Esmaspäev, 20. veebruar 

Seeder vastas arupärimisele PRIA toetusrahade kasutamise kohta 

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Riigikogu liikmete Aivar Riisalu, Deniss Boroditši, Ester Tuiksoo, Inara Luigase, Lauri Laasi, Lembit Kaljuvee, Mihhail Stalnuhhini, Priit Toobali, Tarmo Tamme, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi ja Vladimir Velmani 7. veebruaril esitatud arupärimisele PRIA toetusrahade läbipaistmatu kasutamise kohta (nr 105). 

Arupärijad soovisid teada ministri seisukohta Aardla poldriga seotud probleemide kohta. 

Seederi selgituste kohaselt on põllumajandusministeerium, PRIA ja põllumajandusamet Aardla Maaparandusühingu toetuse saamisega seotud küsimustega olnud hõivatud juba aastaid. Antud juhtumi puhul olid toetuste väljamaksmisest keeldumise ja varem väljamakstud toetuse tagasinõudmiste põhjuste algsed väljaselgitajad Tartu Maaparandusbüroo, Põllumajandusameti Tartu keskus ja Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo, mis praegu on põllumajandusameti maaparanduse osakond. Seega probleemiga tegelesid spetsialistid, mitte ETV saates "Pealtnägija" esinenud isikud, nagu saatest võis aru saada. Nimetatud haldusorganid kontrollisid septembris 2009 enne kolmanda toetuseosa väljamaksmist dokumente ja elluviidud investeeringuid ning avastasid probleemid. Põllumajandusministeerium on seisukohal, et PRIA tegevus taotluse menetlemisel, investeeringute kontrollimisel ja toetuste maksmisel on piisavalt läbipaistev. PRIA-l on õigus viia läbi järelevalvemenetlust ja teha vajalikke kontrollimisi pidevalt eeldusel, et need on taotleja suhtes asjakohased, põhjendatud ja proportsionaalsed toetuse saamise tingimustega. 

Seeder märkis, et läinud aasta juulis alustas Aardla Maaparandusühingu tegevuse suhtes menetlust ka Euroopa Komisjoni Pettustevastane Amet (OLAF), mis kontrollis kõiki asjaolusid ka PRIA-s kohapeal. Käesoleva aasta 27. jaanuaril saabus OLAF-i seisukoht, et kõiki asjaolusid ja OLAF-ile teadaolevat informatsiooni arvesse võttes otsustati, et Eesti võimud on antud juhtumi korral toiminud korrektselt ja õiguspäraselt, seega OLAF ei võta täiendavaid meetmeid ning juhtumi hindamine lõpetatakse. Seeder märkis, et algatati erakorraline audit PRIA-s seoses Aardla Maaparandusühistu juhtumiga. Audiitorid on seisukohal, et PRIA tegevus on olulises osas vastavuses õigusaktide ja ettenähtud protseduuridega. 

Seeder ütles, et EL sertifitseerimise auditi käigus on muu hulgas hinnatud ka vastava meetme raames tehtud tehinguid ning senini ei ole nimetatud meetme raames puudusi tuvastatud. Ta teavitas, et PRIA võlgade registris on üle 100-euroste võlgade summa 2,8 miljonit eurot ja võlgnikke on seal 176. Ühel isikul võib olla ka mitu võlga, seega juhtumite arv on suurem. Alates 2004. aastast, mil Eesti liitus Euroopa Liiduga, on PRIA vahendusel välja makstud üle 1,49 miljardi eurotoetusi. Seega võlgnevuste osakaal, võrreldes makstud summaga, ei ole suur. Probleemsed projektid moodustavad kõikidest väljamaksetest umbes 0,2%. Võrreldes seda teiste analoogsete agentuuridega nii Euroopas kui ka Eestis on see parim tulemus. Seeder kinnitas, et võlgade sissenõudmine toetustega seotud rikkumiste korral on järjepidev ja näitab pigem PRIA kontrollsüsteemi tõhusust kui nõrkust. 

Kultuuriminister Rein Lang vastas Riigikogu liikmete Deniss Boroditši, Eldar Efendijevi, Mailis Repsi, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa, Viktor Vassiljevi, Vladimir Velmani ja Yana Toomi 17. jaanuaril esitatud arupärimisele riigipoolse teavikute toetussumma kohta (nr 92). 

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vastas Riigikogu liikmete Aadu Musta, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Inara Luigase, Kalev Kallo, Mailis Repsi, Marika Tuus-Lauli, Mihhail Stalnuhhini, Tarmo Tamme, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi ja Yana Toomi 7. veebruaril esitatud arupärimisele Euroopa Liidu raha kasutamise kohta (nr 106).                       

Siseminister Ken-Marti Vaher vastas kahele arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Aivar Riisalu, Kadri Simsoni, Kalle Laaneti, Lauri Laasi, Lembit Kaljuvee, Rainer Vakra, Tarmo Tamme ja Vladimir Velmani 19. jaanuaril esitatud arupärimine Leisi päästekomando sulgemise kohta (nr 97) ja Riigikogu liikmete Aadu Musta, Aivar Riisalu, Deniss Boroditši, Inara Luigase, Jüri Ratase, Mailis Repsi, Marika Tuus-Lauli, Priit Toobali, Rainer Vakra, Tarmo Tamme, Viktor Vassiljevi ja Yana Toomi 6. veebruaril esitatud arupärimine Palamuse päästekomando sulgemise kohta (nr 104). 

Seoses kaitseminister Mart Laari haigestumisega arvati päevakorrast välja Riigikogu liikmete Deniss Boroditši, Enn Eesmaa, Inara Luigase, Lembit Kaljuvee, Mihhail Stalnuhhini, Priit Toobali, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi ja Yana Toomi 25. jaanuaril kaitseministrile esitatud arupärimine ajateenijatele kehtestatud tervisenõuete kohta (nr 100). 

Kolmapäevase istungi päevakorrast arvati valitsuse kui algataja ettepanekul välja kolme eelnõu esimene lugemine. Need olid kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu (172 SE), kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (173 SE) ja kaitseväeteenistuse seadusega seotud Riigikogu koosseisu häälteenamusega vastuvõetud seaduste muutmise seaduse eelnõu (174 SE). 

Vabas mikrofonis võttis sõna Mihhail Stalnuhhin. 

Istung lõppes kell 18.12. 

Teisipäev, 21. veebruar

Riigikogu arutas välispoliitikat 

Täna toimus Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu. Ettekannetega esinesid välisminister Urmas Paet ja Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. 

Välisminister tõi oma kõnes välja Eesti peamised välispoliitilised eesmärgid käesoleval aastal: kaitsta Eesti julgeolekuhuve NATO Chicago tippkohtumisel, panustada Euroopa majandus- ja võlakriisi lahendamisse, toetada Eesti ettevõtjaid maailmas ning sellega seonduvalt arendada edasi Eesti välisesinduste võrku. Paet rõhutas Eesti kaitsekulutuste osatähtsust: 2012. aastal on need 2% sisemajanduse kogutoodangust ning tuleb tagada, et kahe protsendi nõue püsiks ka edaspidi NATO peamiste eesmärkide seas. Ta lisas: „Ei tohi unustada, et on palju riike väljaspool NATOt, kes kasvatavad kaitsekulutusi. Nii on näiteks lähiregioonis murettekitav Kaliningradi jätkuv militariseerimine aga ka relvajõudude suurendamine Leningradi ja Pihkva oblastis.“ 

Välisminister märkis, et kasvava tähtsusega on arengukoostöö Afganistaniga, mistõttu jätkatakse Helmandi provintsi ülesehitusmeeskonnas tervishoiu küsimuste juhtimise ning meditsiinitöötajate õppekeskuse käivitamisega. Kabulis keskendutakse haridusele ja headele valitsemistavadele. Samuti jätkatakse panustamist NATO väljaõppemissiooni ja Euroopa Liidu politseimissiooni. „Oluline julgeolekupoliitiline valdkond, milles Eesti on ja jääb aktiivseks, on küberturvalisus,“ rõhutas Paet. Eelmisel aastal jätkus tegevus liitlaste kaasamisel Tallinnas asuvasse NATO küberkaitse kompetentsikeskusesse: liitusid USA ja Poola, ning loodetavasti teevad peatselt sedasama Holland ja Türgi. Paet rääkis lähemalt panustamisest Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaarengusse, Euroopa võlakriisi lahendamisse, Euroopa Liidu naabruspoliitika elluviimisesse. Olulisena märkis ta ka Põhja-Balti ning Läänemere regiooni koostööd. „Eesti üks peamisi prioriteete Euroopa Liidus on Läänemere strateegia. Et strateegia elluviimine oleks toetatud ka vajalike finantsvahenditega, loodame Taani eesistumise ajal uuendada LMS tegevuskava. Samuti töötame selle nimel, et uued LMS rahastamispõhimõtted kinnistuksid EL järgmises eelarveraamistikus,“ ütles Paet. 

Eesti ja Venemaa suhetes oli ministri sõnul kesksel kohal lepinguliste suhete täiendamine. 2011. aastal kirjutati alla pensionilepingule ja tagasivõtulepingu rakendusprotokollile, muudeti piiri läbilaskepunktide kokkulepet. Arengukoostööga, mis näitab riigi globaalset vastutust, seonduvalt soovitakse aastaks 2015 tõsta ametliku arengukoostöö osa riigieelarves vähemalt 0,17%-ni SKT-st. Üha enam on Eesti arengukoostöö panus seotud e-riigi teenuste tutvustamise ja partnerriikide toetamisega selle valdkonna arendamisel. 

Rääkides Eesti tegevusest Aasia suunal, tunnustas Paet Riigikogu Aasia- strateegiat, kus oluline roll on eeloleval Aasia arutelul. Ministri väitel on Aasia piirkond oluline nii tuleviku majandus- kui ka julgeolekuhuvisid silmas pidades. 

Lõpetuseks peatus välisminister veel äri- ja välismajandussuhete ning kultuuridiplomaatia tähtsusel. 

Riigikogu väliskomisjoni esimees andis ülevaate Eestit mõjutavatest arengutest maailmas, eriti Hiina võimalikust tõusmisest maailma suurimaks majanduseks juba aastal 2016. „Mitte üksnes Hiina, vaid kogu Aasia piirkonna kiire esiletõus maailmamajanduses ja –poliitikas on peamine põhjus, miks Riigikogu väliskomisjon on oma tegevuses sedavõrd palju tähelepanu pühendanud nimetatud regioonile,“ ütles Mihkelson. Komisjoni esimehe sõnul keskendub väliskomisjoni koostatav raport perioodile kuni aastani 2025. See võimaldab korraga tajuda suuremaid trende Aasia sajandi kujunemisel ning samas kaardistada lühemaajalisi tegevusi, mida Eesti valitsus võiks või peaks tegema, et maailma ühe potentsiaalsema kasvupiirkonna väljakutseid paremini rakendada Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamisse. Mihkelson: „Väliskomisjon kavatseb oma raporti valmis saada veel käesoleva istungjärgu jooksul ning korraldada selle põhjal kevadel Riigikogu täiskogul Aasia teemalise arutelu.“ 

Mihkelsoni arvates aga asub Euroopa lähiaja suurim väljakutse hoopis idas. „Ja selleks ei ole muu kui Venemaa püsiv ambitsioon tõmmata selge piir Euroopa Liidu ja eriti NATO võimalikule itta laienemisele. Samal ajal üritatakse väsimatult ligemale pääseda mõlema organisatsiooni otsuste mõjutamisele,“ lisas Mihkelson. Ettekandes viidatud arengud kui ka teised muudatused Läänemere julgeolekukeskkonnas on põhjuseks, miks Riigikogu väliskomisjon on käimasoleval aastal kavandamas teemakohaseid kuulamisi ning tellimas vastavasisulist analüüsi. Komisjoni eesmärgiks on paremini mõtestada eeloleva kümnendi suurimad väljakutsed regiooni julgeolekupildis ning vajadusel anda valitsusele ka omapoolsed soovitused. Koostöös riigikaitsekomisjoniga analüüsitakse aasta teisel poolel, kuidas Vabariigi Valitsus on täitnud julgeolekupoliitika alustes sätestatut. Mihkelson rääkis, et julgeolekuteemat kavatsetakse laiemalt arutada ka erinevatel regionaalsetel parlamentaarsetel foorumitel, sealhulgas nii Balti koostöö kui NB8 tasandil. Muuhulgas korraldab Riigikogu sellel kevadel Põhjala ja Balti riikide väliskomisjoni esimeeste traditsioonilise kohtumise. 

Ta rõhutas Eesti kui väikeriigi võimalikult sihipärast ja läbimõeldud välisesindatuse vajalikkust. „Just sellel eesmärgil tegi Riigikogu väliskomisjon eelmisel nädalal teatavaks oma järeldused ja soovitused Vabariigi Valitsusele seoses Eesti esindatusega maailmas ja meie välisesinduste võrgustiku arendamisega. Oma seisukohtade kujundamiseks viis komisjon läbi 21 kuulamist ning tellis Eesti Välispoliitika Instituudilt teemakohase analüüsi. Komisjoni lõppotsus oli konsensuslik,“ ütles Mihkelson. Väliskomisjon tunnustas Vabariigi Valitsust tema senises tegevuses, kuid kutsus samas üles piiratud ressursside, uute väljakutsete ning avaramate esindusvõimaluste tingimustes põhjalikult analüüsima Eesti välisesinduste paigutumist ja sisulist tegevust lähtuvalt meie lühema- ja pikemaajalistest välispoliitilistest ja välismajanduspoliitilistest eesmärkidest. Võttes arvesse olemasolevate vahendite optimeerimise vajadust, soovitas väliskomisjon lähiajal kaaluda saatkondade arvu vähendamist Euroopas. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata Eesti tutvustamisele maailmas mõtestatult integreeritud tegevuste kaudu. Selle ühe hoovana näeb komisjon avaliku diplomaatia potentsiaali paremat rakendamist. Samuti sisaldub komisjoni soovitustes, et Vabariigi Valitsus peaks kaasajastama Eesti diasporaa poliitikat, et paremini kasutada olemasolevaid vahendeid võõrsil elavate eestlaste sidemete hoidmiseks kodumaaga. Lõpetuseks rääkis Mihkelson Riigikogu välisdelegatsioonide tööst. Ta lubas, et Riigikogu väliskomisjon keskendub ka eeloleva aasta jooksul parlamentaarse diplomaatia edendamisele ning meie sisemiste ressursside paremale kasutamisele. 

Mõlemad ettekandjad rõhutasid tänavuse suursündmusena Eestis toimuvat NATO Parlamentaarse Assamblee kohtumist, millest võtavad osa 28 riiki ja 14 partnerit ning kus tuleb arutusele NATO tulevikuareng. See on Eestile hea võimalus käsitleda meile olulisi kaitsealaseid teemasid. 

Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Enn Eesmaa, Andres Herkel, Sven Mikser, Raivo Järvi ja Imre Sooäär. 

Kolmapäev, 22. veebruar 

Riigikogu täiendas rahvusvahelise sõjalise koostöö seadust 

82 poolthäälega võeti vastu riigikaitsekomisjoni algatatud rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse § 8 muutmise seadus (141 SE). Seaduse muudatused on tingitud vajadusest tagada Eesti kaitseväe staabiohvitseride ja vajadusel ka staabiallohvitseride osalemine NATO või Euroopa Liidu poolt algatatud rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil koheselt, kui sellekohane otsus langetatakse. Seadusesse lisati säte, mille kohaselt määrab Riigikogu oma otsusega igaks aastaks uue Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa Liidu juhitava operatsiooni alustamisel operatsioonipiirkonnas asuva rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös osalevate kaitseväelaste piirarvu. 

61 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholiseaduse muutmise seadus (150 SE). Seadusmuudatused on seotud saatelehe elektroonilise (eSL) süsteemi arenduse kolmanda etapi rakendamisega alates 2012. aastast. eSL süsteemi täiustamise tulemusena sätestatakse aktsiisiseaduses ettevõtja kohustus teavitada maksuhaldurit eSL süsteemi kaudu aktsiisikauba vastuvõtmisest keeldumisest ja aktsiisikaubaga selle liikmesriikide vahelisel veol toimunud juhtumitest. Ka tõstetakse mitteärilisel otstarbel kasutatava lennukibensiini aktsiisimäär samale tasemele pliibensiini aktsiisimääraga alates 1. juulist 2012 ning kaotatakse kodumajapidamises kütteainena kasutatava põlevkivikütteõli aktsiisivabastus. Lennujaama tollikontrolli tsoonis võimaldatakse müüa rühmapakendile (blokk) kinnitatud maksumärgiga sigarette nii, nagu see on lubatud liikmesriikide vahelist reisi tegeva laeva ja õhusõiduki pardal. Üldreeglina peab maksumärgi kinnitama sigarettide müügipakendile (20 tk pakis). Seaduse vastu hääletas 18 Riigikogu liiget. Seadus jõustub 1. aprillil 2012. 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (146 SE) teine lugemine. Eelnõu kohaselt kehtestatakse seadusmuudatustega kulla käibega seotud maksupettuste vältimiseks ette pöördmaksustamise erikord, nii nagu see on metallijäätmete ja kinnisasjade käibe puhul, mida puudutav regulatsioon jõustus 2011. aastal. Kullaga tehtavate tehingutega seotud käibemaksutagastuste suurus on alates 2010. aasta II poolaastast hüppeliselt kasvanud. Pettuste mahu kasvu on põhjustanud pöördmaksustamise regulatsiooni rakendumine metallijäätmetele ja lisanõuete kehtestamine kütusekäitlejatele, mistõttu on petturid liikunud kullaturule. Pöördkäibemaksu rakendamisel kaob võimalus käibemaksukohustuslaste vaheliste tehingute puhul käibemaksu mahaarvamiseks ehk riigilt tagasi küsimiseks. Käibemaksu tasumise kohustus tekib üksnes tarneahela nn viimases lülis – müügil lõpptarbijale. Pöördmaksustamise rakendamisel väheneb rahandusministeeriumi hinnangul kullaga tehtavate pettuste maht ligikaudu 6,8 miljoni euro võrra aastas. Kuna maksupettuste arv on suurenenud ka kütuse valdkonnas, muudetakse käibemaksuseadust ka selles osas, mis puudutab kütuse väljatoimetamist aktsiisilaost, samuti viiakse vastavad muudatused sisse vedelkütuse seadusesse. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (152 SE) teine lugemine. Seadusmuudatused võimaldaksid ka tööandjal luua oma pensionifonde. Tööandja pensionifond on vabatahtlik pensionifond, kuhu võib oma töötajate, avalike teenistujate ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmete eest sissemakseid teha üksnes selle pensionifondi tingimustes nimetatud tööandja. Lisaks võimaldatakse valitseda Euroopa Liidus ühtsetele standarditele vastavaid investeerimisfonde (eurofonde) piiriüleselt ( s.t olukorras, kus fondivalitseja asub ühes ja investeerimisfond teises liikmesriigis); luuakse õiguslikud alused eurofondi ühinemiseks teise fondivalitseja eurofondiga ja eurofondide ühinemiseks piiriüleselt ning tingimused, et luua uusi fondistruktuure ehk nn master-feeder struktuure, mille kohaselt saab ühe eurofondi (feeder-fund) vara investeerida tervikuna või suures osas teise eurofondi (master-fund). Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (153 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on viia kollektiivlepingu seaduse regulatsioon kooskõlla põhiseadusega ja sätestada protseduurireeglid, mille järgimisel on tähtaja möödumise tõttu kehtivuse kaotanud kollektiivlepingu pooltel võimalik kollektiivleping üles öelda ja selle edasikehtivus lõpetada. Kehtiv kollektiivlepingu seadus lähtub põhimõttest, mille kohaselt sõlmitakse kollektiivleping küll tähtajaliselt ent tähtaja möödumisel säilib lepingupooltel kohustus lõppenud kollektiivlepingut edasi täita. Lõppenud kollektiivlepingu edasitäitmise kohustus kestab kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni. Algataja leiab, et kui uut lepingut sõlmida ei õnnestu, toob selline lahendus kaasa vana lepingu igavese edasi kehtimise ja et selline olukord on vastuolus põhiseadusega. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku nimetatud eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku vastu hääletas 47 ja poolt 38 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse ja äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu (147 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on määrata kindlaks seni rakendussättega reguleeritud taksonoomia ja taksonoomia vormide kasutus raamatupidamiskohustuslastele ning lihtsustada kasumit taotleva raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande vormistamise nõudeid. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (139 SE). Seadusmuudatuste esmane eesmärk on harmoneerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju, samuti osaliselt taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist käsitlev Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv. Ühtlasi teavitatakse turuosalisi elektrituru täielikust avanemisest 2013. aastal. Muu hulgas tehakse täpsustusi, mis on osutunud vajalikuks seoses elektrituru osalise avamisega ja vabal turul kauplevate turuosaliste hulga suurenemisega. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (160 SE) esimene lugemine. Eelnõuga soovitakse tagada rahvusvahelistel raudteevedudel rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni lisade E, F ja G kohaldamine. Lisa E sätestab üldise korra lepingute sõlmimiseks, mis on seotud raudteeinfrastruktuuri kasutamisega rahvusvaheliste raudteevedude läbiviimiseks, tuginedes reisijate rahvusvahelise raudteeveo lepingu ühtsetele eeskirjadele. F puudutab tehniliste standardite ettevalmistamist, mille puhul leppisid Rahvusvahelise Raudteeveo Valitsustevaheline Organisatsioon (OTIF) ja Euroopa Liit kokku, et standardeid hakatakse kehtestama Euroopa Liidus välja töötatud ja kasutatavaid tehnilisi eeskirju aluseks võttes. Lisa G puudutab hooldamise tehnilise eeskirja väljatöötamist, mille osas soovib OTIF samuti võtta aluseks juba välja töötatud nõuded, milleks on Euroopa Liidus kasutuses olevad tehnilised eeskirjad. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) põhikirja ratifitseerimise seaduse eelnõu (163 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on ratifitseerida agentuuri põhikiri, millele Eesti on alla kirjutanud 11. juunil 2009. IRENA põhikiri jõustus ja organisatsioon loeti ametlikult looduks 8. juulil 2010, üks kuu pärast 25. ratifitseerimiskirja esitamist. Agentuuri eesmärk on ergutada taastuvenergia rakendamist ning erinevate taastuv-energia vormide (bioenergia, hüdroenergia, tuuleenergia jne) säästvat kasutamist. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Neljapäev, 23. veebruar 

Riigikogu arutas turvalisuspoliitikat 

Riigikogus oli täna päevakorras "Eesti Turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015" 2011. aasta täitmise aruanne. Siseminister Ken-Marti Vaher tõi oma ettekandes lisaks turvalisuspoliitika põhisuundadele välja ka siseministeeriumi prioriteedid. Siseminister analüüsis aruandes toodud statistilisi andmeid valdkondade kaupa. 

Kõneldes riigi päästevõimekuste suurendamisest, ütles Vaher, et Eesti senine ajalooliste tunnuste ja juurtega riiklike päästekomandode võrgustik ei arvesta praegusel hetkel ühiskonnas toimunud demograafilisi ja majandusgeograafilisi muudatusi. Ta märkis, et seetõttu analüüsis päästeamet 2011. aastal põhjalikult päästeteenuse osutamise mudelit. Muudatuste eesmärk on koondada riiklikud päästekomandod suurima elanikkonna ja riskide kontsentratsiooniga piirkondadesse ning toetada ja arendada paralleelselt vabatahtlikku päästeala. 

Ministri sõnul hakkab ümberkorralduste järel elupäästvat teenust 1–15 minuti jooksul saama 121 000 võrra rohkem Eesti elanikke, kui seni. Tema andmetel kasvab elupäästevõimekusega komandode arv seniselt 41-lt 66-ni, mis suurendab elupäästetöö teenusega kaetud elanikkonna hulka ligi 95%-ni. Ministri selgituste kohaselt on üle vaadatud ka kogu päästevaldkonna juhtimissüsteem, et tagada selge vastutusjaotus ja vältida dubleerimist. Juhtimissüsteemi muudatused kajastuvad eelkõige 1. jaanuaril jõustunud päästeameti uues struktuuris. Häirekeskusest sai 1. jaanuaril 2012 iseseisev siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus. Suurim arendus häirekeskuse töö valdkonnas on prefektuuride juhtimiskeskuste ühendamine ning üleminek ühtsele hädaabinumbrile 112. Üleminek peaks lõppema 2014. aastal. Siis saab helistada hädaabinumbrile 112 nii politsei, päästjate kui kiirabi kutsumiseks. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Kalle Laanet, Andres Anvelt, Mati Raidma ja Marko Pomerants. 

Kreeka abipakett läbis esimese lugemise 

Riigikogu arutas tänasel täiendaval istungil kell 16 valitsuse 22. veebruaril esitatud Riigikogu otsuse „Euroopa Komisjoni ja Kreeka Vabariigi vahel sõlmitava majanduspoliitiliste tingimuste vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine“ eelnõu (185 OE) esimesel lugemisel. 

Memorandumi sisu ja mõju tutvustas rahandusminister Jürgen Ligi. Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) raamlepingu kohaselt on liikmesriikidele antava finantsabi peamine vorm EFSFi poolt liikmesriigile antav laen. Laenu aluseks olevas majanduspoliitilises memorandumis lepitakse euroala liikmesriikide ja finantsabi saava liikmesriigi vahel kokku detailne kõikehõlmav majanduspoliitiline programm, mille täitmine on laenu saamise eelduseks. Eelnõu võimaldab Riigikogul kiita heaks euroala liikmesriikidele suunatud ja Riigikogu 29. septembril 2011. a otsuse „Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi raamlepingust ja selle muudatustest tulenevate kohustuste täitmise tagamine“ punktis 1 nimetatud garantiiga seotud Euroopa Komisjoni ja Kreeka vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi. 

Kreeka teise laenuprogrammi kogumaht on kuni 130 miljardit eurot. Eestile kehtiv kapitalivõti EFSFi võlakohustuste garanteerimisel on 0,2748 protsenti. Eestipoolse garantii lõplik suurus selgub pärast erasektori osalemise määra kinnitamist ning Kreeka pankade kapitalivajaduste hindamist. Lisaks on lahtine IMFi osalus laenu kogusummas. 

Uus toetusprogramm näeb ette ulatusliku kava, kuidas taastada Kreeka majanduse jätkusuutlikkus ning tagada Kreeka ja selle läbi kogu euroala finantsstabiilsus. Programmi põhijooneks on Kreeka võla vähendamine 120,5 protsendini aastaks 2020 kaasates selleks ka erasektori. Kreeka valitsussektori võlg ulatub 2011. aasta lõpul hinnanguliselt 162 protsendini SKPst. 

Rahanduskomisjonis toimunud arutelust andis ülevaate komisjoni liige Aivar Sõerd. Rahanduskomisjon toetas eelnõu ja tegi ettepaneku lõpetada esimene lugemine. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Rainer Vakra, Taavi Rõivas, Sven Sester ja Rannar Vassiljev. 

Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletus: 28 poolt, 57 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Eelnõu teine lugemine toimub Riigikogu tänasel teisel täiendaval istungil algusega kell 21.30. 

Esimene täiendav istung lõppes kell 19.30. 

Riigikogu kiitis heaks Kreeka abipaketi 

Riigikogu võttis oma tänasel teisel täiendaval istungil 56 poolthäälega (32 vastuhäält) vastu valitsuse 22. veebruaril esitatud Riigikogu otsuse „Euroopa Komisjoni ja Kreeka Vabariigi vahel sõlmitava konkreetsete majanduspoliitiliste tingimuste vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine (185 OE). 

Nimetatud otsusega kiideti heaks Euroopa Komisjoni ja Kreeka vahel sõlmitava konkreetsete majanduspoliitiliste tingimuste vastastikkuse mõistmise memorandumi kavand. Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) raamlepingu kohaselt on liikmesriikidele antava finantsabi peamine vorm EFSFi poolt liikmesriigile antav laen. Laenu aluseks olevas majanduspoliitilises memorandumis lepitakse euroala liikmesriikide ja finantsabi saava liikmesriigi vahel kokku detailne kõikehõlmav majanduspoliitiline programm, mille täitmine on laenu saamise eelduseks. 

Kreeka teise laenuprogrammi kogumaht on kuni 130 miljardit eurot. Eestile kehtiv kapitalivõti EFSFi võlakohustuste garanteerimisel on 0,2748 protsenti. Eestipoolse garantii lõplik suurus selgub pärast erasektori osalemise määra kinnitamist ning Kreeka pankade kapitalivajaduste hindamist. Lisaks on lahtine IMFi osalus laenu kogusummas. 

Uus toetusprogramm näeb ette ulatusliku kava, kuidas taastada Kreeka majanduse jätkusuutlikkus ning tagada Kreeka ja selle läbi kogu euroala finantsstabiilsus. 

Teise lugemise käigus võtsid läbirääkimistel sõna Aivar Riisalu, Juku-Kalle Raid, Tarmo Leinatamm, Igor Gräzin, Peeter Võsa, Tõnis Kõiv, Jevgeni Ossinovski, Urve Palo, Mihhail Stalnuhhin, Rait Maruste, Sven Mikser, Aivar Sõerd, Indrek Saar, Kadri Simson ja Urmas Reinsalu. 

Teine täiendav istung algas kell 21.30 ja lõppes kell 23.35. 

Riigikogu pressitalitus