Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Tarmo Tamme, Eldar Efendijevi, Olga Sõtniku, Kalev Kallo, Priit Toobali, Aadu Musta, Viktor Vassiljevi, Yana Toomi, Ester Tuiksoo, Kadri Simsoni, Aivar Riisalu, Marika Tuus-Lauli, Heimar Lengi, Mihhail Stalnuhhini, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Deniss Boroditši, Lauri Laasi, Peeter Võsa, Inara Luigase ja Enn Eesmaa 24. oktoobril esitatud arupärimisele riigikontrolöri märkustest ja riigi nõrgast juhtimisest (nr 53).

 

Peaminister selgitas, et 2011. aasta riigieelarve on kooskõlas Riigikohtu lahendiga ning kohaliku omavalitsuse ülesanded ja riigi ülesanded on selgelt lahutatud. Ansip märkis, et see ei ole ühekordne akt, millega saab nimetatud ülesandeid lahutada, vaid see on protsess. Tema sõnul tuleb iga uue ülesande panekuga kohalikele omavalitsustele või kohalike omavalitsuste ülesannete muutmisega seadustes hinnata ka ülesande olemuslikku kuuluvust. Riigikohtu lahendi valguses pöördus siseministeerium kõikide valdkondade ministeeriumide poole selgitamaks nende haldusalas olevaid riiklikke ülesandeid, mida täidavad kohalikud omavalitsused. Samasuguse ülesande said ka üleriigilised omavalitsusliidud. Saabunud andmete põhjal tehti eristus juba 2011. aasta eelarves. Selliseid puhtalt riiklikke ülesandeid, mida kohalikud omavalitsused täidavad, oli analüüsi tulemusena ainult siseministeeriumi ja kultuuriministeeriumi valitsemisalas. Ministeeriumide ja üleriigiliste omavalitsusliitude tagasisidet oodati 1. detsembriks. Ülesannete puhul, kus kohalike omavalitsuste üleriigilised liidud on eriarvamusel ministeeriumidega, jätkatakse läbirääkimisi valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni eelarve läbirääkimiste valdkondlikes töörühmades. Kui töörühmas saavutatakse ülesannete osas üksmeel, siis eristatakse need vahendid ka riigieelarvesse. Kui üksmeelt ei saavutata, siis esitatakse eriarvamused valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste lauale. Valdkondlikud töörühmad kogunevad sel aastal vastavalt nende endi poolt määratud ajagraafikule. Viidates tehtule ei nõustunud Ansip väitega, et Riigikohtu lahendit pole hakatud täitma.

 

Peaminister vastas veel Riigikogu liikmete Priit Toobali, Ester Tuiksoo, Inara Luigase, Heimar Lengi, Valeri Korbi, Marika Tuus-Lauli, Lauri Laasi, Aivar Riisalu, Lembit Kaljuvee, Kalev Kallo, Enn Eesmaa ja Tarmo Tamme 27. oktoobril esitatud arupärimisele maareformi kohta (nr 59).

Siseminister Ken-Marti Vaher vastas Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Jüri Ratase, Enn Eesmaa, Peeter Võsa, Deniss Boroditši, Tarmo Tamme, Aivar Riisalu, Eldar Efendijevi, Inara Luigase, Mihhail Stalnuhhini, Valeri Korbi ja Mailis Repsi 17. oktoobril esitatud arupärimine vabatahtlike päästjate kohta (nr 47).

 

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas neljale arupärimisele. Need olid:

 

Riigikogu liikmete Indrek Saare, Sven Mikseri, Karel Rüütli, Marianne Mikko, Andres Anvelti, Rein Randveri, Eiki Nestori, Jaak Alliku, Jevgeni Ossinovski, Rannar Vassiljevi, Urve Palo ja Neeme Suure 19. oktoobril esitatud arupärimine põlevkivielektrijaama ploki ehitusest (nr 48);

Riigikogu liikmete Deniss Boroditši, Valeri Korbi, Mihhail Stalnuhhini, Aivar Riisalu, Viktor Vassiljevi, Aadu Musta, Kalev Kallo, Olga Sõtniku ja Lauri Laasi 20. oktoobril esitatud arupärimine Tallinna Sadama uue terminali hoonestusõigusest (nr 49);

Riigikogu liikmete Urve Palo, Jevgeni Ossinovski, Helmen Küti, Kalvi Kõva, Kajar Lemberi, Rein Randveri, Neeme Suure, Rannar Vassiljevi, Karel Rüütli, Marianne Mikko, Sven Mikseri, Heljo Pikhofi, Andres Anvelti, Jaan Õunapuu ja Indrek Saare 24. oktoobril esitatud arupärimine Eesti Energia välisinvesteeringutest (nr 52);

Riigikogu liikmete Lembit Kaljuvee, Viktor Vassiljevi, Enn Eesmaa, Jüri Ratase, Kalev Kallo, Yana Toomi, Kadri Simsoni, Deniss Boroditši, Kalle Laaneti ja Valeri Korbi 27. oktoobril esitatud arupärimine Eesti Energia investeeringutest (nr 58).

Vabas mikrofonis võttis sõna Kalev Kallo.

 

Istung lõppes kell 18.52.

 

 

Täna andis ametivande Andres Jalak, kes asus Riigikogu liikmeks seoses Indrek Raudse tagasiastumisega.

 

Riigikogu võttis 85 poolthäälega vastu valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse (104 SE). Seadusmuudatustega tagatakse vastava direktiivi ülevõtmine Eesti õigusesse ning luuakse Eestis maapõues säilitatava süsinikdioksiidi kogumise ja transpordi võimalus. Süsinikdioksiidi kogumise ja maapõues säilitamise näol on tegu üleminekutehnoloogiaga, mis seisneb tööstuse (peamiselt elektrijaamade, kuid ka terasetööstuse ja muude käitiste) heidetest gaasilise süsinikdioksiidi eraldamises, selle kokku kogumises, veeldamises, transportimises rõhu all säilitamiskohta ning sobivasse kindlatele tingimustele vastavasse maa-alusesse geoloogilisse formatsiooni (kihtkonda) juhtimises püsiva säilitamise eesmärgil.

 

85 poolthäälega võeti vastu Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus (128 SE). Seaduse eesmärk on luua kuni 15 tuhande euro suurust lähtetoestust võimaldav toetuste süsteem alustavatele arstidele, et motiveerida neid asuma tööle maapiirkondadesse. Toetus on ette nähtud arstidele, kes alustavad tööd residentuuri lõpetamise järgselt kohalikes ja üldhaiglates ning perearstipraksistes, mis asuvad väljaspool Tallinna ja Tartu tõmbekeskuseid ja nendega piirnevaid alasid. Ühtlasi muudab käesolev seadus tööturuteenuste ja -toetuste seadust selliselt, et tööotsimisel abi saamise võimalused oleksid tööd leida soovivatele isikutele paremini tagatud. Seadusmuudatustega ühtlustatakse tööotsijate abistamise reeglistikku eelkõige soodustuste arvestuspõhimõtete ning määrade osas. Seaduse § 1 jõustub 2012. aasta 1. juunil ning §-d 2 ja 3 jõustuvad 2012. aasta 1. jaanuaril.    

 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud käibemaksuseaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (134 SE) teine lugemine. Eelnõu algatamise tingis soov säilitada käibemaksutagastusega müügil (tax free) ajutiselt (1.01.2010-31.12.2011) kehtiv vähendatud käibemaksutagastuse (38,35 eurot) piirmäär. Piirmäära vähendamise ettepaneku on teinud Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit ning Eesti Turismifirmade Liit. Ettepanekut toetab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle hinnangul on 2010. a jaanuaris kaheks aastaks 38,5 euroni vähendatud tax free piirmäär avaldanud positiivset mõju turismisektorile. Eelnõu kohaselt muudetakse piirmäär võrreldavaks naaberriikides kehtivaga ja kehtestatakse tax free müügi piirmääraks 38 eurot. Muudatus avaldab soodsat mõju turismi kasvule, mis omakorda suurendab eelarvelisi laekumisi. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (126 SE) teine lugemine. Eelnõu reguleerib prokuröride töötasu. Muudatused on tingitud vajadusest hoida prokuröride palgad proportsioonis kohtunike ja teiste kõrgemate riigiametnike palkadega, et tagada eri võimuharude vahelise tasakaal. Käesoleva eelnõu algatas põhiseaduskomisjon rahanduskomisjoni ettepanekul, et lahutada antud teema nn kobareelnõust (100 SE). Eelnõuga sätestatakse, et prokuröride töötasu määramisel juhindutakse kohtunike ametipalkade määramise põhimõtetest, kusjuures riigi peaprokuröri kuupalgamäär ei tohi olla kõrgem kui kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud palgamäära, lõikes 2 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksi ning koefitsiendi 0,85 korrutis. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (123 SE) teine lugemine. Eelnõuga muudetakse kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse jõustumise tähtaega. Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus, millega muudeti jälitustegevuse õiguslikku regulatsiooni, võeti Riigikogus vastu 17. veebruaril 2011 ja kehtestati selle jõustumise tähtajaks 1. jaanuar 2012. Muudatuste eesmärk on lükata see ühe aasta võrra edasi ja jõustada seadus 1. jaanuaril 2013, kuna õiguskantsler tuvastas kriminaalmenetluse seadustiku § 126¹⁵ lg 2 punktide 2 ja 3 vastuolu põhiseadusega ning justiitsministeeriumis on ettevalmistamisel seaduseelnõu nimetatud sätete põhiseadusega kooskõlla viimiseks, samuti mitmete teiste sama seaduse jälitustegevust puudutavate sätete muutmiseks. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse, päästeteenistuse seaduse muutmise ning asutuste ümberkorraldamisest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (116 SE) teine lugemine. Eelnõu töötati välja seoses Päästeameti kohalike asutuste ümberkorraldamisega ja Päästeametiga ühendamisega, tugeva ühendhäirekeskuse loomise ning ühele hädaabinumbrile 112 üleminekuga, samuti prefektuuride ümberkorraldamisega Politsei- ja Piirivalveameti piirkondlikeks struktuuriüksusteks. Eelnõu kohaselt kaovad alates 1. jaanuarist 2012 iseseisvate politseiasutustena prefektuurid ja seniste politseiasutuste töö korraldatakse ühe valitsusasutusena – Politsei- ja Piirivalveametina. Päästeameti kohalikud asutused (päästekeskused) ühendatakse Päästeametiga. Eelnõuga tehaksegi seadustes selleks vajalikud muudatused. Eesti Keskerakonna fraktsioon ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku nimetatud eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku vastu hääletas 52 ning poolt 39 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ning eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kaubandusliku meresõidu seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (82 SE) teine lugemine. Eelnõuga viiakse siseriiklik õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga, mis reguleerib laevaomanike kindlustust merinõuete korral. Direktiiv on osa nn kolmandast meresõiduohutuse paketist ja selle peamine eesmärk on paremini tagada õnnetusega põhjustatud kahjude katmist, tugevdades selleks kahjutasude maksmisega seotud nõudeid. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud Eesti Arengufondi seaduse muutmise seaduse eelnõu (102 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on allutada riskikapitali valitsemisega seotud Arengufondi tegevus investeerimisfondide seaduse nõuetele ja võimaldada riigil omandada Arengufondi poolt asutatud riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid. Lisaks sellele muudetakse Arengufondi tegevuskulude, sealhulgas arenguseire finantseerimise põhimõtteid ja täpsustatakse seoses arenguseirega läbiviidavate toimingute sisu. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

 

 

Riigikogu võttis 54 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse, kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, Kohtute Raamatupidamiskeskuse Rahandusministeeriumi valitsemisalasse üleviimisega seotud seaduste, riigieelarve seaduse ning Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (101 SE). Seaduse eesmärk on lükata aasta võrra edasi eeldatav riigi kõrgemate ametiisikute palgatõus ja pikendada hetkel kehtivat Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse kehtivust aasta võrra. Seaduse vastu hääletas 38 Riigikogu liiget. Käesolev seadus jõustub 2012. aasta 1. jaanuaril, § 2 punktid 1 ja 2, § 13 ning § 18 punkt 7 jõustuvad kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

 

83 poolthäälega võeti vastu rahanduskomisjoni algatatud käibemaksuseaduse § 5 muutmise seadus (134 SE). Seadusmuudatusega säilitatakse käibemaksutagastusega müügil (tax free) ajutiselt (1.01.2010-31.12.2011) kehtiv vähendatud käibemaksutagastuse (38,35 eurot) piirmäär. Piirmäära vähendamise ettepaneku tegid Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit ning Eesti Turismifirmade Liit. Ettepanekut toetas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle hinnangul on 2010. a jaanuaris kaheks aastaks 38,5 euroni vähendatud tax free piirmäär avaldanud positiivset mõju turismisektorile. Käesoleva seaduse kohaselt muudetakse piirmäär võrreldavaks naaberriikides kehtivaga ja kehtestatakse tax free müügi piirmääraks 38 eurot. Muudatus avaldab soodsat mõju turismi kasvule, mis omakorda suurendab eelarvelisi laekumisi. Seaduse vastu hääletas 4 Riigikogu liiget. Seadus jõustub 2012. aasta 1. jaanuaril.

 

55 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud 2012. aasta riigieelarve seadusega seonduvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, Eesti Haigekassa seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus (100 SE). Seadusmuudatustega tõstetakse alkoholiaktsiisi määrasid, konsolideeritakse haigekassa ja töötukassa vahendid riigieelarvega. Nii haigekassa kui töötukassa rahalised vahendid koondatakse riigikassasse ehk neile kuuluvad pangakontod liidetakse riigi pangakontode kontserni koosseisu. Samas on nad jätkuvalt oma rahade peremehed ja saavad igal ajal kasutada oma rahalisi vahendeid seadustes sätestatud ülesannete täitmiseks. Samuti pikendatakse omavalitsuste 60%-list laenupiirangut ka tulevaks aastaks. Seaduse vastu hääletas 40 Riigikogu liiget. Käesolev seadus jõustub järgmisel päeval pärast Riigi teatajas avaldamist, seaduse § 3 jõustub 2012. aasta 1. jaanuaril ja § 1 jõustub 2012. aasta 1. veebruaril.

 

71 poolthäälega võeti vastu põhiseaduskomisjoni algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seadus (126 SE). Seadus reguleerib prokuröride töötasu. Muudatused on tingitud vajadusest hoida prokuröride palgad proportsioonis kohtunike ja teiste kõrgemate riigiametnike palkadega, et tagada eri võimuharude vahelise tasakaal. Seadussätete kohaselt juhindutakse prokuröride töötasu määramisel kohtunike ametipalkade määramise põhimõtetest, kusjuures riigi peaprokuröri kuupalgamäär ei tohi olla kõrgem kui kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud palgamäära, lõikes 2 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksi ning koefitsiendi 0,85 korrutis. Seaduse vastu hääletas 1 ning erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget. Seadus jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril.

 

83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud strateegilise kauba seadus (96 SE). Seadusega võetakse üle vastavad Euroopa Liidu direktiivid, mille eesmärk on lihtsustada kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimusi ja luua asjakohane, praktikas hästi toimiv ja nüüdisaegne strateegilise kauba kontrolli süsteem. Ka suurendab seadus strateegilise kaubaga tegelevate ettevõtjate vastutust ning näeb strateegilise kaubaga tegelevaile isikuile ette koolitus- ja teavituskohustuse. Viimane puudutab strateegilise kaubaga tegelevaid ettevõtjaid, riigiasutuste töötajad (kaitsepolitsei, politsei, toll), samuti kohtunikke ja üliõpilasi (nt riigikaitseakadeemia). Seadus jõustub 2012. aasta 1. jaanuaril, seaduse § 14 lõige 6, § 25 lõige 5, §-d 36-48 ja § 51 lõige 3 jõustuvad 2012. aasta 30. juunil.

 

84 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud lennundusseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja raudteeseaduse muutmise seadus (103 SE). Seadusmuudatustega ühtlustatakse lennu-, laeva- ja raudteeõnnetuste ohutusjuurdlusega seonduvaid regulatsioone. Eelnõuga võetakse meresõiduohutuse seadusesse üle laevaõnnetuste uurimist käsitlev Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juures luuakse uus struktuuriüksus Ohutusjuurdluse Keskus, mille loomiseks ning funktsioneerimiseks on vajalikud muudatused nii lennundusseaduses, meresõiduohutuse seaduses kui ka raudteeseaduses. Seadus jõustub 2012. aasta 1. jaanuaril.

 

55 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud 2012. aasta riigieelarve seadus (99 SE). 2012. aasta riigieelarve tulude maht on 6,116 miljardit ja kulude maht 6,576 miljardit eurot. Kolmandaks lugemiseks lisas rahanduskomisjon ühe muudatusettepaneku, milles sisalduvad olulisemad muudatused on seotud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse jõustumise edasilükkamisega, AS Estonian Air aktsiakapitali suurendamisega, alkoholiaktsiisi tõusu edasilükkamisega 1 kuu võrra, Muuseumiehituse SA likvideerimismenetlusega, Päästeameti elupäästevõimekust suurendava tegevuskava täpsustamisega ja Riigimetsa Majandamise Keskusele rahandusministeeriumilt lühiajalise laenu võtmise võimaldamisega. Täiendavaid vahendeid suunatakse hariduse-, keskkonna-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkonna regionaalprojektide toetuseks ja investeeringuteks, rahvusvaheliste õppekavade rakendamise toetamiseks, viljatusraviks ja narkotestide tõhususe tõstmiseks, samuti suurendatakse eraldisi päästeliidule, päästekeskustele, eri piirkondades täiendavatele vabatahtlikele komandodele ning politsei- ja piirivalveameti tegevuskuludeks. 2012. aasta riigieelarve vastu hääletas 44 Riigikogu liiget.

 

72 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud otsus "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis" (119 OE). Otsusega pikendatakse kuni 170 kaitseväelase kasutamise tähtaega rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeoleku abijõudude ISAF (International Security Assistance Force) koosseisus kuni 2012. aasta 31. detsembrini.

 

71 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud otsus "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus" (117 OE). Otsusega pikendatakse kuni 45 kaitseväelase kasutamise võimalust (vastavalt vajadusele) kuni 2012. aasta 31. detsembrini NATO reageerimisjõudude (NRF – NATO Response Force) koosseisus.

 

69 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud otsus "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu piraatlusvastase operatsiooni Atalanta ning NATO mereoperatsiooni Active Endeavour koosseisus" (122 OE). Otsusega pikendatakse kuni 15 kaitseväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu piraatlusevastase operatsiooni Atalanta ning NATO mereoperatsiooni Active Endeavour koosseisus kuni 2012. aasta 31. detsembrini.

 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (129 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastavad direktiivid renditöö ning vanemapuhkuse kohta ja viia selleks vajalikud muudatused Eesti seadustesse. Eelnõu lihtsustab tähtajaliste töölepingute sõlmimist ja pikendamist renditöö korral, võimaldab tööandjatel renditöösuhte korral kergemini ka tähtajalisi töölepinguid pikendada või neid uuesti sõlmida, kehtestab tööandja teavitamiskohustuse renditöösuhte korral ja teeb muid muudatusi. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

 

 

85 poolthäälega võeti vastu õiguskomisjoni algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadus (123 SE), mis muudab nimetatud seaduse jõustumise tähtaega ja lükkab selle ühe aasta võrra edasi jõustumisega 1. jaanuaril 2013. Õiguskantsler tuvastas seadustiku mõnede sätete vastuolu põhiseadusega. Justiitsministeeriumis on ettevalmistamisel eelnõu nende sätete põhiseadusega kooskõlla viimiseks.

52 poolthäälega (36 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ja päästeteenistuse seaduse muutmise ning asutuste ümberkorraldamisest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus (116 SE), mis näeb ette päästeameti kohalike asutuste ümberkorraldamise ja nende ühendamise päästeametiga, häirekeskuse moodustamise ning prefektuuride ümberkorraldamise politsei- ja piirivalveameti piirkondlikeks struktuuriüksusteks alates 1. jaanuarist 2012. Seadus teeb õigusaktides vajalikud muudatused päästeameti kohalike asutuste (päästekeskused) ühendamiseks päästeametiga ning prefektuuride ühendamiseks politsei- ja piirivalveametiga alates 1. jaanuarist 2012.

68 poolthäälega võeti vastu rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsus "Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2011. aasta tegevuse kontrollimiseks" (135 OE), mis nimetab riigikontrolli 2011. aasta tegevust kontrollima KPMG Baltics AS-i audiitori Indrek Alliksaare, kes kontrollis riigikontrolli majandustegevust ka kahel viimasel aastal.

 

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Elektri hind" arutelul tegid ettekanded Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots, Baltic Energy Partners OÜ partner Peeter Pikk ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Urve Palo.

 

Ots selgitas, et EL direktiiviga on määratud, et elektri tootmise ja müügi hind peab kujunema vabaturu tingimustes, mis kohustab rakendama hinnaregulatsiooni loomulikele monopolidele ehk elektrivõrkudele. Samas on ka mitmeid erisusi nagu taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri subsideerimise lubamine universaalteenusena kodutarbijatele- ja väikeettevõtetele. Käesoleval ajal on suletud turul tarbijatele hind kooskõlastatud konkurentsiametiga. Alates 1. jaanuarist 2013 kujuneb hind vabaturu tingimustes ning riigil puuduvad võimalused hinna reguleerimiseks.

 

Pikk andis ülevaate elektrihinnast avatud turu kontekstis. Ta märkis, et Eesti ei suuda oma energiapoliitikaga turuhinda mõjutada. Küll aga saab keskenduda piiriülese kaubanduse reeglitele kolmandate riikidega, võrgutasudele ja maksustamisele ning varustuskindlusele. Pikk nentis, et elektrihinna tõus Eestis on vältimatu. Ükski tööstusharu ei suuda töötada pikalt alla täiskulu. Ainult toetustele tuginedes ei ole mõistlik energeetikat arendada. Pikk rõhutas, et turupiirkonna laiendamine ning energiaalane koostöö võimaldavad luua optimaalsemat energiasüsteemi kui kõike ise tehes. Ta toonitas, et koostöö Põhjala ja Balti riikidega on ülioluline. Pika sõnul on parim energiapoliitika turu kontekstis majanduse üldise energiatõhususe tõstmine.

 

Palo selgitas, et riik soovib üheaegselt Eesti energeetilist sõltumatust ja taskukohase hinnaga elektrit. Eesti energiasektori olulisemates arengukavades on seatud eesmärgiks tagada Eesti elanike pidev, säästlik ja taskukohase hinnaga elektrivarustus, kindlustada põlevkivienergiaga Eesti energeetiline sõltumatus ja vähendada põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõjusid. Palo nentis, et

paraku pole võimalik seda eesmärki täielikult teostada. Ta märkis, et avatud elektriturul ei saa riik tagada Eesti tarbijate varustamist ainult kodumaise elektrienergiaga. Palo hinnangul on praegu Eesti suletud elektrituru hind ligi 45% madalam, kui avatud turul Nord pool Spoti Eesti hinnapiirkonnas. Eesseisva hinnatõusu (orienteeruvalt 16%) leevendamisena näeb Palo muuhulgas elektriaktsiisi määra alandamist, aga ka konkurentsiameti sõltumatuse ja õiguste suurendamist. Palo sõnul on energiaturul toimuv sedavõrd keeruline ja paljuski läbipaistmatu, et mitte keegi teine ei ole võimeline hindama, kui palju on hinnatõusude taga investeerimisvajadus, missugune on energiafirmade soov täiendava kasumi järele või valed juhtimisotsused. Palo hinnangul saab seda erapooletult hinnata ainult konkurentsiamet.

 

Läbirääkimistel võtsid sõna Kalle Palling, Toomas Tõniste, Lembit Kaljuvee ja Mihhail Stalnuhhin.

 

 

Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu (108 SE) vähendab võrreldes kehtiva regulatsiooniga põllumajandusmaa ja metsa omandamise piiranguid nii Euroopa Majanduspiirkonna (EEA - The European Economic Area) lepinguriikide kui ka OECD liikmesriikide residentidele, säilitades aga EEAsse mittekuuluvate riikide suhtes riigikaitselised ja julgeolekualased võõrandamispiirangud väikesaartel ja piirilähistel aladel. Eelnõu sätestab EEA lepinguriikide ja OECD liikmesriikide isikutele Eestis põllumajandus- ja metsamaa omandamiseks võrdsed tingimused. Samasisuline eelnõu (54 SE) oli Riigikogu menetluses ka varem, mille võttis valitsus algatajana 10. oktoobril menetlusest tagasi.

Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Eesti Keskerakonna fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu (110 SE) esimene lugemine, mis jätkub teisipäeval, 13. detsembril toimuval istungil.

Riigikogu pressitalitus