Riigikogu ees andis ametivande asendusliige Terje Trei.

 

Rahandusminister Jürgen Ligi vastas Riigikogu liikmete Kalev Kotkase, Kalvi Kõva, Karel Rüütli, Jaak Alliku, Jaan Õunapuu, Andres Anvelti ja Rein Randveri 13. oktoobril esitatud arupärimisele FIE ettevõtte üleandmise kohta (nr 46).

 

Arupärijad soovisid saada ministrilt selgitusi, kuidas on lahendatud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte hulka kuulunud vara üleandmine isikule, kes jätkab ettevõtte tegevust?

 

Ligi selgitas, et tulumaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusega ettenähtud vastav määrus, mis sätestab vara üleandmisel maksuvabastuse rakendamise korra, on vastuvõetud käesoleva aasta 14. juunil. Määruse lisas on ka FIE deklaratsiooni vorm, mis kehtestab FIE ettevõtte üleandmise korra. Uus deklaratsioonivorm hakkab kehtima uue maksuperioodi alguses, see on alates 1. jaanuarist 2012. Maksuõigusaktide muudatused jõustuvad maksustamisperioodi alguses, et ära hoida segadust. Sageli pole muudatused maksustamisperioodi keskel võimalikud, märkis Ligi.

 

Minister toonitas, et FIE on konkreetne inimene, kelle nimel ettevõtluses kasutatav ja registrisse kantud vara – sõidukid, traktorid, kinnisvara – on registreeritud. Ettevõtte üleandmisel vara omanik muutub. Omandiõiguse muutumine tuleb aga samuti registreerida. Ligi ütles, et riigilõiv on sel puhul ette nähtud registreerimistoimingutega kaasnevate kulude hüvitamiseks. Tema sõnul antakse riigilõivu vabastusi väga erandlikel juhtudel, näiteks sünni ja surma registreerimisel või elatise nõudmise hagi puhul, mil on avalik huvi toimingu tegemiseks olulisem toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest, samuti lähtutakse maksevõimelisuse põhimõttest. Riigilõivust vabastamine on mõeldav eelkõige toimingute puhul, mille tegemine on isiku jaoks vältimatu. Teatud toimingute riigilõivust vabastamine tähendab, et kulud maksavad kaudselt kinni ülejäänud maksumaksjad. Seetõttu ei ole riigilõivust vabastamine antud juhul põhjendatud, selgitas rahandusminister.

Ligi vastas veel Riigikogu liikmete Kajar Lemberi, Sven Mikseri, Neeme Suure, Jaak Alliku, Karel Rüütli, Jaan Õunapuu ja Rein Randveri 25. oktoobril esitatud arupärimisele kasutamata saastekvoodi ühikute müügist laekunud raha kasutamise kohta (nr 55).

Vabas mikrofonis võttis sõna Mihhail Stalnuhhin.

 

 

Peaminister Andrus Ansip andis Riigikogule ülevaate valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel. Ettekande aluseks oli valitsuse koostatud dokument „Eesti Euroopa Liidu poliitika 2011 – 2015“. Ansipi sõnul algab iga planeerimine hinnangust olukorrale. Ta rääkis Euroopa Liidu hetkeseisust ja sellest et praegune võlakriis on paljastanud Euroopa Liidu suurima nõrkuse. Ansipi nägemuses on mõned EL liikmesriigid muutunud otsekui mugavusklubi liikmeteks, kel palju õigusi, kuid vähe kohustusi ja veel vähem kontrolli nende kohustuste täitmise üle. Ta tunnistas, et nende riikide tegematajätmiste tagajärjed on aga kollektiivsed ja kuna taolistele „liugulaskmistele“ on pikka aega vaadatud läbi sõrmede, siis tegutses Euroopa Liit ise pikka aega mugavusklubina. „Seega siht on selge – me peame Euroopa Liidu sellest mugavustsoonist välja tooma. Selleks peame tõstma liikmesriikide – ka Eesti – vastutustundlikkust, tõhustama reegleid ning tugevdama Liidu ja euroala suutlikkust. See ongi lühidalt kokku võttes valitsuse Euroopa Liidu poliitika peamine siht järgmise nelja aasta jooksul,“ rõhutas Ansip. Ta märkis, et üle pea kasvanud Kreeka riigivõla probleemile ei ole kiireid lahendusi, aga meie poliitilistes ega majanduslikes huvides ei ole tekitada Euroopa kaardile uusi „halle tsoone“. Peaminister jätkas, et tulevikus ei saa euroala jääda kõrvaltvaatajaks, kui üksiku liikmesriigi vastutustundetu kulutamine ohustab kõikide stabiilsust. „Kui vaja, tuleb sellise ohu vältimiseks ja sekkumise võimaldamiseks muuta ka aluslepinguid. Muutmise vajadustest ja võimalustest annab Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy esialgse ülevaate juba detsembri ülemkogul,“ teatas Ansip.

 

Ansip rääkis, et majandus- ja rahandusliitu tugevdades peame silmas pidama ka siseturgu. Peaministri sõnul tuleks arendada nii siseturu toimimispõhimõtteid kui ka turgu ennast. Asjakohased sammud võiksid näiteks hõlmata siseturu reguleerimiseks senisest enam otsekohaldatavate õigusaktide kasutamist. See samm vähendaks Euroopa õiguslikku killustatust – olukorda, kus turuvabadust tagavad õigusaktid võetakse liikmesriikide poolt üle erinevas mahus, viisil ja ajal, kui üldse. See on endiselt peamine takistus ühtse turu tõrgeteta toimimisel. Samuti tuleks suurendada Euroopa Komisjoni rolli nelja vabaduse – inimeste, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumise järelevalvel ja rakendamisel, ning nelja vabaduse arvestamist seadusloomes nii üleeuroopaliselt kui ka riiklikul ja regionaalsel tasandil. Suurendada tuleb piiriüleste teenuste osutamise vabadust, sh eriti valdkondades, mille avamine vabale konkurentsile võiks tuua uut kasvu, näiteks tervishoiuteenused. Erilises fookuses on digitaalse ühtse turu loomine. Peaminister avaldas lootust, et käesoleva Riigikogu koosseisu ametiaja lõpuks jõustub uus e-allkirja direktiiv, mis muudab ülepiirilise digitaalse isiku tuvastamise reaalsuseks. See avaks ettevõtetele ja tarbijatele senisest mitu korda suurema hangete ja e-teenuste turu. Ansip: „Kindlasti on valitsuse tähelepanu keskmes Eesti füüsiline lõimimine siseturuga – infovoogu ja energiavoolu kindlustav taristu. Maismaa-, mere- ja õhuühendused Euroopaga.“ Peaministri väitel ei ole Rail Baltic enam ulmeprojekt, vaid üsna varsti tõelisuseks saav kiire rongiühendus. Valitsus on juba astunud esimesi samme selle elluviimiseks. Koos Läti ja Leedu kolleegidega otsustati möödunud neljapäeval Tallinnas, et luuakse riikidevaheline ühisfirma ning alustatakse trassi ruumilise planeerimisega.

 

Ansip väljendas heameelt, et Eesti Euroopa Liidu poliitika raamistiku aastateks 2011–2015 eelnõu sai palju tähelepanu ning et sellele esitati suur hulk parandusettepanekuid: 181-st ettepanekust arvestas valitsus 132-ga. Nimetatud dokumendi täiendamine nende alusel muudab poliitika laiapõhjalisemaks, annab valitsusele oma tegevuses rohkem kindlust. Ansipi sõnul sisaldab poliitikadokument rohkem kui sadat algatust, direktiivieelnõu või projekti, mida Eesti soovib Euroopa Liidus mõjutada ja suunata.

 

Ettekandega esines ka Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimees Taavi Rõivas, kes jagas arvamust, et majanduskriis tõi reljeefselt välja Euroopa suurimad probleemid - aastakümneid kestnud üle jõu elamise ning majanduslikke ja demograafilisi reaalsusi eitava sotsiaalriigi ehitamise. „On objektiivne tõsiasi, et kolmandiku võrra Eestist jõukam riik ei saa endale lubada mitu korda kõrgemaid palkasid ja pensione. Karm tõde on ka see, et kokkulaenatud jõukus kuulub tagasimaksmisele ja üle võimete tehtavad kulutused ei saa lõputult jätkuda,“ nentis Rõivas. Ta rõhutas, et Euroopa Liidu asjade komisjonis toimusid suvi läbi arutelud ja vaidlused, mis aitasid komisjoni jõuda konsensusliku otsuseni, et Eesti ei saa jääda võlakriisi probleemide lahendamisest kõrvale. „Kinnitan, et kasutame väga suure vastutustundega meie komisjonile antud mandaati hinnata riikidega kokkulepitud programmide täitmist ja lubadustest kinnipidamist. Mõistame, et tugev mandaat tähendab ka suurt vastutust,“ lubas ta. Komisjoni esimees rääkis, et eelarvekava on võlakriisi kõrval teine suur teemadering, mida ELAK on väga põhjalikult käsitlenud ja käsitleb ka edaspidi. Suvel kohtuti pea kõigi ministritega, et saada põhjalik ülevaade senisest rahakasutusest, praegu pühendutakse sellele, et järgmises eelarvekavas kajastuks vastused Euroopa suurimatele väljakutsetele ja juba lähiajal on arutusel Eesti-sisese rahakasutuse planeerimine aastatel 2014-2020. Rõivas kutsus Riigikogu liikmeid üles selles protsessis täie pühendumusega kaasa lööma ning pakkuma omalt poolt ideid ja samme, kuidas luua maksimaalne side struktuurifondide ja ühiskonna arengu vahel. „Meie suurim väljakutse on kasutada targalt seda kogemust, mille saime käesoleva eelarvekava rakendamisel ning teha järgmine kava selline, mis veelgi paremini vastab Eesti ees seisvatele väljakutsetele. Euroopa Liidu asjade komisjon on valmis seda arutelu vedama ja oleme tänulikud kõikide fraktsioonide ja komisjonide panuse eest,“ selgitas Rõivas.

 

Rõivas tunnustas Riigikogu komisjone nende panuse eest Euroopa Liidu poliitika sõnastamisel. Ta ütles, et see dokument hõlmab mitmeid nii Euroopa Liidu kui Eesti jaoks olulise tähtsusega teemasid ning võimaldab meil olla Eesti seisukohtade kujundamisel proaktiivsem kui seni.“ Rõivas rääkis, et ei välistaks vajadust Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse Euroopa Liitu puudutava osa ülevaatamise vajadust, seda eeskätt seoses muutunud Euroopaga ja olemasolevate tavade ja menetlusviiside seadusesse kirjutamisega. Siinjuures pidas ta silmas suurt osa olulisi otsuseid, mida teevad euroala rahandus- või peaministrid ning kellele tuleb kohtumiste eel anda parlamendi mandaat. Rõivas nägi kodukorra muutmisele osaliselt ka alternatiivi, milleks on veelgi parem Riigikogu ja ELAKi tööst teavitamine. Komisjoni esimehe väitel soovib ta muuta komisjoni meediale avatumaks ning töö läbipaistvamaks.

 

Samuti rääkis Rõivas siseturu arendamise vajadusest, aga tõi välja ka sotsiaal- ja keskkonnateemade teravamad küsimused. Olulise punktina peatus ta veel Euroopa Liidu laienemisega seonduval.

 

Ettekande lõpus pöördus Rõivas kolleegide poole ettepanekuga hakata mõtlema Eesti eesistumise peale 2018. aastal. „Kaugena tunduv aeg, kuid eesistumise edukaks läbiviimiseks on päris palju ära teha juba käesoleva parlamendikoosseisu jooksul. Olgu mainitud, et valitsus on vastavaid plaane koostanud juba alates 2010. aastast ja peaksime omapoolsed plaanid kooskõlastama ja koostama lähiaastate jooksul. Hea koordineeritus ja Euroopa Liidu tunnetus on meie eesistumise edukuse võti,“ selgitas ELAKi esimees. Ta märkis, et teine suur planeerimise- ja ettevalmistuste koorem Eesti eesistumise ettevalmistamisel on Riigikogu Kantseleil. „Olen kindel, et kantselei saab juba täna hakata planeerima ja arutama Eesti eesistumisega seotud küsimusi. Kõige pikaajalisema arenguga on personali teema: koolitus, vajalikud struktuursed korraldused, väliskontaktid, stažeerimine,“ lõpetas Rõivas.

 

Fraktsioonide nimel esinesid sõnavõttudega Marko Mihkelson, Kalle Palling ja Rannar Vassiljev.

 

Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi arutelu pooleli, sõnavõttudega jätkatakse homme, kell 14 algaval istungil.

 

 

 

Riigikogus jätkus teisipäeval, 15. novembril pooleli jäänud arutelu valitsuse Euroopa Liidu poliitikast. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Riigikogu liige Rainer Vakra. Lõppsõnaga esines peaminister Andrus Ansip.

 

73 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud rahuaja riigikaitse seaduse ja sõjaaja riigikaitse seaduse muutmise seadus (78 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on täpsustada seaduste sõnastust, ajakohastada riigikaitselisi termineid ning nimetada senine sõjalise kaitse arengukava ümber riigikaitse arengukavaks. Sellega viiakse uuendatav arengukava kooskõlla riigikaitse alusdokumentide loogikaga ning võimaldatakse rakendada julgeolekupoliitika alustes ja riigikaitse strateegias sätestatud põhimõtteid.

 

57 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingute ratifitseerimise seadus (87 SE). Seadusega  ratifitseeritakse kolm investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingut: Eesti Vabariigi ja Araabia Ühendemiraatide vahel, Eesti Vabariigi valitsuse ja Kasahstani Vabariigi valitsuse vahel ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi valitsuse vahel. Lepingute eesmärk on luua soodne investeerimiskliima ja tagada mõlema lepingupoole investorite võrdne kohtlemine. Eesmärgi saavutamiseks määrab leping investeerimisega seotud tegevuste tingimused (maksete vaba ülekandmine, investeeringute võrdne kohtlemine, õiguste üleminek garantiilepingu korral), loob vaidluste lahendamise korra ja reguleerib investeeringute sundvõõrandamist ja sellega kaasneva hüvitise maksmist.

 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati elektrituruseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu (83 SE) teine lugemine. Eelnõu väljatöötamise eesmärk oli korrastada ASi Narva Elektrijaamad Eesti Elektrijaama päästekomando rahastamist ja töökorraldust. Tänases olukorras, kus päästekomando töökorralduse ja toimimise eest vastutab Ida-Eesti Päästekeskus ning finantseerimise eest AS Narva Elektrijaamad, ei ole algataja hinnangul piisavalt tagatud ei teenuse osutamise kvaliteet ega struktuuriline läbipaistvus ning päästekomando tegevuse pikaajaline planeerimine on raskendatud. Eelnõuga täpsustakse elutähtsa teenuse osutajale esitatavaid nõudeid ja tagatakse Ida-Eesti Päästekeskuse struktuuriline läbipaistvus ning teenuse osutamise kvaliteet. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud erakooliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (92 SE) teine lugemine. Muudetakse ülikooliseaduse ühisõppekavade regulatsiooni eesmärgiga toetada õppeasutuste koostööd ühisõppekavade avamisel. Et ülikooliseaduse regulatsiooni kohaldatakse ka erakoolidele ja rakenduskõrgkoolidele, on eelnõus erakooliseaduses ja rakenduskõrgkooli seaduses korrigeeritud vastavaid viiteid. Tehtavad muudatused toetavad võimalust luua uusi innovaatilisi interdistsiplinaarseid õppekavasid, mis kaasavad õppeasutuste erinevaid tugevusvaldkondi. Lisaks on eelnõuga parandatud viga erakooliseaduses, mis seni seadis eraülikoolid võrreldes avalik- õiguslike ülikoolidega ebavõrdsesse olukorda, nõudes spetsialiseerunud eraülikoolidelt mitmel õppesuunal kõigil astmetel õppe läbiviimist. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud tervishoiuteenuse korraldamise seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (128 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on luua kuni 15 000 euro suurust lähtetoestust võimaldav toetuste süsteem alustavatele arstidele, et motiveerida neid asuma tööle maapiirkondadesse. Toetus on ette nähtud arstidele, kes alustavad tööd residentuuri lõpetamise järgselt kohalikes ja üldhaiglates ning perearstipraksistes, mis asuvad väljaspool Tallinna ja Tartu tõmbekeskuseid ja nendega piirnevaid alasid. Ühtlasi muudab eelnõu tööturuteenuste ja -toetuste seadust selliselt, et tööotsimisel abi saamise võimalused oleksid tööd leidva soovivatele isikutele paremini tagatud. Eelnõu ühtlustab tööotsijate abistamise reeglistikku eelkõige soodustuste arvestuspõhimõtete ning määrade osas. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud Eesti Arengufondi seaduse muutmise seaduse eelnõu (102 SE) esimene lugemine. Muudatuste eesmärk on allutada riskikapitali valitsemisega seotud Arengufondi tegevus investeerimisfondide seaduse nõuetele ja võimaldada riigil omandada Arengufondi poolt asutatud riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid. Lisaks mainitule muudetakse Arengufondi tegevuskulude, sealhulgas arenguseire finantseerimise põhimõtteid ja täpsustatakse seoses arenguseirega läbiviidavate toimingute sisu. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud taimekaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (105 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on lahendada taimekaitseseaduse rakendamisel ilmnenud probleemid, ühtlustada seaduse teksti ja harmoneerida see vastava määruse ning direktiiviga. Üks muutusi võrreldes varasemaga on taimekaitsevahendite toimeainete hindamis- ja heakskiitmise kriteeriumite ja taimekaitsevahendite turule lubamise reeglite muutmine – nii asendub riskipõhine lähenemine ohupõhise lähenemisega, mistõttu tulevikus ei jõua turule taimekaitsevahendid, mis võivad avaldada inimese tervisele kahjulikku mõju. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud strateegilise kauba seaduse eelnõu (96 SE) teine lugemine. Eelnõu väljatöötamise tingis vajadus üle võtta Euroopa Liidu direktiivid. Viimaste eesmärk on lihtsustada kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimusi ja luua asjakohane, praktikas hästi toimiv ja nüüdisaegne strateegilise kauba kontrolli süsteem. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud 2012. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (99 SE) teine lugemine. Rahanduskomisjoni esimees Sven Sester andis ülevaate rahanduskomisjonis läbi viidud aruteludest ning ministeeriumide eelarvepositsioonide põhjaliku käsitlemise eesmärgil toimunud kohtumistest ministritega. Eelnõule laekus teiseks lugemiseks 25 muudatusettepanekut, lisaks esitas rahanduskomisjon omapoolse muudatusettepaneku, mis koosneb suures osas ministeeriumide haldusalade sisestest tehnilistest muudatusest. Samuti lisanduvad muudatused, millega viiakse seadusest tulenevad määrad ja piirsummad vastavusse kavandatavate seadustemuudatustega ning täpsustunud vajadustega. Komisjon toetas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanekut lisada täiendav kirje riigieelarve eelnõusse, vastavalt Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu Infokeskusele. Osaliselt on arvestatud sama fraktsiooni liikmete ettepanekut määrata täiendavad vahendid Eesti Rahvusringhäälingule ingliskeelsete uudiste edastamiseks. 2012. aasta riigieelarve tulude maht on 6,11 miljardit ja kulude maht 6,57 miljardit eurot. Uued muudatusettepanekud tuleb rahanduskomisjonile esitada 21. novembril kella 18-ks. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele

 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud 2011. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (114 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on teha muudatusi põhiseaduslike institutsioonide, riigikantselei ja ministeeriumide eelarvetes. Suuremad muudatused toimuvad tervishoiu ja sotsiaalse kaitse kuludes. Tervishoiu valdkonna kulud kasvavad 836 468 eurot ehk 0,1%. Sealhulgas 509 840 eurot on mõeldud täiendavate HIV/AIDS ja tuberkuloosi ravimite soetamiseks ja 250 000 eurot on planeeritud väikesaarte ja äärealade kiirabile 10 elustamisseadme soetamiseks. Vaba aja, kultuuri- ja religiooni tegevusteks planeeritakse täiendavalt 89 326 eurot, millega kasvavad valdkonna kulud 0,05%. Vahendid kasutatakse Eesti Loodusmuuseumis oleva keskkonnahariduse keskuse arendamiseks ja Eesti Põllumajandusmuuseumi ekspositsiooni hoone renoveerimiseks. Avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks eraldatud vahendid kasvavad 58 514 eurot ehk 0,02%. Vahendid nähakse ette päästesõidukite remondi- ja ülalpidamiskulude katteks ja kütusehinna tõusu leevendamiseks. Koostöös ministeeriumitega koostas rahanduskomisjon 7 muudatusettepanekut, mis hõlmavad mitmeid täpsustavaid ja tehnilisi muudatusi. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (106 SE) teine lugemine. Seadusmuudatuste eesmärk on vastavate Euroopa Liidu nõukogu direktiivide rakendamiseks vajalike õigusnormide ülevõtmine Eesti õigusesse. Nende mõjul muutub Eesti ja teiste liikmesriikide vaheline maksualane halduskoostöö tõhusamaks ning lihtsustub ja ühtlustub rahvusvaheline maksude sissenõudmise menetlus ja maksustamiseks vajaliku info vahetamise kord. Samuti täpsustuvad senise seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel probleeme tekitanud sätted, mis toovad nii maksukohustuslase kui ka maksuhalduri jaoks kaasa suurema õiguskindluse maksumenetluses. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse, päästeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus tulenevalt asutuste ümberkorraldamisest eelnõu (116 SE) esimene lugemine. Eelnõu on välja töötatud seoses Päästeameti kohalike asutuste ümberkorraldamisega ja Päästeametiga ühendamisega, Häirekeskuse moodustamisega ning tulenevalt prefektuuride ümberkorraldamisest Politsei- ja Piirivalveameti piirkondlikeks struktuuriüksusteks alates 2012. aasta 1. jaanuarist. Eelnõuga tehakse seadustes selleks vajalikud muudatused. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku vastu hääletas 48 ja poolt 41 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1. Seega suunati eelnõu teisele lugemisele.

 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (115 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on sätestada ühistranspordiseaduse muudatused, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohaldamist reguleerivatest määrustest. Mitmed muudatused on sõnastuslikku või tehnilist laadi. Näiteks asendub ühistranspordiluba ühenduse tegevusloaga. Samuti on kehtiva seaduse kohaselt nii bussi- kui taksoveol vajalik dokument sõidukikaart, eelnõu järgi jääb sõidukikaart alles vaid taksoveo puhul, bussiveol asendatakse see ühenduse tegevusloa tõestatud koopiaga. Komisjon korrastas eelnõu normitehniliselt ja tegi teksti mõned sisulised täpsustused. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kaubandusliku meresõidu seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (82 SE) esimene lugemine. Eelnõu koostati eesmärgiga viia siseriiklik õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga, mis käsitleb laevaomanike kindlustust merinõuete korral. Direktiiv on osa nn kolmandast meresõiduohutuse paketist ja selle peamine eesmärk on paremini tagada õnnetusega põhjustatud kahjude katmist, tugevdades selleks kahjutasude maksmisega seotud nõudeid. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (123 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt muudetakse nimetatud seaduse jõustumise tähtaega. Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus, millega muudeti jälitustegevuse õiguslikku regulatsiooni, võeti Riigikogus vastu 17. veebruaril 2011 ja kehtestati selle jõustumise tähtajaks 1. jaanuar 2012. Muudatuste eesmärk on lükata see ühe aasta võrra edasi ja jõustada seadus 1. jaanuaril 2013, kuna õiguskantsler tuvastas kriminaalmenetluse seadustiku § 126¹⁵ lg 2 punktide 2 ja 3 vastuolu põhiseadusega ning justiitsministeeriumis on ettevalmistamisel seaduseelnõu nimetatud sätete põhiseadusega kooskõlla viimiseks ning mitmete teiste sama seaduse jälitustegevust puudutavate sätete muutmiseks. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Istung lõppes kell 22.21.

 

85 poolthäälega (1 vastu) kiideti heaks valitsuse algatatud taimekaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (105 SE), mis lahendab taimekaitseseaduse rakendamisel ilmnenud probleemid, ühtlustab seaduse teksti ja harmoneerib selle Euroopa Liidu vastava määruse ning direktiiviga. Seadus muudab taimekaitsevahendite toimeainete hindamis- ja heakskiitmise kriteeriumeid ja taimekaitsevahendite turule lubamise reegleid, mille kohaselt asendub riskipõhine lähenemine ohupõhise lähenemisega. Seetõttu ei jõua tulevikus turule taimekaitsevahendid, mis võivad avaldada inimese tervisele kahjulikku mõju.

85 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Euroopa Inimõiguste Kohtu menetluses osalevaid isikuid käsitleva Euroopa kokkuleppe ratifitseerimise seadus (81 SE), millega Eesti ühineb nimetatud kokkuleppega.  Selle eesmärk on anda Euroopa Inimõiguste Kohtu menetluses osalevatele isikutele teatud puutumatus, et täita paremini konventsiooni eesmärke. Kokkulepet kohaldatakse isikute suhtes, kes osalevad kohtu menetluses poolte, nende esindajate või nõustajatena, samuti tunnistajate ja ekspertide ning muude isikute suhtes, keda kohtu esimees on kutsunud kohtu menetluses osalema. Kohtuliku puutumatuse eesmärk on kaitsta kohtu menetluses osalevate isikute vabadust seoses kohtule antud suuliste ja kirjalike tunnistuste, dokumentide või muude esitatud tunnistusmaterjalidega. Isikutele antakse puutumatus ja muud võimalused selleks, et tagada nende sõnavabadus ja sõltumatus, mis on vajalik nende funktsioonide, ülesannete ja kohustuste täitmiseks ning nende õiguste kasutamiseks seoses kohtuga.

Riigikogu arutas esimesel lugemisel valitsuse algatatud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (89 SE), mis käsitleb üliõpilaste õigusi riigieelarvest rahastatava kõrghariduse omandamisel ja kõrghariduse tasemeõppe rahastamist riigieelarvest. Arutelu jäi pooleli istungi tööaja lõppemise tõttu. Jätkatakse järgmise töönädala teisipäeva istungil, kus tulevad arutusele ka ülejäänud täna käsitlemata jäänud eelnõud.

 

Riigikogu pressitalitus