesmärgiga hoida riiklike peretoetuste seaduse alusel makstav lapsetoetus ja toimetulekutoetus lahus. Nimelt läheb lapsetoetus sel puhul arvesse kui abivajaja sissetulek, mis tähendab, et ta saab selle võrra vähem toimetulekutoetust. Toimetulekutoetust saava pere esimene liige peab aga hakkama saama 76,70 euroga, iga järgmine pereliige 61,36 euroga kuus. Eelnõuga soovitakse leevendada kasvavat ebavõrdsust ja lõpetada olukord, kus üks kategooria inimesi on sisuliselt lastetoetusest ilma jäetud, ja just need, kes seda kõige rohkem vajaksid – toimetulekutoetuse taotlejad. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse § 32 muutmise seaduse eelnõu (164 SE) esimene lugemine. Eelnõuga soovitakse Eesti kodanike hulka arvata need isikud, kes on saanud Eesti kodaniku passi või muud Eesti kodakondsust tõendava dokumendi ametnike eksituse tõttu pärast 1. juulit 1995, kuid kelle puhul kehtiv seadus praegu selleks võimalust ei näe. Kehtiva seaduse järgi saab kuni 1995. aastani tehtud ametnike vigu lahendada isikule soodsal viisil, ent pärast 1. juulit 1995 ekslikult välja antud Eesti kodaniku isikudokumentide puhul mitte. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Kolmapäev, 21. märts 

Riigikogu ratifitseeris puuetega inimeste õiguste konventsiooni 

Riigikogu võttis vastu viis seadust: 

91 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seadus (140 SE). Seadus sätestab inimkaubanduse eest kuni seitsmeaastase, raskematel juhtudel aga kuni viieteistaastase vangistuse. Samuti nähakse ette võimalus juriidilise isiku sundlõpetamiseks ning kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimiseks. Seoses uue inimkaubanduse koosseisuga on täpsustatud seksuaalse ärakasutamise ning elundidoonorlusega seonduvaid karistusseadustiku sätteid. 

66 poolthäälega (13 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seadus (155 SE). Muudatustega täiendatakse jäätmekäitluse riigisisest regulatsiooni ja viiakse põllumajanduses kasutatav plast pakendiseaduse reguleerimisalast üle jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Seadus laiendab tootjate ringi põllumajandusplasti tootja lisamisega. Seadus tõhustab ka kontrolli Eestis kehtestatud tagatisrahaga pakendi riikidevahelise veo üle ning täpsustab ka tagatisrahaga pakendite tagasivõtmist. 

85 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) põhikirja ratifitseerimise seadus (163 SE). Eesti allkirjastas lepingu 11. juunil 2009 Berliinis. IRENA põhikiri jõustus ja organisatsioon loeti ametlikult looduks 8. juulil 2010, üks kuu pärast 25. ratifitseerimiskirja esitamist. Agentuuri eesmärk on ergutada taastuvenergia rakendamist ning erinevate taastuv-energia vormide (bioenergia, hüdroenergia, tuuleenergia jne) säästvat kasutamist. 

82 poolthäälega (1 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seadus (160 SE). Seadusmuudatustega kohaldatakse rahvusvahelistel raudteevedudel rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni lisasid, mis sätestavad üldise korra lepingute sõlmimiseks, mis on seotud raudteeinfrastruktuuri kasutamisega rahvusvaheliste raudteevedude läbiviimiseks, tuginedes reisijate rahvusvahelise raudteeveo lepingu ühtsetele eeskirjadele. Seadus puudutab tehniliste standardite ettevalmistamist, mille osas leppisid Rahvusvahelise Raudteeveo Valitsustevaheline Organisatsioon (OTIF) ja Euroopa Liit kokku, et standardeid hakatakse kehtestama Euroopa Liidus välja töötatud ja kasutatavate tehniliste eeskirjade alusel. 

88 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimise seadus (161 SE). Konventsiooni eesmärk on edendada, kaitsta ja tagada kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku ja võrdset teostamist kõikide puuetega inimeste suhtes ning edendada austust nende loomupärase väärikuse vastu. Konventsioon aitab kaasa riikide puudega inimesi käsitlevate praktikate ühtlustamisele, konkretiseerides ja koondades kõik puudega inimeste õigustega seonduva, mis on sätestatud mitmetes rahvusvahelistes konventsioonides ja dokumentides. Konventsioon ei loo otseselt uusi õigusi, vaid kordab üle rahvusvahelistes aktides eksisteerivad õigused viisil, mis on suunatud puudega inimeste vajadustele ja olukorrale. Konventsioonis käsitlemata küsimusi reguleeritakse ka edaspidi rahvusvahelise tavaõigusega. 

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud hasartmänguseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (88 SE) teise lugemise. Eelnõu eesmärk on parandada hasartmänguseaduse tehnilisi nõudeid, viies need paremini kooskõlla praktiliste vajadustega. Tehniliste nõuete eesmärk on kindlustada, et Eestis korraldatavad hasartmängud vastaksid parimal viisil mängijate ootustele ja korraldamise üle oleks võimalik teostada tulemuslikku järelevalvet. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Riigikogu lõpetas kuue eelnõu esimese lugemise: 

Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (182 SE) võetakse üle intelligentseid transpordisüsteeme käsitlev Euroopa Liidu vastav direktiiv. Eelnõu eesmärk on soodustada info- ja sidetehnoloogia kasutamist maanteetranspordis (s.h kohalike teede liiklus ja linnatransport) ning nende rakenduste sidumist teiste transpordiliikidega, et aidata kaasa keskkonnahoidlikkuse, tõhususe, ohutuse ja turvalisuse parandamisele maanteetranspordis, samuti reisijate ja kaupade liikuvusele, tagades samal ajal siseturu toimimise ning tugevama konkurentsivõime ja tööhõive kasvu. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Valitsuse algatatud maagaasiseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu (166 SE) näeb ette gaasi ülekandevõrkude omandilist eristamist tootmis- ja müügitegevusest. Muudatuste eesmärk on Eesti energiajulgeoleku suurendamine ja konkurentsi soodustamine gaasiturul, mis tagaks gaasi lõpptarbijatele soodsama hinna. Eelnõu viib maagaasiseaduse vastavusse Euroopa Liidu vastava direktiiviga, milles on käsitletud maagaasi siseturu ühiseeskirju. Eelnõu kohaselt peab monopoolses seisundis olev ettevõte AS Eesti Gaas müüma gaasi ülekandevõrgud hiljemalt 1. jaanuariks 2015 äriühingule, mille omanike hulgas pole valitseva mõjuga gaasitootjaid ega -müüjaid. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku nimetatud eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, mille vastu hääletas 52 ja poolt 17 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Valitsuse algatatud parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (177 SE) eesmärk on tunnistada Eesti täiendavalt seotuks hartas sisalduva viie õigusega, kokku kaheksa numereeritud sättega. Harta ratifitseerimisel võtavad riigid kohustuse esitada 5-aastaste ajavahemike järel aruandeid harta nende sätete kohta, mida nad ratifitseerimisel ei aktsepteerinud. Aruannete esitamise eesmärk on selgitada välja, kas riigid võiksid võtta täiendavaid kohustusi. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (189 SE) aitab kaasa Eestis ja Moldovas elanud ja nende riikide territooriumil pensionistaaži omandanud isikute pensioniõiguste realiseerimisele. Samuti tagab leping selle lepingu alusel määratud pensioni maksmise jätkamise ühe lepingupoole pensioni saava isiku ümberasumisel ühe riigi territooriumilt teise riigi territooriumile. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (187 SE) muudab kalapüügiõiguse tasude määramise alust püügivahenditele, millega püütakse angerjat nendel veekogudel, kus tehakse kulutusi angerjavaru taastootmiseks tema noorjärkude asustamise teel. Eelnõuga täpsustatakse sätet, mis kehtestab püügiõiguse tasu piirmäärade vahemiku põhjanoodale ehk mutnikule, mis puudutab Peipsi järvel kasutatavat põhjanoota. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse eelnõu (190 SE) väljatöötamise tingis vajadus viia kehtiv seadus kooskõlla tehtud ja tehtavate muudatustega õigusaktides ja seoses ümberkorraldustega riigikaitse valdkonnas. Eelnõu fikseerib  konkreetselt kaitseliidu ülesanded ja samuti kaitseväe juhataja võimupädevuse kaitseliidu tegevuses, mis piirdub eelnõu kohaselt sõjalise väljaõppega. Eelnõu näeb ette eriorganisatsioonide liitmise kaitseliidu struktuuri struktuuriüksustena. Eelnõu korrastab ka kaitseliitlaste relvadega seonduvat regulatsiooni. Eelnõu suunati teisele lugemisele.  

Neljapäev, 22. märts 

Riigikogu juhatus jätkab samas koosseisus  

Riigikogu esimehe salajasel hääletamisel valiti Riigikogu esimeheks uuesti Ene Ergma, kelle poolt hääletas 53 Riigikogu liiget. Riigikogu esimehe teiseks kandidaadiks esitatud Eiki Nestori poolt hääletas 42 Riigikogu liiget. Esimehe valimisest võttis osa 96 Riigikogu liiget. Üks hääletussedel tunnistati kehtetuks. 

Ene Ergma kandidatuuri seadis üles Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu ning Eiki Nestori kandidatuuri esitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Sven Mikser. 

Aseesimeeste valimistel esitas Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi Riigikogu aseesimehe kandidaadiks Laine Randjärve. Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson esitas aseesimehe kandidaadiks Jüri Ratase. 

Aseesimeeste salajasest hääletamisest võttis osa 97 Riigikogu liiget. Laine Randjärve poolt hääletas 49 Riigikogu liiget ja Jüri Ratase poolt hääletas 45 Riigikogu liiget. Kehtetuid hääletussedeleid oli 3. Vastavalt saadud häälte arvule valiti Riigikogu esimeseks aseesimeheks Laine Randjärv ja teiseks aseesimeheks Jüri Ratas. 

Pildid Riigikogu juhatuse valimistest on internetis siin: 

Riigikogu pressitalitus