Esmaspäev, 12. märts  

Peaminister vastas arupärimisele Ida-Virumaa probleemide kohta 

Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Deniss Boroditši, Enn Eesmaa, Jüri Ratase, Kalev Kallo, Kalle Laaneti, Lauri Laasi, Lembit Kaljuvee, Rainer Vakra, Tarmo Tamme, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi ja Vladimir Velmani 23. jaanuaril esitatud arupärimisele Eesti Energia otsuste kohta Ida-Virumaal (nr 98). 

Peaminister selgitas, et käesoleva aasta suvel lõpetab AS Eesti Energia Kaevandused põlevkivi kaevandamise Aidu karjääris, kuna karjääri varud on lõppemas. Ansip märkis, et Aidu karjääris töötab 351 inimest, kellest 61 saavad pärast Aidu karjääri sulgemist jätkata tööd Narva karjääris, ülejäänud 290 töötajat koondatakse 2012. aasta jooksul. Koondatavatest veerandil on õigus vanaduspensionile või soodustingimustel pensionile. Peaministri sõnul kavandati esialgu vabanevaid töötajaid rakendada rajatavas Aidu-3 karjääris, kuid 2011. aasta lõpus otsustati majanduslikule ebamõistlikkusele viidates Aidu-3 karjääri siiski mitte avada. Ansip ütles, et koondatavate toetamiseks loob ettevõtja miljon euro suuruse fondi, mille abil suunatakse inimesed ümberõppele. 

Ansip märkis, et lisaks lõpetab AS Eesti Energia Kaevandused 2013. aasta juulis põlevkivi kaevandamise Viru kaevanduse ühes osas. Tootmise lõpetamisel ammendub see põlevkivi, mida on võimalik läbi Viru kaevanduse kätte saada. Ansipi selgituste kohaselt ei võimalda kaevanduskäikude suur kalle seal põlevkivi väljaveoks kasutada Viru kaevanduse rööbastransporti. AS Eesti Energia Kaevandused plaanib selle põlevkivi kaevandada Estonia kaevanduse kaudu. Ansip tõi välja andmed, mille kohaselt on kaubapõlevkivi kõnealuses osas ligi 8 miljonit tonni. 

Peaminister ütles, et Viru kaevanduses töötab praegu ligi 500 inimest, kellest valdav osa on plaanis peale kaevanduse põlevkivivaru ammendumist viia üle Estonia kaevandusse, kus ettevõte plaanib tootmismahtu oluliselt tõsta. Samuti vajatakse töölisi ka lähiaastatel avatavasse Uus-Kiviõli kaevandusse. Eesti Energia Kaevanduste hinnangul annaks Uus-Kiviõli kaevandus tööd 700–900 kaevurile. Luba Uus-Kiviõli kaeveväljale on Eesti Energial olemas ning ettevalmistused kaevanduse rajamiseks käivad. Ansipi sõnul on Eesti Energia kinnitanud, et koondatavate töötajate osas käib aktiivne töö võimaluste leidmiseks neile mõne muu ametikoha pakkumiseks või ümberõppeks.                       

Peaminister vastas veel Riigikogu liikmete Andres Anvelti, Helmen Küti, Jaak Alliku, Jaan Õunapuu, Jevgeni Ossinovski, Kajar Lemberi, Kalev Kotkase, Kalvi Kõva, Neeme Suure, Rannar Vassiljevi ja Rein Randveri 8. veebruaril esitatud arupärimisele teenuste kättesaadavuse kohta (nr 108). 

Eesti Panga president Andres Lipstok vastas Riigikogu liikmete Aadu Musta, Deniss Boroditši, Ester Tuiksoo, Inara Luigase, Kadri Simsoni, Mailis Repsi, Peeter Võsa, Priit Toobali, Tarmo Tamme, Viktor Vassiljevi ja Yana Toomi 9. veebruaril esitatud arupärimisele sularaha kättesaadavuse kohta (nr 110).           

Kultuuriminister Rein Lang vastas Riigikogu liikmete Aadu Musta, Aivar Riisalu, Deniss Boroditši, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Inara Luigase, Jüri Ratase, Kadri Simsoni, Kalev Kallo, Lauri Laasi, Mailis Repsi, Mihhail Stalnuhhini, Olga Sõtniku, Peeter Võsa, Priit Toobali, Tarmo Tamme, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi, Vladimir Velmani ja Yana Toomi 8. veebruaril esitatud arupärimisele riigi tegevuse kohta tippspordi toetamisel (nr 107).                       

Vabas mikrofonis võttis sõna Mihhail Stalnuhhin. 

Teisipäev, 13. märts 

Riigikogu arutas õiguskantsleri seaduse muutmist 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud õiguskantsleri seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (167 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta paindlikumaks õiguskantsleri Riigikogule esitatava aastaülevaate ettekande tegemise aeg. Samuti täpsustatakse õiguskantsleri tegevust normikontrolli taotluste läbivaatamisel ning kõrvaldatakse ebavajalikud või teiste seadustega vastuolus olevad õiguskantsleri tegevust reguleerivad üksiksätted. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Kolmapäev, 14. märts 

Riigikogu muutis kollektiivlepingu seadust 

Riigikogu võttis 53 poolthäälega vastu õiguskomisjoni algatatud kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse (153 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on viia kollektiivlepingu seaduse regulatsioon kooskõlla põhiseadusega ja sätestada protseduurireeglid, mille järgimisel on tähtaja möödumise tõttu kehtivuse kaotanud kollektiivlepingu pooltel võimalik kollektiivleping üles öelda ja selle edasikehtivus lõpetada. Seadusmuudatuse kohaselt loetakse kollektiivlepingu tähtaja möödumisel kollektiivleping tähtajatuks, kui kumbki kollektiivlepingu pool ei teata vähemalt kolm kuud enne kollektiivlepingu tähtaja möödumist kirjalikult teisele poolele, et ta ei soovi lepingu pikenemist. Kollektiivlepingu tähtajatuks muutumise korral on pooled kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni või kollektiivlepingu lõppemiseni selle ülesütlemise tõttu kohustatud täitma kollektiivlepingu tingimusi. Tähtajatu kollektiivlepingu võib kumbki lepingupool üles öelda, teatades sellest teisele poolele ette vähemalt kuus kuud. Alates kollektiivlepingu ülesütlemisest teatamisest lõpeb kollektiivlepingust tulenev töörahu pidamise kohustus. Seadus jõustub 2012. aasta 1. mail. Käesolevas seaduses sätestatut kohaldatakse ka nendele kollektiivlepingutele, mis on sõlmitud enne 2012. aasta 1. maid. Seaduse vastu hääletas 40 Riigikogu liiget. 

59 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud riigikontrolli seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seadus (151 SE). Seadusmuudatustega nähakse ette riigikontrolöri, Riigikontrolli peakontrolöri, õiguskantsleri ja õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipensioni kaotamine üleminekuperioodi jooksul. Õigused eripensionile säilivad neil, kellel on seaduse jõustumise ajaks täidetud selle saamiseks vajalik staažinõue, ning pensioniõigust andvatel ametikohtadel töötavatel isikutel, kellel on selleks ajaks täidetud vähemalt 50% selle pensioni saamiseks vajalikust staažinõudest. Samuti sätestatakse nimetatud eripensionide indekseerimine pensioniindeksiga senise ametipalgast ümberarvutamise asemel. Seadus jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu hääletas 20 Riigikogu liiget. 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (155 SE) teine lugemine. Seadusmuudatuste eesmärk on täiendada jäätmekäitluse riigisisest regulatsiooni ja viia põllumajanduses kasutatav plast pakendiseaduse reguleerimisalast üle jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Eelnõu esimene osa hõlmab jäätmeseaduse täiendusi, millega laiendatakse tootjate ringi põllumajandusplasti tootja lisamisega ja sisustatakse põllumajandusplasti mõiste. Jäätmeseadusesse lisatakse ka säte, mille rakendumisel saaks tõhustada kontrolli Eestis kehtestatud tagatisrahaga pakendi riikidevahelise veo üle. Eelnõu teine osa hõlmab pakendiseaduse täiendusi, mis on seotud tagatisrahaga pakendite tagasivõtmisega. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu (172 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on korrastada ja uuendada kaitseväeteenistuse regulatsiooni ning viia see kooskõlla ühiskonnas toimuvate muutustega, pidades silmas, et kaitseväeteenistus on üks avaliku teenistuse eriliikidest. Eelnõu koostamisel on järjekindlalt arvestatud põhimõtet, mille järgi kaitseväge juhib kaitseväe juhataja, samas kui kaitseminister, kes küll kehtestab määrustega käesolevast eelnõust tulenevad teenistust korraldavad reeglid, ei sekku otseselt kaitseväe igapäevasesse juhtimisse. Kaitseväeteenistuse seadus sätestab kaitseväekohustuse, kaitseväeteenistuse ja asendusteenistuse subjektid, nende õigusliku seisundi, kaitseväekohustuse täitmise korralduse ning kaitseväelaste suhtes rakendatavad ergutused, distsiplinaarvastutuse alused, distsiplinaarkaristused ja distsiplinaarmenetluse korra. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (173 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on luua tingimused ja kord uue kaitseväeteenistuse seaduse rakendamiseks. Lisaks sellele, kuidas toimub üleminek seni kehtivalt regulatsioonilt uuele, nähakse käesoleva seadusega ette muudatused teistes seadustes, millel on kokkupuude seni kehtinud kaitseväeteenistuse seadusega või mille muutmise vajadus tuleneb uue kaitseväeteenistuse seaduse vastuvõtmisest. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seadusega seotud Riigikogu koosseisu häälteenamusega vastuvõetud seaduste muutmise seaduse eelnõu (174 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on viia Euroopa Parlamendi valimise seadus, kodakondsuse seadus, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus, rahuaja riigikaitse seadus, Riigikogu valimise seadus, sõjaaja riigikaitse seadus ja Vabariigi Presidendi valimise seadus kooskõlla kaitseväeteenistuse seaduses tehtavate muudatustega. Nimetatud seadustes tehakse peamiselt terminoloogilised muudatused, nii näiteks asendatakse kaadrikaitseväelase mõiste tegevväelase mõistega. Samuti tuuakse mobilisatsiooniregistri kehtestamine kaitseväeteenistuse seadusest rahuaja riigikaitse seadusesse, kuna oma olemuselt ei ole tegu teenistusliku registriga (nagu kaitseväekohustuslaste register), mida peaks reguleerima kaitseväeteenistuse seadusega. Samuti reguleeritakse rahuaja riigikaitse seaduses ja sõjaaja riigikaitse seaduses seni kaitseväeteenistuse seaduses olnud valmisoleku tõstmist ja mobilisatsiooni käsitletavad sätted, kuna kaitseväeteenistuse seadus reguleerib ainult rahuaegset teenistust. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Neljapäev, 15. märts 

Riigikogu muutis OSCE delegatsiooni koosseisu 

Riigikogu võttis 84 poolthäälega vastu väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine (181 OE), mille kohaselt arvati delegatsiooni koosseisust välja asendusliige Indrek Raudne ja tema asemele nimetati asendusliikmeks Liisa-Ly Pakosta. 

Riigikogu pressitalitus