Esmaspäev, 16. jaanuar 

Keskkonnaminister vastas arupärimisele fosforiidiuuringute kohta                       

Keskkonnaminister Keit Pentus vastas Riigikogu liikmete Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Heimar Lengi, Lauri Laasi, Mailis Repsi, Marika Tuus-Lauli, Peeter Võsa, Priit Toobali, Rainer Vakra ja Viktor Vassiljevi 5. detsembril esitatud arupärimisele fosforiidiuuringute kohta (nr 75). 

Pentus kinnitas, et ühtegi vastavat taotlust esitatud ei ole, mida tema isiklikult ja teised keskkonnaministeeriumi esindajad on ka korduvalt avalikkusele üle kinnitanud. Seega: uuringuloa andmist keskkonnaministeeriumis pole ka kaalutud. Minister rõhutas, et igasuguse kaevandamise ja kaevandamisele eelnevate uuringute puhul on eelduseks, et kohalikud inimesed vastavat tegevust ei vastustaks. Pentus märkis, et kaevandamine on paratamatult selline tegevus, mis mõjutab ümberkaudsete inimeste igapäevast eluolu, ja on täiesti elementaarne, et nende huvidega arvestatakse. Kohalike inimeste seisukoha väljendamise sisuline kohustus on tulenevalt seadusest kohalikul omavalitsusel – vallal või linnal. 

Pentuse sõnul on fosforiidiküsimuses Virumaa vallajuhid, vallavalitsuste esindajad tegutsenud tublilt. Nad on küsinud keskkonnaministeeriumilt täpsustust, kas selline spekulatsioonide tasemel kõne all olnud uuringutaotlus on ministeeriumile esitatud, nad on väljendanud ja edastanud üsna varakult oma valla inimeste seisukohti. Pentus leiab, et selline käitumine on aidanud maha võtta hirme ja aidanud luua selgust. Ta rõhutas, et sellist omavalitsusjuhtide käitumist võib kindlasti lugeda kuuluvaks hea tava hulka. 

Pentus toonitas, et fosforiidivaru on kaevandamise keskkonnaohtlikkuse tõttu arvatud Eestis passiivseks. See otsus on riigi poolt tehtud aastaid tagasi, on tehtud kaalutletult ja põhjusel, et kaevandamisega kaasneks oht eelkõige ümberkaudsete elanike elukeskkonna tõsise rikkumisena: „Jutt on õhu, pinna- ja põhjavee reostuse ohust, mis on sellise tõsidusega ja sellise kaaluga oht, millega riskimine kõne alla ei tule.“ Pentus selgitas, et nendel põhjustel on Eestis fosforiidivarud passiivsed ehk need ei kuulu kaevandamisele ja mingisugust plaani selle olukorra muutmiseks ei ole.                         

Keskkonnaminister vastas veel Riigikogu liikmete Andres Anvelti, Jaak Alliku, Jaan Õunapuu, Kalvi Kõva, Marianne Mikko ja Neeme Suure 15. detsembril esitatud arupärimisele maavarade arvestamise kohta (nr 85). 

Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas Riigikogu liikmete Heimar Lengi, Marika Tuus-Lauli, Peeter Võsa, Priit Toobali, Valeri Korbi ja Viktor Vassiljevi 24. novembril esitatud arupärimisele narkomaania leviku kohta Eestis (nr 74).

Teisipäev, 17. jaanuar 

Riigikogu asus täiendama rahvusvahelise sõjalise koostöö seadust 

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse § 8 muutmise seaduse eelnõu (141 SE) esimene lugemine. Eelnõu väljatöötamise tingis vajadus tagada Eesti kaitseväe staabiohvitseride ja vajadusel ka staabiallohvitseride osalemine NATO või Euroopa Liidu poolt algatatud rahvusvahelisele sõjalisel operatsioonil koheselt, kui sellekohane otsus langetatakse. Operatsiooni algfaasis on staabiohvitseridega panustamine oluline operatsiooni edukaks käivitamiseks ja tegevuste planeerimiseks, mis on eelduseks operatsiooni eesmärkide saavutamiseks ning seetõttu oodatakse liikmesriikidelt kiiret panustamist. Eelnõuga täiendatakse seadust uue lõikega, mille kohaselt määrab Riigikogu oma otsusega igaks aastaks kaitseväelaste piirarvu, kes võivad osaleda uue Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa Liidu juhitava rahvusvahelise sõjalise operatsiooni alustamisel operatsioonipiirkonnas asuva rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine elamislubade andmisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks" eelnõu (149 OE) esimene lugemine. Moodustatav Riigikogu uurimiskomisjon hakkab eelnõu kohaselt koosnema neljast Riigikogu liikmest ja neljast asendusliikmest. Komisjoni ülesanne on välja selgitada asjaolud, mis on seotud Eesti elamislubade andmise, elamislubade piirarvu muutmise ning sellega seotud võimaliku poliitilise korruptsiooni ja mõjuvõimuga kauplemisega. Oma töö tulemusena peaks komisjon esitama omapoolsed ettepanekud Riigikogule ja valitsusele. Eelnõu algatajate hinnangul võiks komisjon lõpetada oma töö kevadistungjärgu lõpuks või hiljemalt sügisistungjärgul. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (127 SE). Ettepaneku poolt hääletas 54 ja vastu 40 Riigikogu liiget. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja. 

Kolmapäev, 18. jaanuar 

Riigikogu muutis tolliseadust 

Riigikogu võttis 89 poolthäälega vastu valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse (84 SE). Seaduse eesmärk on tollikontrolli tõhustamine, vabatsooni loomise, vabatsooni ja vabalao valdaja kohustuste ning vabatsoonis ja vabalaos tegutsemise täpsem reguleerimine ning konfiskeeritud kultuuriväärtuse üleandmise lihtsustamine. Luuakse õiguslik alus tolli automaatse numbrituvastussüsteemi kasutamiseks ning reguleeritakse läbivalgustusseadmete kasutamist kauba läbivaatusel. Maksu- ja Tolliamet kasutab numbrituvastussüsteemi välispiiril maantee- ja raudteetranspordivahendite ning merekonteinerite registreerimisnumbrite ja tunnusmärkide tuvastamiseks. Seadusega laiendatakse ka konfiskeeritud kauba vastuvõtjate ringi ning muudetakse seadust selliselt, et Maksu- ja Tolliamet võiks kultuuriväärtuse üle anda kultuuriministri määratud asutusele. Seadus jõustub 2012. aasta 1. märtsil. 

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu (108 SE) teine lugemine. Sarnaselt kehtiva seadusega (KAOKS) on käesoleva seaduse eesmärgiks sätestada avalikust huvist tulenevad maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja ning riigi julgeoleku kaalutlustest lähtuval maa-alal asuva kinnisasja omandamise kitsendused. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga vähenevad põllumajandus- ja metsamaa omandamise piirangud nii Euroopa Majanduspiirkonna (EEA - The European Economic Area) lepinguriikide kui ka OECD liikmesriikide residentidele, säilitades aga EEAsse mitte kuuluvate riikide suhtes riigikaitselised ja julgeolekualased võõrandamispiirangud väikesaartel ja piirilähistel aladel. Eeltoodust tulenevalt sätestab eelnõu EEA lepinguriikide ja OECD liikmesriikide isikutele Eestis põllumajandus- ja metsamaa omandamiseks võrdväärsed tingimused. Seega laieneb OECD liikmesriikide isikute võrra nende isikute ring, kellele pärast 1. maid 2011 ei kohaldata põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbega kinnisasja omandamise korral Eestis elamise, Eesti äriregistrisse kandmise, samuti põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamise kogemuse Eestis omandamise nõudeid. Eelnõu teiseks oluliseks eesmärgiks on reguleerida riigi julgeolekukaalutlustest lähtuvad kinnisasja omandamise kitsendused. Kinnisasja omandamise kitsendamine on seotud Eesti riigi julgeoleku tagamisega kõige laiemas tähenduses. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu (113 SE) teine lugemine. Seadusmuudatustega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastav direktiiv. Direktiivi eesmärk on kehtestada kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas sõlmitavatele riigihankelepingutele eraldi reeglid, et avada kaitsehangete turg laiemale pakkujate ringile. Seni on turg olnud suhteliselt suletud, kuna kaitsealane varustus kuulub peaaegu alati hankimisele erandi alusel. Direktiivi ülevõtmisel kehtestatakse hankijatele ühtsed reeglid hangeteks, mille puhul ei ole võimalik riigihangete seaduse tavakorda kohaldada. Sellest tulenevalt on direktiivis välja töötatud meetmed, mida kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangete puhul hankijad saavad täiendavalt kasutada (salastatud teabe kaitse ja tarnekindluse nõuded). Neid nõudeid kohaldades on võimalik ka riigi julgeolekuga seotud riigihankeid teha avatumalt kui seni ja seega saab suurem hulk pakkujaid võimaluse neis hankemenetlustes osaleda. Ka muudab eelnõu kaitse- ja julgeoleku valdkonna riigihanked läbipaistvamaks. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (129 SE) teine lugemine. Seadusmuudatused tulenevad vajadusest üle võtta vastavalt nn renditöö direktiiv ja vanemapuhkuse direktiiv. Käesolev eelnõu lihtsustab tähtajaliste töölepingute sõlmimist ja pikendamist renditöö korral, annab tööandjatele võimaluse renditöösuhte korral kergemini ka tähtajalisi töölepinguid pikendada või neid uuesti sõlmida ning võrdsustab mitmes kohas tööd tegeva renditöötaja kasutajaettevõtja töötajaga, kehtestades renditöötajale õiguse samadele töötervishoiu ja tööohutuse, töö- ja puhkeaja ja töötasu tingimustele. Lisaks tuleb neile tagada samad toitlustamis-, transpordi- ja lapsehoiuteenused, mis on tagatud võrreldavale kasutajaettevõtja töötajale. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu (150 SE) esimene lugemine. Seadust täiendatakse seoses saatelehe elektroonilise (eSL) süsteemi arenduse kolmanda etapi rakendamisega alates 2012. aastast. eSL süsteemi täiustamise tulemusena sätestatakse aktsiisiseaduses ettevõtja kohustus teavitada maksuhaldurit eSL süsteemi kaudu aktsiisikauba vastuvõtmisest keeldumisest ja aktsiisikaubaga selle liikmesriikide vahelisel veol toimunud juhtumitest. Ka tõstetakse mitteärilisel otstarbel kasutatava lennukibensiini aktsiisimäär samale tasemele pliibensiini aktsiisimääraga alates 1. juulist 2012 ning kaotatakse kodumajapidamises kütteainena kasutatava põlevkivikütteõli aktsiisivabastus. Samuti võimaldatakse lennujaama tollikontrolli tsoonis müüa rühmapakendile (blokk) kinnitatud maksumärgiga sigarette nii, nagu see on lubatud liikmesriikide vahelist reisi tegeva laeva ja õhusõiduki pardal. Üldreeglina peab maksumärgi kinnitama sigarettide müügipakendile. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (146 SE) esimene lugemine. Käesoleva seadusega muudetakse käibemaksuseaduses eelkõige nõudeid arvetele. Seadusmuudatustega kehtestatakse kulla käibega seotud maksupettuste vältimiseks pöördmaksustamise erikord, nii nagu see on metallijäätmete ja kinnisasjade käibe puhul, mida puudutav regulatsioon jõustus 2011. aastal. Rahandusministeeriumi kinnitusel on kullaga tehtavate tehingutega seotud käibemaksutagastuste suurus alates 2010. aasta II poolaastast hüppeliselt kasvanud. Pettuste mahu kasvu on põhjustanud pöördmaksustamise regulatsiooni rakendumine metallijäätmetele ja lisanõuete kehtestamine kütusekäitlejatele, mistõttu on petturid liikunud kullaturule. Pöördkäibemaksu rakendamisel kaob võimalus käibemaksukohustuslaste vaheliste tehingute puhul käibemaksu mahaarvamiseks ehk riigilt tagasi küsimiseks. Käibemaksu tasumise kohustus tekib üksnes tarneahela nn viimases lülis – müügil lõpptarbijale. Pöördmaksustamise rakendamisel väheneb rahandusministeeriumi hinnangul kullaga tehtavate pettuste maht ligikaudu 6,8 miljoni euro võrra aastas. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (152 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatused võimaldavad ka tööandjal luua oma pensionifonde. Tööandja pensionifond on vabatahtlik pensionifond, kuhu võib oma töötajate, avalike teenistujate ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmete eest sissemakseid teha üksnes selle pensionifondi tingimustes nimetatud tööandja. Lisaks võimaldab eelnõu valitseda Euroopa Liidus ühtsetele standarditele vastavaid investeerimisfonde (eurofonde) piiriüleselt (s.t olukorras, kus fondivalitseja asub ühes ja investeerimisfond teises liikmesriigis); loob õiguslikud alused eurofondi ühinemiseks teise fondivalitseja eurofondiga ja eurofondide ühinemiseks piiriüleselt, ning võimaldada luua uusi fondistruktuure ehk nn master-feeder struktuure, mille kohaselt saab ühe eurofondi (feeder-fund) vara investeerida tervikuna või suures osas teise eurofondi (master-fund). Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Neljapäev, 19. jaanuar 

Riigikogu saatis strateegilise kauba kontrolli seaduse eelnõu lõpphääletusele 

Riigikogu lõpetas riigikaitsekomisjoni algatatud strateegilise kauba seaduse § 76 ja jälitustegevuse seaduse § 9 muutmise seaduse eelnõu (148 SE) teise lugemise. Eelnõu eesmärgiks on tagada välisministeeriumi valitsemisalas tegutseva strateegilise kauba komisjoni ettenähtud ülesannete täitmine, sh luuakse asjakohane strateegilise kauba kontrolli süsteem. Selleks viiakse strateegilise kauba seadus ja jälitustegevuse seadus omavahel kooskõlla ühtlustades ka seaduste terminoloogiat. 

Riigikogu lükkas õiguskomisjoni ettepanekul esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (107 SE). Hääletus: 46 poolt, 35 vastu. Eelnõu langes menetlusest välja. 

Riigikogu pressitalitus