Esmaspäev, 9. jaanuar  

Lang vastas arupärimisele kultuuriministeeriumi investeeringute kohta 

Kultuuriminister Rein Lang vastas Riigikogu liikmete Priit Toobali, Tarmo Tamme, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Inara Luigase, Peeter Võsa, Lauri Laasi, Vladimir Velmani, Valeri Korbi, Mihhail Stalnuhhini, Marika Tuus-Lauli, Kadri Simsoni, Mailis Repsi, Ester Tuiksoo, Yana Toomi, Viktor Vassiljevi ja Aadu Musta 7. novembril 2011 esitatud arupärimisele kultuuriministeeriumi investeeringute kohta (nr 60). 

Lang selgitas kultuuri- ja spordiinvesteeringute jaotamist. Ta tunnistas, et sajaprotsendiliselt ei saa seda lugeda läbipaistvaks ja põhjendatuks. Lang märkis, et paljud investeeringud on ka poliitiliste kokkulepete küsimus. Kas need kokkulepped just ilmtingimata alati põhjendatud on, see selgub alles mõne aasta järel. Minister ütles, et see protsess on muutunud läbipaistvamaks ja põhjendatumaks. 

Lang selgitas, et investeeringutoetuste eraldamisel lähtub kultuuriministeerium riigi eelarvestrateegiast, valdkondlikest arengukavadest ja valitsuse kinnitatud prioriteetidest, samuti valitsuse tegevuskavast ja kultuuriministeeriumi investeeringute eraldamise juhenditest. Mis puudutab veel Euroopa Liidu tõukefondidest kaasrahastatud projekte, siis nende puhul on otsustusprojektis alati nõutud ka täiendavaid materjale, sealhulgas teostatavuse-tasuvuse analüüse, mida võiks rakendada analoogiliselt ka Eesti projektide puhul. Lang kinnitas, et jätkatakse investeeringute jaotamise juhendite täiendamist, et kõik oleks selgelt arusaadav ja põhjendatud. 

Vastates küsimusele, millistesse suurematesse objektidesse on kavas kultuuriministeeriumil lähiaastatel investeerida, ütles Lang: „Need on Riigikogu poolt 1996. aastal kindlaks määratud kolm riiklikult tähtsat kultuuriobjekti: Muusika- ja Teatriakadeemia, KuMu ja Eesti Rahva Muuseum. Nendest ainult KuMu on lõplikult valmis ja ka täielikult makstud. Muusika- ja Teatriakadeemia on teatavasti pooleli, kuna sinna ei ole seni rajatud veel saalikompleksi ja ERM-i ehk Eesti Rahva Muuseumi puhul on meil olemas krunt ja projekt.“ Ta lisas, et eelkõige on kindlasti olulised ERM ja ühtlasi ka Teatri-Muusikaakadeemia, mida ilmselt rahastatakse samuti kultuurkapitali abiga.  

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vastas Riigikogu liikmete Tarmo Tamme, Eldar Efendijevi, Inara Luigase, Peeter Võsa, Lauri Laasi, Vladimir Velmani, Deniss Boroditši, Valeri Korbi, Lembit Kaljuvee, Mihhail Stalnuhhini, Marika Tuus-Lauli, Aivar Riisalu, Kadri Simsoni, Mailis Repsi, Ester Tuiksoo, Yana Toomi, Viktor Vassiljevi, Aadu Musta ja Jüri Ratase 8. novembril 2011 esitatud arupärimisele maareformi lõpetamise kohta (nr 62).                       

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Karel Rüütli, Kalvi Kõva, Sven Mikseri, Helmen Küti, Kajar Lemberi, Rannar Vassiljevi, Jaan Õunapuu, Rein Randveri, Mart Meri ja Kalev Kotkase 15. novembril 2011 esitatud arupärimisele kodukulude kasvu kohta (nr 66).           

Siseminister Ken-Marti Vaher vastas kolmele arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Lauri Laasi, Lembit Kaljuvee, Rainer Vakra, Jüri Ratase, Deniss Boroditši, Aivar Riisalu ja Mailis Repsi 17. novembril 2011 esitatud arupärimine tegevusetusest PPA-s (nr 67);                       

Riigikogu liikme Heimar Lengi 5. detsembril 2011 esitatud arupärimine õnnetustest ja kuritegevusest Räpina vallas (nr 76);                       

Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Mailis Repsi, Deniss Boroditši, Rainer Vakra, Enn Eesmaa, Tarmo Tamme, Lembit Kaljuvee ja Jüri Ratase 6. detsembri 2011 esitatud arupärimine politsei- ja piirivalveameti palgata puhkusepäevade kohta (nr 80). 

Vabas mikrofonis võttis sõna Mihhail Stalnuhhin. 

Teisipäev, 10. jaanuar 

Strateegilise kauba seaduse ja jälitustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu läbis esimese lugemise 

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud strateegilise kauba seaduse § 76 ja jälitustegevuse seaduse §9 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Seadusmuudatuste eesmärk on tagada välisministeeriumi haldusalas tegutseva strateegilise kauba komisjoni ülesannete täitmine, sh luuakse asjakohane strateegilise kauba kontrolli süsteem. Käesolevas seaduses viiakse strateegilise kauba seadus kooskõlla jälitustegevuse seadusega ühtlustades ka seaduste terminoloogiat. 

Eesti Keskerakonna fraktsioon ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon võtsid algatajatena menetlusest tagasi 17. novembril 2011 algatatud politsei- ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (136 SE). 

Kolmapäev, 11. jaanuar 

Tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu läbis teise lugemise 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu (84 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on tollikontrolli tõhustamine, vabatsooni loomise täpsem reguleerimine ning konfiskeeritud kultuuriväärtuse üleandmise lihtsustamine. Luuakse õiguslik alus tolli automaatse numbrituvastussüsteemi kasutamiseks ning reguleeritakse läbivalgustusseadmete kasutamist kauba läbivaatusel. Maksu- ja Tolliamet kasutab numbrituvastussüsteemi välispiiril maantee- ja raudteetranspordivahendite ning merekonteinerite registreerimisnumbrite ja tunnusmärkide tuvastamiseks. Eelnõuga laiendatakse ka konfiskeeritud kauba vastuvõtjate ringi ning muudetakse seadust selliselt, et Maksu- ja Tolliamet võiks kultuuriväärtuse üle anda kultuuriministri määratud asutusele. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud autoveoseaduse, riigilõivuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (137 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on sätestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste ülevõtmisest tulenevad muudatused. Muudatused puudutavad vedaja tegevusalale juurdepääsu tingimuste erisusi (näiteks tegevusloa kohustuseta veod), autovedude korraldamiseks antavate tegevuslubade süsteemi ühtlustamist ja lihtsustamist, kehtivast seadusest tulenevate tasulisele rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsupiirangute kaotamist, kasutuslepingu alusel kasutatavate sõidukite autovedudel kasutamise tingimusi, seaduse vastutusalas sätestatud karistusi autoveoseaduse ja EL määruste nõuete rikkumise eest, samuti täpsustatakse mõningate autoveoseaduse sätete sõnastust, et tagada õigusselgus ning kooskõla teiste seaduste ja Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud karistusseadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (140 SE) esimene lugemine. Karistusseadustikku täiendatakse vastavalt uute süüteokoosseisudega, mis puudutavad inimkaubanduse erinevaid aspekte: inimkaubandust seksuaalse ärakasutamise, orjastamise ja elundi eraldamise eesmärgil. Regulatsiooni muutmisega viiakse Eesti õigusaktid kooskõlla Euroopa Liidus kehtivate nõuete ja muude rahvusvaheliste õigusaktidega. Tulenevalt uuest riigisisesest inimkaubanduse määratlusest muudetakse välismaalaste seadust ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadust. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kaupade piirikontrolli tingimuste kooskõlastamise rahvusvahelise konventsiooni 8. lisa heakskiitmise seaduse eelnõu (138 SE) esimene lugemine. Heakskiidetud konventsiooni 8. lisa hõlbustab rahvusvahelist kaubandust, vähendades, ühtlustades ja kooskõlastades kaupade, eriti elusloomade ja kiiresti riknevate toiduainete piirikontrolliga seotud menetlusi ja dokumente, tõhustab piiripunktide tööd ning parandab mootorsõidukite ülevaatuse ja sõiduki massi rahvusvaheliste tunnistuste vastastikuse tunnustamisega seotud tehniliste küsimuste lahendamist. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Euroopa Liidu Nõukogu Konventsiooni keskse tollivormistuse kohta seoses traditsiooniliste omavahendite ELi eelarve kasutusse andmisel endale jäetavate siseriiklike sissenõudmiskulude määramisega ratifitseerimise seaduse eelnõu (131 SE) esimene lugemine. Ratifitseeritav konventsioon reguleerib tollimaksu kogumiskulude jagamist. Tollimaksu kogumiskulude jagamine ELi liikmesriikide vahel puudutab raha riigieelarvesse laekumist ja riigieelarvest maksete tegemist teisele ELi liikmesriigile. Kui ELi liikmesriik kogub tollimaksu, siis 75% sellest kantakse Euroopa Ühendusele ja 25% jääb maksu kogunud riigile kogumiskulude katmiseks. Keskse tollivormistuse kasutusele võtmise korral jagatakse kogumiskulude katmiseks ettenähtud osa (25%) kahe liikmesriigi vahel võrdselt, kui tollideklaratsioon esitatakse ühes ja kaup esitatakse teises liikmesriigis. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamine" eelnõu (130 OE) esimene lugemine. Eelnõuga nähakse ette fondi lõpetamine ja sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamine sertifikaatide omanikele fondi vara müügist laekuva raha arvel ja sihtasutuste seaduse alusel toimuva likvideerimismenetluse raames. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks Riigikogu 20. jaanuari 1993. aasta otsus „NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod“ (RT 1993, 4, 61). Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Neljapäev, 12. jaanuar 

Riigikogus arutas maaelu arendamist 

Riigikogus oli täna olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Maaelu arengu aruanne" arutelu. Ettekanded tegid Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor professor Rando Värnik, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja maaelukomisjoni esimees Kalvi Kõva. 

Värniku sõnul tuleks Eestis tervikuna maaelus tagada olukord, et piirkond oleks atraktiivne nii elukeskkonnana kui ka tööpaigana. Ta selgitas, et erinevatel piirkondadel on erinevad arengueeldused, üldine eesmärk peaks olema maalise eluviisi jätkumine ja inimeste keskustesse koondumise pidurdamine. Maaelu arengu riiklikul suunamisel tuleks pöörata enam tähelepanu erinevate piirkondade arenguvajadustele. Värnik ütles, et maaelu areng on olulise tähtsusega mitte ainult maale vaid ka linnale. Maaelu arengu toetamiseks on peale maaelu arengukava toetusmeetmete vajalik integreerida ka teisi finantsallikaid ja programme. Eesti maaelu arengu kontekstis on mõistlik arendada mitmekesist ettevõtlust. Ühe valdkonna eelisarendamine ei ole pikas perspektiivis otstarbekas. Et Eestis elu maal jätkuks peab oluliselt rohkem tegema valikuid, mis muudaksid elamise maal kättesaadavaks ja soovituks. 

Seeder märkis, et tänaseks on Eesti põllumajandus jõudnud oma arengus uude etappi, mida iseloomustab kiire tööstusliku põllumajanduse ehk suurtootmise areng ning polariseerumine suur- ja väiketootjateks. Eesti põllumajanduse potentsiaali iseloomustab asjaolu, et näiteks 2010. aastal moodustas põllumajandus 2% sisemajanduse kogutoodangust, aga peaaegu 10% kogu kaupade ekspordist. Pärast Euroopa Liiduga liitumist ning tänu ühise põllumajanduspoliitika toetustele iseloomustab Eesti põllumajandust kiire tehnoloogiline areng ja sööti jäänud maade ülesharimine. Need on positiivsed arengud. Kõige selle tulemusena on oluliselt kasvanud Eesti põllumajanduse efektiivsus ja toodangu kvaliteet, aga kiiresti ja kordades on vähenenud põllumajandustootjate ning põllumajanduses töötavate inimeste arv. 20 aastaga on Eesti põllumajanduses vähenenud hõivatute arv üle seitsme korra ehk enam kui 110 000 töökoha. Seeder märkis Eesti maaelu kõige suurema probleemina töökohtade loomist. Minister rõhutas, et tegelikult vajame üha enam maakondadele, sh maakonnalinnadele suunatud terviklikku poliitikat. Seederi hinnangul ei lahenda haldusreform kõiki maaelu probleeme, aga oluliseks eelduseks probleemide lahendamisele ja jõukohasele valitsemisele on see kindlasti. 

Kõva käsitles maaelu mõjutavaid tegureid. Ta peatus kõigepealt Euroopa ühtsel põllumajanduspoliitikal. Eesti põllumeestele on vaja saavutada võrdsemad võimalused võrreldes naabritega Euroopas ühtse pindalatoetuse summade juures, et meie põllumeestele makstavad toetused oleksid 90% Euroopa keskmisest. Euroopa Komisjoni pakutud tempo, et jõuame selleni aastaks 2028, on meie arvates ilmselgelt väga aeglane ja loid, toonitas Kõva. Tema sõnul peame sinna jõudma oluliselt varem, juba eelseisva finantsperspektiivi jooksul. Ühtne pindalatoetus on oluline tegur või kapital, mis mõjutab oluliselt meie maaelu. Loomulikult on väga tähtis maapiirkonna arengus ka olme ja taristu, sest madalama palga peab kompenseerima elukeskkonna kvaliteet ja korraldus. Loomulikult on riigi kõrval väga oluline roll täita ka kohalikel omavalitsustel, märkis Kõva. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Kalev Kotkas, Aivar Kokk, Heimar Lenk ja Andre Sepp. 

Riigikogu pressitalitus