Esmaspäev, 23. jaanuar 

Peaminister vastas arupärimisele postkontorite sulgemise kohta 

Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Heimar Lengi, Ester Tuiksoo ja Tarmo Tamme 21. novembril esitatud arupärimisele postkontorite sulgemise kohta (nr 69). 

Ansipi sõnul on miinimumnõuded postiasutuste paiknemisele ja teenuste kättesaadavusele kinnitatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määrusega. Konkurentsiameti ülesandeks on jälgida, et postkontorite sulgemisega ei halvene universaalse postiteenuse kättesaadavus ning täidetakse riigi poolt teenuse osutamisele seatud nõudeid. Peaministri selgituste kohaselt peab Eesti Post tagama igas vallas vähemalt ühe postkontori olemasolu ja igale vallaelanikule postiteenuse üks kord päevas kuus korda nädalas. Maapiirkondades suurema osa postiasutuste käibest moodustab kaubamüük ja postipanga teenused. Nõudlus kirja ja pakiteenuste järele on minimaalne. 

Ansip tõi näite Ruusmäe ja Koiküla postkontorites keskmiselt ühe kuu jooksul toimunud tegevustest, mis olid väikese mahuga. Tema sõnul võib sellest järeldada, et Eesti Posti poolt postkontorite sulgemise peamiseks põhjuseks on teenuse vähene kasutatavus nendes kontorites. Kui postkontorit külastavad vaid üksikud kliendid päevas, siis on majanduslikult otstarbekam pakkuda samu teenuseid mõnel muul viisil. 

Peaminister tunnistas, et universaalse postiteenuse osutamisega kaasneb Eesti Postile märkimisväärne kahjum. Samas leidis ta, et ega universaalse postiteenuse osutamine ei peagi olema alati kasumlik. Ansipi sõnul peab lähtuma mõistlikust majanduslikust otstarbekusest. Peaminister selgitas, et suletud postkontorite piirkonnas ei ole elanike juurdepääs universaalsele postiteenusele halvenenud, kuna maapiirkonnas lähimast postkontorist enam kui viie kilomeetri kaugusel elavale inimesele peab Eesti Post osutama universaalset postiteenust selle isiku elu- või asukohas, mida Eesti Post ka teeb. Ansip rõhutas, et Eesti Posti töötaja kohalekutsumine on seejuures tasuta, maksta tuleb vaid tarbitud universaalse postiteenuse eest. Motokandega pakutav universaalne postiteenus on samaväärne postkontoris pakutavaga ning isik ei pea tegema kulutusi transpordile, et postkontorisse jõuda, kuna saab teenuse kätte oma elu- või asukohas.                        

Peaminister vastas veel kolmele arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Vladimir Velmani, Peeter Võsa, Inara Luigase, Kalev Kallo, Viktor Vassiljevi ja Yana Toomi 23. novembril esitatud arupärimine Eesti kaubandusbilansi kohta (nr 71); 

Riigikogu liikmete Priit Toobali, Enn Eesmaa, Inara Luigase, Peeter Võsa, Lauri Laasi, Vladimir Velmani, Valeri Korbi, Lembit Kaljuvee, Marika Tuus-Lauli, Mailis Repsi, Kadri Simsoni, Viktor Vassiljevi ja Ester Tuiksoo 23. novembril esitatud arupärimine maavanemate ülesannete kitsendamise kohta (nr 72);                       

Riigikogu liikme Heimar Lengi 24. novembril esitatud arupärimine koolireformist ja huvigruppide kaasamise kohta (nr 73). 

Teisipäev, 24. jaanuar 

Riigikogu arutas kollektiivlepingu seaduse muutmist 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (153 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on viia kollektiivlepingu seaduse regulatsioon kooskõlla põhiseadusega ja sätestada protseduurireeglid, mille järgimisel on tähtaja möödumise tõttu kehtivuse kaotanud kollektiivlepingu pooltel võimalik kollektiivleping üles öelda ja selle edasikehtivus lõpetada. Kehtiv kollektiivlepingu seadus lähtub põhimõttest, mille kohaselt sõlmitakse kollektiivleping küll tähtajaliselt ent tähtaja möödumisel säilib lepingupooltel kohustus lõppenud kollektiivlepingut edasi täita. Lõppenud kollektiivlepingu edasitäitmise kohustus kestab kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni. Algataja leiab, et kui uut lepingut sõlmida ei õnnestu, toob selline lahendus kaasa vana lepingu igavese edasi kehtimise ja et selline olukord on vastuolus põhiseadusega. Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku nimetatud eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 37 ja vastu 50 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust ja seega suunati eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Kolmapäev, 25. jaanuar 

Riigikogu muutis töölepingu seadust 

Riigikogu võttis 81 poolthäälega vastu valitsuse algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse (113 SE). Seadusmuudatustega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mille eesmärk on kehtestada kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas sõlmitavatele riigihankelepingutele eraldi reeglid, et avada kaitsehangete turg laiemale pakkujate ringile. Seni on see turg olnud suhteliselt suletud, kuna kaitsealane varustus kuulub peaaegu alati hankimisele erandi alusel. Direktiivi ülevõtmisel kehtestatakse hankijatele ühtsed reeglid hangeteks, mille puhul ei ole võimalik riigihangete seaduse tavakorda kohaldada. Sellest tulenevalt on direktiivis välja töötatud meetmed, mida kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangete puhul saavad hankijad täiendavalt kasutada (salastatud teabe kaitse ja tarnekindluse nõuded). Neid nõudeid kohaldades on võimalik ka riigi julgeolekuga seotud riigihankeid teha avatumalt kui seni ja seega saab suurem hulk pakkujaid võimaluse neis hankemenetlustes osaleda. Käesolev seadus muudab kaitse- ja julgeoleku valdkonna riigihanked läbipaistvamaks. Üks Riigikogu liige jäi hääletamisel erapooletuks. 

84 poolthäälega võeti vastu riigikaitsekomisjoni algatatud strateegilise kauba seaduse § 76 ja jälitustegevuse seaduse § 9 muutmise seadus (148 SE). Seaduse eesmärk on tagada välisministeeriumi valitsemisalas tegutseva strateegilise kauba komisjoni ettenähtud ülesannete täitmine. Jälitustegevuse seaduses nimetatud uurimisasutustele antakse õigus vajadusel (ja eriloa taotleja kirjalikul nõusolekul) koguda tema kohta andmeid jälitustegevuse seaduses ette nähtud toimingutega, et otsustada strateegilise kaubaga seonduva eriloa andmine. Seda rakendatakse juhul, kui komisjon leiab, et taotleja või avaldaja taust, tema usaldusväärsus või tema esitatud andmed äratavad põhjendatud kahtlusi ning nende kontrollimiseks on muud võimalused ammendatud. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. 

51 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (129 SE). Töölepingu seaduse muutmine tuleneb vajadusest üle võtta renditöö direktiiv ja vanemapuhkuse direktiiv ning viia Eesti seadustesse sisse vastavad muudatused. Seadusmuudatused lihtsustavad tähtajaliste töölepingute sõlmimist ja pikendamist renditöö korral, annavad tööandjatele võimaluse renditöösuhte korral kergemini tähtajalisi töölepinguid pikendada või neid uuesti sõlmida ning võrdsustavad mitmes kohas tööd tegeva renditöötaja kasutajaettevõtja töötajaga, kehtestades renditöötajale õiguse samadele töötervishoiu ja tööohutuse, töö- ja puhkeaja ja töötasu tingimustele. Lisaks tuleb neile tagada samad toitlustamis-, transpordi- ja lapsehoiuteenused, mis on tagatud võrreldavale kasutajaettevõtja töötajale. Seaduse vastu hääletas 26 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1. 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse muutmise seaduse eelnõu (86 SE) teine lugemine. Seadusmuudatuste eesmärk on sätestada psühhiaatriahaiglas statsionaarsel ravil viibivate patsientide õiguste piirangud. Piirangute eesmärk on luua eeldused, et statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil viibivad isikud ei valda aineid ja esemeid, millega nad võivad kahjustada nii enda kui ka teiste isikute tervist, turvalisust või eraelulist puutumatust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (89 SE) teine lugemine. Eelnõu olulisemad muudatused puudutavad ülikooliseadust ja rakenduskõrgkooli seadust. Lisaks muudetakse eelnõuga erakooliseadust, halduskoostöö seadust, kutseõppeasutuse seadust, õppetoetuste ja õppelaenu seadust, Tartu Ülikooli seadust ning teadus- ja arendustegevuse korralduse seadust. Peamised muudatused puudutavad üliõpilaste õigusi riigieelarvest rahastatava kõrghariduse omandamisel ja kõrgharidustaseme õppe rahastamist riigieelarvest. Eelnõu eesmärk on muuta kõrgharidussüsteemi toimimine üliõpilase jaoks õiglasemaks, kasvatada kõrgharidustaseme õppe tulemuslikkust, vähendada kõrghariduse valdkondlikku killustatust ja suurendada kõrgkoolide vastutust õppe kvaliteedi tagamisel. Eelnõu kohaselt eraldatakse kõrgkoolidele edaspidi kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks riigieelarvest tegevustoetust, mis ei ole enam üldjuhul seotud konkreetsete õppekohtade ja lõpetajate arvuga, ning tehakse mitmeid muid põhimõttelisi muudatusi. Samuti võivad taotleda riiklikku koolitustellimust kutseõppe läbiviimiseks ning tegevustoetust kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks erakoolid. Lisaks näeb eelnõu ette ainepunktide kumulatiivse arvestuse kõikide semestrite lõikes. Akadeemilisel puhkusel olevale üliõpilasele antakse õigus kuulata loenguid, kuid mitte sooritada eksameid ja arvestusi. Akadeemilisel puhkusel õppekava täitmise keeldu ei kohaldata keskmise, raske või sügava puudega isikule, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanemale või eestkostjale ega üliõpilasele, kes on akadeemilisel puhkusel seoses kaitseväeteenistuse läbimisega. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, mille poolt hääletas 38 ja vastu 49 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud katkestamisettepanek toetust ja eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud riigikontrolli seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu (151 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatustega nähakse ette riigikontrolöri, Riigikontrolli peakontrolöri, õiguskantsleri ja õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipensioni kaotamine üleminekuperioodi jooksul. Õigused eripensionile säilivad neil, kellel on seaduse jõustumise ajaks täidetud selle saamiseks vajalik staažinõue, ning pensioniõigust andvatel ametikohtadel töötavatel isikutel, kellel on selleks ajaks täidetud vähemalt 50% selle pensioni saamiseks vajalikust staažinõudest. Eelnõuga nähakse ette ka nimetatud eripensionide indekseerimine pensioniindeksiga senise ametipalgast ümberarvutamise asemel. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Araabia Ühendemiraatide vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (154 SE) esimene lugemine. Nimetatud leping reguleerib maksustamisõiguse jagamist lepinguosaliste vahel, sätestab diskrimineeriva maksustamise ärahoidmise ja maksudest kõrvalehoidumise tõkestamise kohustuse. Leping piirab lepinguosalise riigi maksustamisõigust, mis tähendab, et üks lepinguosaline riik loobub osast maksutulust teise lepinguosalise riigi kasuks ja vastupidi. Lepingusätted loovad maksumaksjatele soodsamad tingimused, kuna uusi maksustamisõigusi leping ei anna. Samuti aitab leping luua lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (157 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatustega täpsustatakse kasutatavaid mõisteid, laiendatakse kohustatud subjektide ringi ja selgitatakse nende kohustusi hoolsusmeetmete kohaldamisel ning teatamiskohustuse täitmisel. Samuti täiendatakse rahapesu andmebüroo sõltumatust ja pädevust reguleerivaid sätteid. Muudatuste kohaselt kohaldatakse seadust edaspidi ka ettevõtjaile, kes tegelevad väärismetallide, kasutamiskõlbmatuks muutunud väärismetalltoodete ja vääriskivide kokkuostu ja hulgimüügiga. Algataja kinnitusel on rahapesu andmebüroo alates 2010. aasta teisest poolest täheldanud, et Eestis on hakatud käitlema, s.h. kauplema suurtes kogustes tundmatu päritoluga kasutatud väärismetalltoodetega (sh. purustatud kuldesemete) ja kullagraanulitega, millest osa on saadud järelevalveasutuste kahtlustuste kohaselt kuriteo tulemusena või kokku ostetud ebaseaduslike kokkuostupunktide vahendusel. Lisaks kasutatakse kullamüügi skeemides nn. variettevõtteid, kelle kaudu taotletakse riigilt tagasi käibemaksu, mida üldjuhul pole keegi kunagi tasunud. Nii on möödunud aastal ainult teadaolevate kullamüügi tehingute tõttu jäänud riigil saamata vähemalt 10 miljonit krooni käibemaksu. Seaduse kohustatud subjektide hulka arvatakse ka mittetulundusühingud ja sihtasutused, millele kehtib seadus tehingute puhul, kus tasutakse üle 15 000 euro sularahas. Sellega seoses on mittetulundusühingud ja sihtasutused edaspidi kohustatud kohaldama hoolsusmeetmeid sellise tehingu vastaspoole isiku kindlakstegemiseks ja vastavate andmete säilitamiseks. Samuti tuleb teatada rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral sellest rahapesu andmebüroole. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tekstis parandatakse kroonides nomineeritud rahasummad eurodeks ning täpsustatakse haldusmenetluse vaidealluvuse küsimusi. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Neljapäev, 26. jaanuar  

Riigikogu otsustas muuta kodakondsuse seadust 

Riigikogu arutas õiguskantsleri ettepanekut nr 13: õiguspärase ootuse põhimõtte arvestamine Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi kehtetuks tunnistamisel, kui haldusorgan on isiku ekslikult määratlenud Eesti kodanikuna. 

Õiguskantsler Indrek Teder märkis, et kõnealusel juhul on põhiküsimuseks, kas kodakondsuse seadus on kooskõlas põhiseadusega osas, mis puudutab õiguspärase ootuse põhimõtte arvestamise võimatust, kui haldusorgan on isiku 1. aprillil 1995 jõustunud kodakondsuse seaduse alusel määratlenud ekslikult Eesti kodakondsusesse kuuluvana, väljastades talle alusetult Eesti kodaniku passi.              

Teder leidis, nimetatud isikute puhul tuleb kohaldada õiguspärase ootuse põhimõtet, kui isik on Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotlemisel toiminud heauskselt ning isik on Eesti kodanikuna määratletud haldusorgani eksimuse tulemusena. Sellest tulenevalt tegi Teder ettepaneku viia kodakondsuse seaduse vastavad sätted põhiseadusega kooskõlla. „Isikute õiguste tõhusaks tagamiseks on vajalik kodakondsuse seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks näha ette ka sätted vastava regulatsiooni tagasiulatuva mõju kohta, et lahendada olukorrad, kus haldusorgan on juba tunnistanud isiku Eesti kodaniku isikut tõendavad dokumendid kehtetuks,“ rõhutas õiguskantsler. 

Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste andis ülevaate komisjonis toimunud arutelust. Komisjon toetas õiguskantsleri nimetatud ettepanekut ja leidis, et on vaja alustada menetlust kodakondsuse seaduse muutmiseks. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Jevgeni Ossinovski, Yana Toom, Marko Pomerants ja Andres Anvelt. 

Riigikogu täiskogu toetas õiguskantsleri ettepanekut 67 poolthäälega. 

Riigikogu pressitalitus