Esmaspäev, 6. veebruar 

Peaminister vastas arupärimisele kohalike omavalitsuste laenupiirangute kohta 

Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Deniss Boroditši, Lauri Laasi, Priit Toobali, Viktor Vassiljevi, Mailis Repsi ja Marika Tuus-Lauli 5. detsembril esitatud arupärimisele kohalike omavalitsuste laenupiirangute kohta (nr 77). 

Arupärijad soovisid teada selgitusi Rõngu valla laenupiiranguga seotud asjaolude kohta? 

Peaminister selgitas, et kohalike omavalitsuste laenupiirangud on Euroopas tavaks, mille puudumine on suureks erandiks. Ta rõhutas, et kuna valitsussektori tasakaalu eest vastutab tavaliselt rahandusministeerium, siis on ministeeriumile antud hoovad selleks, et tagada  valitsussektori tasakaal. Ansip märkis, et väga paljudes riikides on kohalikele omavalitsustele seatud nii laenupiirangud kui ka nõue, et kohalikud omavalitsused tohivad oma varem kogutud reserve kasutusele võtta vaid rahandusministeeriumi loal. 

Ansip ütles, et 1. märtsist 2009 jõustus kohalike omavalitsuste ajutine võlakohustuste võtmise piirang, mis lubas kohustusi võtta ainult välisabiprojektide omaosaluse katteks. Piirang lõppes 31. detsembril 2011. Muudatuse eesmärgiks oli kohalike omavalitsuste koonddefitsiidi piiramine ning võimalike finantsriskide maandamine. Peaministri hinnangul ei peaks seda piirangut käsitlema ainult kohalike omavalitsuste finantsautonoomia, vaid kogu riigi rahanduse aspektist. Ansip toonitas, et 2009. aasta kevadel oli majandus kolm kvartalit järjest languses ning riigi rahandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks pidid kõik avaliku sektori osapooled solidaarselt kulusid vähendama. Ta märkis, et rahandusministeerium hoiatas Rõngu vallavanemat 30. juunil 2009 saadetud kirjas, et kavandatava lepingu sõlmimisega võetakse lubamatu kohustus, sest seda ei kasutatud ühegi välisabiprojekti omaosaluse katteks. Hoiatusest hoolimata sõlmis vallavanem 16. juulil 2009 kapitalirendilepingu kooli renoveerimiseks. Rahandusministri sama aasta 11. novembri käskkirjaga peeti kinni valla tulumaksu ja tasandusfondi vahendite ülekanded. Vallavalitsus pöördus selle vaidlustamiseks kohtusse. Kohus otsustas esialgse õiguskaitse menetluses kuueks kuuks vähendada vahendite kinnipidamise ulatust algselt 20%-lt 5%-le, pärast selle perioodi lõppu jätkati kinnipidamist 5% ulatuses. Rõngu valla juhtide initsiatiivil alustati konsultatsioone kompromisskokkuleppe sõlmimiseks, et lõpetada kohtuvaidlus. Kompromisskokkulepe sai võimalikuks, kuna vald nõustus seni 5% ulatuses kinnipeetavad vahendid ise suunama rikkumisena võetud kohustuse ennaktempos tasumiseks. Sellele lisaks panustab vald aastatel 2012–18 samal eesmärgil igal aastal täiendavalt 10 tuhat eurot. 

Ansip märkis, et Rõngu vallaga kompromisskokkulepe tagas rahandusministri käskkirjaga seatud eesmärgi täitmise ja oli eelkõige laste huvides.                       

Peaminister vastas veel viiele arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Andres Anvelti, Neeme Suure, Kalev Kotkase, Jaan Õunapuu, Rannar Vassiljevi, Marianne Mikko, Karel Rüütli, Indrek Saare, Helmen Küti, Mart Meri, Heljo Pikhofi, Urve Palo, Jevgeni Ossinovski, Eiki Nestori, Kajar Lemberi ja Kalvi Kõva 5. detsembril esitatud arupärimine elamislubadega kaubitsemise kohta (nr 78);                       

Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Kalle Laaneti, Kalev Kallo, Deniss Boroditši, Heimar Lengi, Marika Tuus-Lauli, Viktor Vassiljevi, Valeri Korbi, Tarmo Tamme, Lembit Kaljuvee, Priit Toobali, Jüri Ratase, Enn Eesmaa, Inara Luigase ja Vladimir Velmani 5. detsembril  esitatud arupärimine Schengeni viisaruumi kohta (nr 79);                       

Riigikogu liikmete Yana Toomi, Eldar Efendijevi, Mihhail Stalnuhhini, Valeri Korbi, Vladimir Velmani, Deniss Boroditši, Olga Sõtniku, Andres Anvelti, Jaak Alliku, Jevgeni Ossinovski, Marianne Mikko ja Helmen Küti 7. detsembril esitatud arupärimine soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku institutsiooni kohta (nr 82);                       

Riigikogu liikmete Yana Toomi, Viktor Vassiljevi, Priit Toobali, Olga Sõtniku, Eldar Efendijevi, Tarmo Tamme, Peeter Võsa, Vladimir Velmani, Deniss Boroditši, Valeri Korbi, Lembit Kaljuvee, Mihhail Stalnuhhini, Mailis Repsi ja Ester Tuiksoo 8. detsembril esitatud arupärimine programmi "Igale lapsele lasteaiakoht" kohta (nr 83);                         

Riigikogu liikmete Jaak Alliku, Urve Palo, Jaan Õunapuu, Rannar Vassiljevi, Indrek Saare, Heljo Pikhofi, Karel Rüütli, Sven Mikseri, Kalev Kotkase, Andres Anvelti, Neeme Suure ja Kajar Lemberi 10. jaanuaril esitatud arupärimine Ida-Virumaa majanduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamise kohta (nr 89).                       

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Deniss Boroditši, Vladimir Velmani, Inara Luigase, Lauri Laasi, Eldar Efendijevi, Viktor Vassiljevi, Kadri Simsoni, Aivar Riisalu ja Rainer Vakra 9. jaanuaril  esitatud arupärimisele Eesti elektrisüsteemi varustuskindlustuse kohta (nr 88);                         

Justiitsminister Kristen Michal  vastas Riigikogu liikmete Tarmo Tamme, Peeter Võsa, Lauri Laasi, Vladimir Velmani, Mihhail Stalnuhhini, Kadri Simsoni, Mailis Repsi, Ester Tuiksoo, Viktor Vassiljevi, Aadu Musta ja Kalev Kallo 11. jaanuaril esitatud arupärimisele RMK lepingute kohta mittetulundusühinguga Metsasõbrad (nr 90).                       

Sotsiaalminister Hanno Pevkur  vastas neljale arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Kalle Laaneti, Valeri Korbi, Ester Tuiksoo, Lauri Laasi, Viktor Vassiljevi, Mihhail Stalnuhhini, Inara Luigase, Yana Toomi, Deniss Boroditši, Marika Tuus-Lauli, Olga Sõtniku, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa ja Kadri Simsoni 7. detsembril esitatud arupärimine soolise võrdõiguslikkuse nõukogu kohta (nr 81);                         

Riigikogu liikmete Marika Tuus-Lauli, Kalev Kallo, Viktor Vassiljevi, Lauri Laasi, Aadu Musta, Heimar Lengi ja Valeri Korbi 13. detsembril esitatud arupärimine lastega perede toimetuleku kohta (nr 84);                       

Riigikogu liikmete Marika Tuus-Lauli, Lauri Laasi, Viktor Vassiljevi, Deniss Boroditši ja Kadri Simson 15. detsembril esitatud arupärimine tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 täitmise kohta (nr 86);                       

Riigikogu liikmete Marika Tuus-Lauli, Inara Luigase, Kalle Laaneti, Rainer Vakra, Kalev Kallo ja Viktor Vassiljevi 24. jaanuaril esitatud arupärimine Sotsiaalministeeriumi siseauditi kohta (nr 99). 

Teisipäev, 7. veebruar 

Riigikogu moodustas komisjoni välismaalastele tähtajaliste elamislubade andmise asjaolude uurimiseks  

Riigikogu võttis 84 poolthäälega vastu Eesti Keskerakonna fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine välismaalastele tähtajaliste elamislubade andmisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks" (149 OE). Moodustatava komisjoni ülesanne on välja selgitada, milline oli Riigikogu ning Tallinna Linnavolikogu liikmetega seotud äriühingute tegevus 2011. aastal tähtajaliste elamislubade andmisel; kas sellega olid seotud ministeeriumid ja nende allasutused ning kas Riigikogu liikmed ja ministrid seda protsessi kuidagi mõjutasid. Vastavalt fraktsioonide ettepanekuile kuuluvad erikomisjoni Andres Anvelt, Kalle Laanet, Väino Linde ja Marko Pomerants; nende asendusliikmed on vastavalt Jevgeni Ossinovksi, Aivar Riisalu, Kalle Jents ja Priit Sibul. Otsuse vastu hääletas 1 Riigikogu liige, 3 jäi erapooletuks. 

51 poolthäälega võeti vastu Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme nimetamise otsus (168 OE). Otsuse kohaselt nimetati RMK nõukogu liikmeks Riigikogu liige Tõnis Lukas, kes vahetab välja endise Riigikogu liikme Indrek Raudse viimase volituste lõppemise tõttu. Otsuse vastu hääletas 19 Riigikogu liiget. 

Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli sotsiaalkomisjoni algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (171 SE) esimene lugemine. Arutelu jätkub homme kell 14 algaval istungil. 

Kolmapäev, 8. veebruar 

Töötuskindlustuse seadusesse planeeritud muudatused läbisid esimese lugemise 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (171 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on tagada Eesti Töötukassa tegevuse nõuetekohane jätkumine olukorras, kus kassa kõrgeim organ, nõukogu, on muutunud otsustusvõimetuks. Eelnõuga antakse töötukassa nõukogu otsustusvõimetuse korral õigus töötukassa juhatuse liikmete nimetamiseks või tagasikutsumiseks Vabariigi Valitsusele. Samuti antakse valitsusele õigus kinnitada töötukassa eelarve olukorras, kus töötukassa nõukogu ei ole seda tähtaegselt teinud. Ühtlasi täpsustab eelnõu seadust töötukassa kulude tegemise reeglite osas olukorras, kus kassa eelarve on jäänud kinnitamata. Kehtiv õigus sätestab kassa piiratud õiguse kulude tegemiseks üksnes juhul, kui töötukassa eelarve on kinnitamata riigieelarve vastuvõtmise viibimise tõttu. Eelnõu laiendab seda õigust ka juhtumiks, kui töötukassa eelarve on vastu võtmata nõukogu otsustusvõimetuse tõttu. Eesti Keskerakonna fraktsioon ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 42 ja vastu 50 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud tagasilükkamise ettepanek Riigikogu toetust ning nimetatud eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Riigikogu võttis 52 poolthäälega vastu Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (108 SE). Võrreldes kehtiva regulatsiooniga vähenevad käesoleva seaduse jõustumisel põllumajandusmaa ja metsa omandamise piirangud nii Euroopa Majanduspiirkonna (EEA - The European Economic Area) lepinguriikide kui ka OECD liikmesriikide residentidele, säilitades aga EEAsse mitte kuuluvate riikide suhtes riigikaitselised ja julgeolekualased võõrandamispiirangud väikesaartel ja piirilähistel aladel. Eeltoodust tulenevalt sätestab seadus EEA lepinguriikide ja OECD liikmesriikide isikutele Eestis põllumajandus- ja metsamaa omandamiseks võrdväärsed tingimused. Seega laieneb OECD liikmesriikide isikute võrra nende isikute ring, kellele pärast 1. maid 2011 ei kohaldata põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbega kinnisasja omandamise korral Eestis elamise, Eesti äriregistrisse kandmise, samuti põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamise kogemuse Eestis omandamise nõudeid. Seaduse vastu hääletas 23 Riigikogu liiget.                       

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (155 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on täiendada riigisisest regulatsiooni ja viia põllumajanduses kasutatav plast pakendiseaduse reguleerimisalast üle jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Eelnõu esimene osa hõlmab jäätmeseaduse täiendusi, millega laiendatakse tootjate ringi põllumajandusplasti tootja lisamisega ja sisustatakse põllumajandusplasti mõiste. Jäätmeseadusesse lisatakse ka säte, mille rakendumisel saaks tõhustada kontrolli Eestis kehtestatud tagatisrahaga pakendi riikidevahelise veo üle. Eelnõu teine osa hõlmab pakendiseaduse täiendusi, mis on seotud tagatisrahaga pakendite tagasivõtmisega. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (158 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on reguleerida vabatahtlike merepäästjate tegevuse õiguslikke aluseid, et kaasata nad politsei tegevusse otsingu- ja päästetöö tegemisel sise- ja territoriaalmeres, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning muus piiriveekogus ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimese, laeva, lennuki või muu sõiduki otsingul ja päästmisel. Eelnõuga reguleeritakse vabatahtlike merepäästjate üldpõhimõtteid, pädevust, rakendatavaid meetmeid, töökorraldust, väljaõpet ja vabatahtliku merepäästja tunnustamist, hüvesid ja tagatisi, vabatahtlikule merepäästjale esitatavaid nõudeid ning vabatahtliku merepäästja staatusest vabastamist. Eelnõu suunati teisele lugemisele.                       

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (161 SE) esimene lugemine. Konventsiooni eesmärk on edendada, kaitsta ja tagada kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku ja võrdset teostamist kõikide puuetega inimeste suhtes ning edendada austust nende loomupärase väärikuse vastu. Konventsioon aitab kaasa riikide puudega inimesi käsitlevate praktikate ühtlustamisele, konkretiseerides ja koondades kõik puudega inimeste õigustega seonduva, mis on sätestatud mitmetes rahvusvahelistes konventsioonides ja dokumentides. Konventsioon ei loo otseselt uusi õigusi, vaid kordab üle rahvusvahelistes aktides eksisteerivad õigused viisil, mis on suunatud puudega inimeste vajadustele ja olukorrale. Konventsioonis käsitlemata küsimusi reguleeritakse ka edaspidi rahvusvahelise tavaõigusega. Eelnõu suunati teisele lugemisele.                       

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (159 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on anda sotsiaalkindlustusameti ekspertiisiga tegelevale ametnikule ja sotsiaalkindlustusameti ekspertarstile (isiku nõusolekul) juurdepääsuõigus tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele, et tuvastada puude raskusaste ja kaasnevad lisakulud. Eelnõu eesmärk on ka vähendada tervise infosüsteemiga liidestunud ning sinna isikute terviseandmeid edastavate pere- ja eriarstide töökoormust ja hoida kokku nende aega. Eelnõu suunati teisele lugemisele.  

Neljapäev, 9. veebruar  

Riigikogu võttis vastu kõrghariduse ümberkorraldamise seaduse 

Riigikogu kiitis 53 poolthäälega (43 vastuhäält) heaks valitsuse algatatud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (89 SE), millega muudetakse üliõpilaste õigusi riigieelarvest rahastatava kõrghariduse omandamisel ja riigieelarvest kõrgharidustaseme õppe rahastamise korda. Seaduse eesmärk on muuta kõrgharidussüsteemi toimimine üliõpilase jaoks õiglasemaks, kasvatada kõrgharidustaseme õppe tulemuslikkust, vähendada kõrghariduse valdkondlikku killustatust ja suurendada kõrgkoolide vastutust õppe kvaliteedi tagamisel. Seaduse kohaselt eraldatakse kõrgkoolidele edaspidi kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks riigieelarvest tegevustoetust, mis ei ole enam üldjuhul seotud konkreetsete õppekohtade ja lõpetajate arvuga. Samuti tehakse mitmeid muid põhimõttelisi muudatusi. Seadus sätestab, et kui erakool taotleb kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks tegevustoetust, kohalduvad talle samad nõuded kui avalik- õiguslikele ja riigi õppeasutustele. Seadus näeb ette ainepunktide kumulatiivse arvestuse kõikide semestrite lõikes. Akadeemilisel puhkusel olevale üliõpilasele antakse õigus kuulata loenguid, kuid mitte sooritada eksameid ja arvestusi. Akadeemilisel puhkusel õppekava täitmise keeldu ei kohaldata keskmise, raske või sügava puudega isikule, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanemale või eestkostjale ega üliõpilasele, kes on akadeemilisel puhkusel seoses kaitseväeteenistuse läbimisega. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2013.                       

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud autoveoseaduse, riigilõivuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (137 SE) teise lugemise. Eelnõuga sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste ülevõtmisest tulenevad muudatused. Eelnõu sätestab vedaja tegevusalale juurdepääsu tingimuste erisused, ühtlustab ja lihtsustab autovedude korraldamiseks antavate tegevuslubade süsteemi, kaotab kehtivast seadusest tulenevad piirangud tasulisele rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsuks, liberaliseerib kasutuslepingu alusel kasutatavate sõidukite autovedudel kasutamise tingimusi, täiendab seaduse vastutusalas sätestatud karistusi autoveoseaduse ja EL määruste nõuete rikkumise eest ning täpsustab mõningate autoveoseaduse sätete sõnastust, et tagada õigusselgus ning kooskõla teiste seaduste ja Euroopa Liidu õigusega.                       

Riigikogu pressitalitus