Esmaspäev, 13. veebruar  

Paet vastas arupärimisele võltsimisvastase kaubanduslepingu kohta 

Välisminister Urmas Paet vastas Riigikogu liikmete Deniss Boroditši, Kalle Laaneti, Lauri Laasi, Mihhail Stalnuhhini, Heimar Lengi, Vladimir Velmani, Peeter Võsa, Inara Luigase, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Tarmo Tamme, Olga Sõtniku, Viktor Vassiljevi, Yana Toomi, Ester Tuiksoo, Mailis Repsi ja Kadri Simsoni 8. veebruaril esitatud arupärimisele võltsimisvastase kaubanduslepingu kohta (nr 109). 

Paet juhtis tähelepanu võltsimisvastase kaubanduslepingu projekti tekstis sisalduvale kahele väga olulisele asjale. Dokument on kättesaadav välisministeeriumi kodulehel koos selgitustega. Selle artiklis 4 öeldakse, et käesolev leping ei kohusta lepinguosalist avalikustama teavet, mille avalikustamine oleks vastuolus tema õigusaktidega, sealhulgas eraelu puutumatuse õigust käsitlevate õigusaktidega või rahvusvaheliste lepingutega. Teiseks, artiklis 2 öeldakse, et igal lepinguosalisel on õigus valida sobiv meetod käesoleva lepingu rakendamiseks oma õigussüsteemis ja oma õiguspraktikas. Minister märkis, et selle lepingu sissejuhatavas osas rõhutatakse korduvalt inimõiguste olulisust ja kõigi nende õiguste olulisust, mida me siin Eestis oleme väga oluliseks pidanud ja jätkuvalt peame. 

Paeti selgituse kohaselt selle lepinguga liitumine inimestele igapäevases elus võrreldes tänase olukorraga ei too kaasa mingeid muutusi. „Ükskõik, kas nad kasutavad internetti, tarbivad kaupu või teenuseid,“ märkis ta. „Eesti õigusakte muuta ei ole vaja. Selle lepingu peamine väärtus on see, et meie autorid ja meie intellektuaalse omandi õiguste omajad võivad saada suurema kindlustunde nendes riikides, kus täna autoriõigused ei ole nii hästi kaitstud,“ kinnitas välisminister. 

Ta märkis, et praegu valmistatakse ette ametlikku seletuskirja, et viia see küsimus valitsusse. Kui vaadata Euroopa Liidu riike, siis tänaseks on sellele dokumendile alla kirjutanud 22 riiki. Eesti on aga nende 5 riigi hulgas, kes ei ole veel allkirjastanud. Paet kinnitas, et mingit erilist kiirustamist selles kontekstis Eestis kindlasti ei ole. 

Siseminister Ken-Marti Vaher vastas Riigikogu liikmete Andres Anvelti, Kalev Kotkase, Mart Meri, Karel Rüütli, Sven Mikseri, Heljo Pikhofi, Indrek Saare, Urve Palo, Rannar Vassiljevi, Jaan Õunapuu, Jaak Alliku, Eiki Nestori, Kalvi Kõva ja Neeme Suure 9. jaanuaril esitatud arupärimisele vägivaldsete surmade arvu järsu kasvu kohta (nr 87).                         

Keskkonnaminister Keit Pentus vastas Riigikogu liikmete Rainer Vakra, Kalle Laaneti, Tarmo Tamme, Enn Eesmaa, Inara Luigase, Peeter Võsa, Lauri Laasi, Vladimir Velmani, Deniss Boroditši, Valeri Korbi, Mihhail Stalnuhhini, Mailis Repsi, Viktor Vassiljevi ja Aadu Musta 6. veebruaril esitatud arupärimisele Eesti keskkonna jätkusuutlikkuse kohta (nr 103). 

Valitsuse kui algataja ettepanekul arvati töönädala päevakorrast välja kolme järgmise eelnõu esimesed lugemised: rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (160 SE); Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) põhikirja ratifitseerimise seaduse eelnõu (163 SE) ja elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (139 SE). 

Vabas mikrofonis võttis sõna Deniss Boroditš. 

Istung lõppes kell 18.31. 

Teisipäev, 14. veebruar 

Riigikogu avaldas tunnustust Eesti kodanikele 

Riigikogu võttis 71 poolthäälega vastu 44 Riigikogu liikme avalduse tunnustuse avaldamise kohta Eesti kodanikele (179 AE). Avalduses tunnustab Riigikogu Eesti Vabariigi kodanikke, kes tegutsesid Nõukogude Liidu või natsionaalsotsialistliku Saksamaa okupatsiooni aastatel Eesti Vabariigi de facto taastamise nimel. Samas avalduses mõistab Riigikogu ühtlasi hukka Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa repressiivse poliitika ning nende isikute tegevuse, kes nimetatud režiimide teenistuses on toime pannud inimsusevastaseid kuritegusid, sõltumata nende kodakondsusest ja kuritegude toimepaneku kohast.

Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Urmas Reinsalu, Adu Must, Mart Meri ning Raivo Järvi. 

Justiitsminister Kristen Michal andis riigikogule ülevaate kriminaalpoliitika arengusuundade aastani 2018 täitmisest 2011. aastal. Minister tuletas meelde, et ka praegune valitsus lähtub ratsionaalsest ja erakondadeülesest kriminaalpoliitikast. Samuti peetakse kriminaalpoliitika kujundamisel oluliseks teaduspõhisust ehk et kõiki kaalukaid seadusmuudatusi analüüsitakse nii enne kui pärast rakendamist. Michali väitel on kriminaalpoliitika tihedalt seotud teiste poliitikavaldkondadega, mistõttu leidub arengusuundades palju viiteid ka nt haridus- ja teadusministeeriumi ning sotsiaalministeeriumi tegevustele. Ta rõhutas, et kriminaalpoliitika peamine eesmärk on kuritegevust ennetada. 

Rääkides aasta tagasi prognoositust, märkis minister, et möödunud aastal vähenesid märkimisväärselt nii vargused kui röövimised, võltsitud eurosid avastati mõnevõrra rohkem, kuid samal ajal vähenes teiste valuutade võltsimine. „2011. aastal registreerisid uurimisasutused ja prokuratuur 42567 kuritegu. See on 12 % vähem kui 2010. aastal ning 26 % vähem kui 2003. aastal,“ ütles Michal. 

Justiitsminister tunnistas, et negatiivsest küljest paistab silma liiklus- ja vägivallakuritegude arvu kasv. Liikluskuritegudest enamiku moodustab joobes juhtimine, mida 2011. aastal registreeriti 10 % enam kui aasta varem. „Julgen väita, et alkohol on peamine kuritegevust mõjutav tegur Eestis ning eelkõige avaldub see liikluses ja vägivallakuritegevuses. Viimaste aastate trendid näitavad, et kui alkoholitarbimine väheneb, kahaneb ka tapmiste ja mõrvade ning kergemate vägivallakuritegude arv,“ lisas ta. 

Rääkides 2011. aasta tegevustest, ütles justiitsminister, et olulisel kohal oli vähendada alaealiste kokkupuuteid õigussüsteemiga, pöörati tähelepanu tervishoiusektori pettustele ja korruptsiooniriskidele, seksuaalkurjategijate ravile, aga ka vangistuspoliitikaga seonduvale. Muuhulgas analüüsiti ka kuritegevuskulusid. Lähiajal on oodata uue korruptsioonivastase seaduse eelnõu valmimist ning kohtuekspertiisiseaduse muudatusi, ees ootab karistusseadustiku revisjon. Justiitsminister usub, et Riigikoguga jätkub hea koostöö ning et lähiaastate eesmärk sisejulgeolekus võiks olla Eesti kui turvaline Põhjamaariik. 

Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Marko Pomerants, Kalle Jents, Andres Anvelt ning Peeter Võsa. 

Kolmapäev, 15. veebruar 

Riigikogu täiendas psühhiaatrilise abi seadust 

Riigikogu võttis 87 poolthäälega vastu valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse muutmise seaduse (86 SE). Seadusmuudatus sätestab psühhiaatriahaiglas statsionaarsel ravil viibivate patsientide õiguste piirangud. Piirangute eesmärk on luua eeldused, et statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil viibivad isikud ei valda aineid ja esemeid, millega nad võivad kahjustada nii enda kui ka teiste isikute tervist, turvalisust või eraelulist puutumatust. Seadus jõustub 2012. aasta 1. septembril. 

88 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud autoveoseaduse, riigilõivuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seadus (137 SE). Käesoleva seaduse eesmärk on seadustesse sisse viia Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest tulenevad muudatused. Muudatustega sätestatakse vedaja tegevusalale juurdepääsu tingimuste erisused (näiteks tegevusloa kohustuseta veod), ühtlustatakse ja lihtsustatakse autovedude korraldamiseks antavate tegevuslubade süsteemi, kaotatakse kehtivast seadusest tulenevad piirangud tasulisele rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsuks, kaasajastatakse kasutuslepingu alusel kasutatavate sõidukite autovedudel kasutamise tingimusi, täiendatakse seaduse vastutusalas sätestatud karistusi autoveoseaduse ja ELi määruste nõuete rikkumise eest ning täpsustatakse mõningate autoveoseaduse sätete sõnastust, et tagada õigusselgus ning kooskõla teiste seaduste ja Euroopa Liidu õigusega. 

76 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kaupade piirikontrolli tingimuste kooskõlastamise rahvusvahelise konventsiooni 8. lisa heakskiitmise seadus (138 SE). Nimetatud konventsiooni 8. lisa hõlbustab rahvusvahelist kaubandust, vähendades, ühtlustades ja kooskõlastades kaupade, eriti elusloomade ja kiiresti riknevate toiduainete piirikontrolliga seotud menetlusi ja dokumente. Samuti tõhustab see piiripunktide tööd ning parandab mootorsõidukite ülevaatuse ja sõiduki massi rahvusvaheliste tunnistuste vastastikuse tunnustamisega seotud tehniliste küsimuste lahendamist. 

78 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Araabia Ühendemiraatide vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seadus (154 SE). Leping reguleerib maksustamisõiguse jagamist lepinguosaliste vahel, sätestab diskrimineeriva maksustamise ärahoidmise ja maksudest kõrvalehoidumise tõkestamise kohustuse ning piirab lepinguosalise riigi maksustamisõigust, mis tähendab, et üks lepinguosaline riik loobub osast maksutulust teise lepinguosalise riigi kasuks ja vastupidi. Lepingusätted loovad maksumaksjatele soodsamad tingimused, samuti aitavad luua lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks. 

76 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Euroopa Liidu Nõukogu konventsiooni sissenõudmiskulude määramise kohta kesksel tollivormistusel ratifitseerimise seadus (131 SE). Konventsioon reguleerib tollimaksu kogumiskulude jagamist ELi liikmesriikide vahel ning puudutab otseselt raha riigieelarvesse laekumist ja riigieelarvest maksete tegemist teisele ELi liikmesriigile. Kui ELi liikmesriik kogub tollimaksu, siis 75% sellest kantakse Euroopa Ühendusele ja 25% jääb maksu kogunud riigile kogumiskulude katmiseks. Keskse tollivormistuse kasutusele võtmise korral jagatakse kogumiskulude katmiseks ettenähtud osa (25%) kahe liikmesriigi vahel võrdselt, kui tollideklaratsioon esitatakse ühes ja kaup teises liikmesriigis. 

44 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud otsus Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamine (130 OE). Otsusega nähakse ette fondi lõpetamine ja sertifikaatidega esindatud nõuete rahuldamine fondi vara müügist laekuva raha arvel ja sihtasutuste seaduse alusel toimuva likvideerimismenetluse raames. Samuti tunnistatakse kehtetuks Riigikogu 20. jaanuari 1993. aasta otsus „NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod“ (RT 1993, 4, 61). Otsus jõustub seitsmendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Otsuse vastu hääletas 7 Riigikogu liiget. 

Lõpetati valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse, õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning ülikooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (162 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on sätestada alused töölepingu sõlmiseks doktorandiga, et võimaldada tal töötada nooremteadurina. Selleks luuakse ülikooliseaduses mõistlikud ja doktorantide töösuhte eripärast tulenevad erisused võrreldes töölepingu seadusega ning lisatakse täiendused ka õppetoetuste ja õppelaenu seadusesse. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Neljapäev, 16. veebruar  

Riigikogu täpsustab rahvusvahelise sõjalise koostöö seadust 

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise: 

Riigikaitsekomisjoni algatatud rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse § 8 muutmise seaduse eelnõu (141 SE) tagab vajadusel Eestile paindliku tegutsemise kiireks kaitseväe staabiohvitseridega panustamiseks mõnel uuel NATO või EL poolt algatatud rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, mille läbiviimise otsus võib olla langetatud mistahes ajahetkel.                       

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu (150 SE) eesmärk on täiendada saatelehe elektroonilist süsteemi seoses selle arenduse kolmanda etapi rakendamisega alates 2012. aastast. Süsteemi täiustamise tulemusena sätestatakse aktsiisiseaduses ettevõtja kohustus teavitada maksuhaldurit süsteemi kaudu aktsiisikauba vastuvõtmise keeldumisest ja aktsiisikaubaga selle liikmesriikide vahelisel veol toimunud juhtumitest. Täiustatud süsteemis on selleks eraldi teavituse vormid. Eelnõu näeb ette tõsta mitteärilisel otstarbel kasutatava lennukibensiini aktsiisimäär samale tasemele pliibensiini aktsiisimääraga alates 1. juulist 2012. Kaotatakse ka kodumajapidamises kütteainena kasutatava põlevkivikütteõli aktsiisivabastus. Samuti võimaldatakse lennujaama tollikontrolli tsoonis müüa rühmapakendile (blokk) kinnitatud maksumärgiga sigarette nii nagu see on lubatud liikmesriikide vahelist reisi tegeva laeva ja õhusõiduki pardal. 

Riigikogu pressitalitus