Esmaspäev, 5. märts 

Aaviksoo vastas arupärimisele Eesti Kunstiakadeemia õppehoone rahastamise kohta 

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo vastas Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Viktor Vassiljevi, Eldar Efendijevi, Yana Toomi, Mihhail Stalnuhhini, Valeri Korbi, Deniss Boroditši, Vladimir Velmani, Lauri Laasi, Peeter Võsa, Enn Eesmaa, Rainer Vakra, Jüri Ratase, Priit Toobali ja Kalle Laaneti 18. jaanuaril esitatud arupärimisele Eesti Kunstiakadeemia õppehoone rahastamise kohta (nr 95). 

Aaviksoo tunnistas, et kunstiakadeemia uue õppehoonega seoses on tõstatunud nii palju probleeme, et nende lahendamine on kujunenud üsna suureks väljakutseks. Ta tunnistas samas, et kui mõni aeg tagasi algas arutelu uue õppehoone mahu, valmimistähtaegade üle, siis tänaseks on tegemist oluliselt tõsisema aruteluga kunstiakadeemia jätkusuutlikkusest ja kunstihariduse, täpsemalt kõrgema kunstihariduse järjepidevusest. 

Ministri selgituste kohaselt esitas kunstiakadeemia taotluse ehitusloa esitamise tähtaja pikendamiseks 18. novembril. Sihtasutuse Archimedes rahastamisotsuses oli viide rakendusüksuse õigusele toetuse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada, kui toetuse saaja ei ole tähtaegselt rakendusüksusele ehitusluba esitanud. Aaviksoo lisas, et pärast kunstiakadeemia poolt vaide esitamist on ta palunud läbi viia kunstiakadeemia tegevuse õiguspärasuse järelvalve. „Ühtlasi oleme koos kunstiakadeemiaga leppinud kokku, et vajalik oleks läbi viia kunstiakadeemia finantsjätkusuutlikkuse audit,“ märkis Aaviksoo. Järelevalve aruanne peaks esitatama 9. märtsil ning finantsseisundi ja jätkusuutlikkuse aruanne selle nädala lõpus, pärast seda, kui kunstiakadeemia on saanud sellele aruandele anda oma kommentaarid. 

Minister tunnistas, et Sihtasutus Archimedes on jätkuvalt seisukohal, et EKA esitatud projekti elluviimise ajakava ei ole realistlik ja veel olulisem määral kui varem on üles kerkinud kogu projekti finantseerimise küsimus. Aaviksoo loodab, et koos EKA-ga suudetakse objektiivsete hinnangute baasilt kujundada tulevikku vaatav arenguperspektiiv, mille realiseerimisel soovib haridus- ja teadusministeerium EKA-t igakülgselt aidata, eelkõige läbi kõrgema kunstihariduse jätkusuutlikkuse tagamise prioriteedi. 

Ministri arvates on kahetsusväärselt ebatõenäoline tõsiasi ehitada see maja selle ajaga ja selle projekti alusel sinna kohta. Aaviksoo sõnul peavad vastuvõetavad otsused olema vastutustundlikud selliselt, et tulemuste eest vastutataks nii kunstiakadeemia kui ka haridusministeerium ja Sihtasutus Archimedes.  

Aaviksoo vastas veel Riigikogu liikmete Rannar Vassiljevi, Indrek Saare ja Helmen Küti 13. veebruaril esitatud arupärimisele Vaeküla kooli kohta (nr 111). 

Justiitsminister Kristen Michal vastas Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa, Inara Luigase, Viktor Vassiljevi, Yana Toomi 18. jaanuaril esitatud arupärimisele alusetult kinnipeetute kohta (nr 96).           

Rahandusminister Jürgen Ligi vastas Riigikogu liikmete Kalev Kotkase, Kalvi Kõva, Jaan Õunapuu, Rein Randveri, Jevgeni Ossinovski 26. jaanuaril esitatud arupärimisele vedelkütuse erimärgistamise kohta (nr 101).             

Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas kahele arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Marika Tuus-Lauli, Viktor Vassiljevi, Yana Toomi, Eldar Efendijevi, Mailis Repsi, Mihhail Stalnuhhini, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Deniss Boroditši, Vladimir Velmani, Lauri Laasi, Peeter Võsa, Inara Luigase, Enn Eesmaa, Tarmo Tamme, Kalle Laaneti, Rainer Vakra, Jüri Ratase, Olga Sõtniku ja Priit Toobali 16. jaanuaril esitatud arupärimine Eesti arstiabi kättesaadavuse kohta (nr 91); 

Riigikogu liikmete Rainer Vakra, Tarmo Tamme, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Inara Luigase, Peeter Võsa, Mihhail Stalnuhhini, Marika Tuus-Lauli, Jüri Ratase, Viktor Vassiljevi, Yana Toomi, Kalle Laaneti ja Deniss Boroditši 18. jaanuaril esitatud arupärimine patsientide ravita jätmise kohta (nr 94).           

Siseminister Ken-Marti Vaher vastas Riigikogu liikmete Deniss Boroditši, Kadri Simsoni, Tarmo Tamme, Inara Luigase, Ester Tuiksoo, Priit Toobali ja Rainer Vakra 26. jaanuaril esitatud arupärimisele Eesti kui Venemaa organiseeritud kuritegevuse transiidikoridori kohta (nr 102).           

Siseminister Ken-Marti Vaher ei pidanud täna vastama Riigikogu liikmete Deniss Boroditši, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Tarmo Tamme, Viktor Vassiljevi, Rainer Vakra, Jüri Ratase, Kalle Laaneti ja Valeri Korbi 18. jaanuaril esitatud arupärimisele nõuetele vastavate rehvide kasutamise kohta (nr 93), sest arupärijad võtsid selle menetlusest tagasi. 

Vabas mikrofonis võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin ja Mailis Reps. 

Istung lõppes kell 18.25. 

Teisipäev, 6. märts 

Riigikogu arutas Eesti merenduspoliitikat 2011 – 2020 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (159 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on anda sotsiaalkindlustusameti ekspertiisiga tegelevale ametnikule ja sotsiaalkindlustusameti ekspertarstile (isiku nõusolekul) juurdepääsuõigus tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele, et tuvastada puude raskusaste ja sellega kaasnevad lisakulud. Eelnõu eesmärk on ka vähendada tervise infosüsteemiga liidestunud ning sinna isikute terviseandmeid edastavate pere- ja eriarstide töökoormust ja hoida kokku nende aega. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (175 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on ajakohastada jälitustegevuse regulatsiooni, viia see vastavusse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja kohtu praktikaga, samuti põhiseadusega. Seaduses nähakse ette kehtiva õigusega võrreldes kitsamad tingimused jälitustoimingute tegemiseks ning jälitustoimingute ringist jäetakse välja toimingud, mis oma olemuselt ei ole jälitustoimingud. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, psühhiaatrilise abi seaduse, karistusregistri seaduse, kriminaalhooldusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (176 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on võimaldada süüdimõistetule vangistuse alternatiivina ravi, juhul kui isik on süüteo toime pannud ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu ning on oht, et ta paneb tulevikus toime uue samasuguse süüteo. Ravi sihtrühmaks on seksuaalkuritegusid toime pannud isikud, kellel on ühtlasi diagnoositud pedofiilia või mõni muu seksuaalsuunitluse häire (parafiilia) ja kes nõustub ravi saamisega. Eelnõu mõttes seisneb seksuaalkurjategijate kompleksravi kombineeritud medikamentoosses ehk ravimravis ja psühhoteraapilises ravis (teraapia/nõustamine), mille eesmärk on isiku seksuaalsuunitluse häirete ravimine või kontrolli all hoidmine. Ühe võimalusena kavandatakse ravi kohaldada ennetähtaegse vabanemise eeltingimusena. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Riigikogus oli arutusel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt välja töötatud Eesti merenduspoliitika 2011 – 2020 (145 TK). Ettekandega esinesid majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning Riigikogu majanduskomisjoni liige Kalev Lillo. 

Majandus- ja kommunikatsiooniminister tutvustas arengukava valmimise protsessi ning rääkis merenduspoliitika vajadusest. Parts tõi välja kolm põhilist eesmärki: merendus kui oluline majandusharu, Läänemere keskkonna seisundi parandamine ning merendusalase koostöö parandamine erinevate ministeeriumide ja ametite vahel. Minister rääkis merenduspoliitika viiest peamisest tegevussuunast. Esiteks merendussektori ettevõtluskeskkond, mis peaks kujunema ettevõttesõbralikuks ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks. Teiseks on merenduse ohutuse, turvalisuse tõstmine ja merekeskkonna puhtuseparandamine. Kolmas tegevussuund puudutab avaliku sektori tegevusi, mis on suunatud merenduse arengule mitte ainult riigisiseselt, vaid arvestades ka rahvusvahelist dimensiooni. Neljanda tegevussuunana nimetas minister Eesti mereharidust ja –teadust ning viiendana rannaäärse elu ja külastuskeskuste parendamist. 

Majanduskomisjoni liige Kalev Lillo lisas omalt poolt, et esmakordselt on tegemist dokumendiga, mis arvestab merega seotud erinevate tahkude koosmõju ning kaasab terviklikku nägemusse kõik asjaomased ministeeriumid: majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, siseministeeriumi, põllumajandusministeeriumi, keskkonnaministeeriumi ja ka kultuuriministeeriumi. Merenduse arengukava koostamise eesmärk on välja töötada merenduse sektoreid omavahelises koostoimes käsitlevad suunised merenduse edendamiseks, et realiseerida maksimaalselt Eesti potentsiaali mereressursi kasutamisel ning säilitamisel. Lillo tutvustas ka majanduskomisjoni soovitusi merenduspoliitika arengukava täiustamiseks. 

Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Tõnis Lukas, Toomas Tõniste, Kalev Kallo ja Kalev Kotkas.

Kolmapäev, 7. märts  

Riigikogu võttis vastu seaduse tööandja pensionifondide loomiseks 

Riigikogu võttis 78 poolthäälega vastu valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (152 SE), mis võimaldab Euroopa Liidus ühtsetele standarditele vastavate investeerimisfondide (eurofondide) valitsemine piiriüleselt, s.t olukorras, kus fondivalitseja asub ühes ja investeerimisfond teises liikmesriigis; loob õiguslikud alused eurofondi ühinemiseks teise fondivalitseja eurofondiga ja eurofondide ühinemiseks piiriüleselt; võimaldab luua uusi fondistruktuure (nn master-feeder struktuurid, mille kohaselt saab ühe eurofondi (feeder) vara investeerida tervikuna või suures osas teise eurofondi (master)); muudab täiendava kogumispensioni regulatsiooni, tuues vabatahtlike pensionifondidena sisse tööandja pensionifondid, mille eesmärgiks on pakkuda täiendavat kogumispensioni sellise pensionifondi tingimustes nimetatud tööandja töötajatele, avalikele teenistujatele ning tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele; täpsustab finantsinspektsiooni ning Euroopa finantsjärelevalve asutuste ja teiste liikmesriikide finantsjärelevalve asutuste omavahelist koostööd seoses uue EL finantsjärelevalve korralduse kehtima hakkamisega 2011. aasta algusest. 

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise: 

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (146 SE) nähakse kulla käibega seotud maksupettuste vältimiseks ette pöördmaksustamise erikord, nii nagu see on metallijäätmete ja kinnisasjade käibe puhul. Pöördkäibemaksu rakendamisel kaob võimalus käibemaksukohustuslaste vaheliste tehingute puhul käibemaksu mahaarvamiseks ehk riigilt tagasi küsimiseks. Käibemaksu tasumise kohustus tekib üksnes tarneahela nn viimases lülis – müügil lõpptarbijale.           

Valitsuse algatatud riigikontrolli seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõuga (151 SE) nähakse ette riigikontrolöri, Riigikontrolli peakontrolöri, õiguskantsleri ja õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipensioni kaotamine üleminekuperioodi jooksul. Õigused eripensionile säilivad neil, kellel on seaduse jõustumise ajaks täidetud selle saamiseks vajalik staažinõue, ning pensioniõigust andvatel ametikohtadel töötavatel isikutel, kellel on selleks ajaks täidetud vähemalt 50% selle pensioni saamiseks vajalikust staažinõudest.   

Riigikogu katkestas õiguskomisjoni ettepanekul valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (140 SE) teise lugemise. 

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise:  

Valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga (170 SE) täiendatakse regulatsioone sõltuvusprobleemidega isikute raviks. Eelnõu pearõhk on suunatud alla 18-aastastele isikute abistamisele ja neile haiglavälise, tahtest olenematu, vältimatu psühhiaatrilise abi kohaldamisele. Eelnõu kehtestab ka sõltuvusvastase abi andmise üldpõhimõtted kõigi inimeste suhtes olenemata vanusest. Samuti kehtestatakse ühtne terminoloogia. 

Valitsuse algatatud ehitusseaduse, korteriühistuseaduse, korteriomandiseaduse ja hooneühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu (156 SE) harmoneerib Eesti õigusaktid EL vastava direktiiviga hoonete energiatõhususe kohta. Selle eesmärk on aidata kaasa energiakasutuse tõhususe parandamisele hoonetes, võimaldades olemasolevate hoonete kasutajatele lihtsamat ligipääsu informatsioonile hoone energiatarbimisest ja võimalikest energiasäästumeetmetest. Samuti näeb ette Eesti oludes uute hoonete kavandamisel sobivate põhimõtete rakendamise hoonete energiatarbimist määravate osade kujundamisel. 

Neljapäev, 8. märts  

Riigikogu arutab kõrgharidusreformi seadust uuesti 

Riigikogu võttis vastu kaks seadust: 

59 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus (159 SE), mis loob õigusliku aluse puude raskusastme või püsiva töövõimetuse tuvastamise menetlemisel tervise infosüsteemis olevate delikaatsete isikuandmete käitlemiseks. Puude raskusastme ja püsiva töövõimetuse tuvastamise aluseks olevad terviseandmed sisalduvad tervise infosüsteemis, kust sotsiaalkindlustusameti ekspertiisiga tegeleval ametnikul ja sotsiaalkindlustusameti ekspertarstil on seaduses sätestatud alustel õigus teha päringuid, et saada ekspertiisiks vajalikke terviseandmeid. 

60 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seadus (146 SE), millega nähakse kulla käibega seotud maksupettuste vältimiseks ette pöördmaksustamise erikord, nii nagu see on metallijäätmete ja kinnisasjade käibe puhul. Pöördkäibemaksu rakendamisel kaob võimalus käibemaksukohustuslaste vaheliste tehingute puhul käibemaksu mahaarvamiseks ehk riigilt tagasi küsimiseks. Käibemaksu tasumise kohustus tekib üksnes tarneahela nn viimases lülis – müügil lõpptarbijale.           

Riigikogu võttis uuesti menetlusse Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (89 UA). Vabariigi Presidendi otsuses nr 59 osutati seadust tagasi lükates, et mitmed selle sätted ei ole kooskõlas põhiseadusega. Seaduse peamised muudatused puudutavad kõrghariduse tasemeõppe rahastamist riigieelarvest ning üliõpilaste õigusi ja kohustusi riigieelarvest rahastatava kõrghariduse omandamisel. Seaduse kohaselt eraldatakse kõrgkoolidele edaspidi kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks riigieelarvest tegevustoetust, mis ei ole enam üldjuhul seotud konkreetsete õppekohtade ja lõpetajate arvuga. Lisaks näeb seadus ette ainepunktide kumulatiivse arvestuse kõikide semestrite lõikes. Akadeemilisel puhkusel olevale üliõpilasele antakse õigus kuulata loenguid, kuid mitte sooritada eksameid ja arvestusi. 

Riigikogu põhiseaduskomisjoni ja kultuurikomisjonides toimunud aruteludes tõdeti, et president oma veto kaudu ei vaidlusta eelnimetatud seaduse ja selle juurde kuuluvate aktide kontseptsiooni, eesmärke ja sisu. Vaidlustatud on selles seaduses kasutatud õigusliku regulatsiooni vorm või ka õigusliku regulatsiooni tase. President osundas, et osa regulatsiooni oleks tulnud anda seaduse tasemel nii, nagu nõuab seda põhiseadus, ja mitte valitsuse akti ehk määruse tasandil. Samuti tuleks presidendi arvates reguleerida mõnda probleemi selgemalt, sealhulgas näha ette ka võimalike tekkivate vaidluste lahendamise kord. 

Nii kultuurikomisjon kui ka põhiseaduskomisjon tegid Riigikogu täiskogule ettepaneku võtta Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seadus uuesti menetlusse. Riigikogu 65 liiget toetasid seda ettepanekut. Vastu ja erapooletuid ei olnud. 

Riigikogu pressitalitus