Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Aadu Musta, Eldar Efendijevi, Viktor Vassiljevi, Ester Tuiksoo, Yana Toomi, Kadri Simsoni, Enn Eesmaa, Priit Toobali, Aivar Riisalu, Mihhail Stalnuhhini, Valeri Korbi, Vladimir Velmani, Lauri Laasi, Peeter Võsa, Inara Luigase, Tarmo Tamme, Rainer Vakra ja Olga Sõtniku 19. septembril esitatud arupärimisele õpetajate palkade kohta (nr 41).

 

Ansip möönis, et lähtuvalt riigieelarve võimalustest ei ole 2012. aasta riigieelarves avaliku sektori tegevuskulude kasvu ette nähtud. Tema sõnul jäävad seoses sellega ka valitsuse määrusega kehtestatavad õpetajate töötasu alammäärad endisteks. „See ei tähenda, et õpetajate palk ei võiks kasvada, seda nii statistilise keskmisena kui ka üksikutel õpetajatel eraldi võetuna. See palgatõus on võimalik saavutada koolivõrku optimeerides,“ selgitas peaminister.

 

Ansip leidis, et kui õpetajate arvu oleks hoitud vastavuses õpilaste arvuga, siis oleksid praegu õpetajate palgad 50% kõrgemad. Ta toonitas, et koolireformi, koolivõrgu korrastamist läheb hädasti vaja ja alustada tuleks gümnaasiumidest. „Kui gümnaasiumivõrk korrastada ja Eestis jääks 220 gümnaasiumi asemel alles 54–100 gümnaasiumit, siis selle korrastamise tagajärjel võiks õpetajate palk tõusta 30%,“ tõi Ansip näite. Ta lisas, et haridusministeerium on alustanud ettepanekute väljatöötamist koolivõrgu korrastamiseks, mille üheks eesmärgiks, kõrvuti hariduse kvaliteedi kasvatamisega, on ka õpetajatele väärilise palga maksmise tagamine. Koolivõrgu korrastamine saab aga sündida vaid ministeeriumi, kohalike omavalitsuste ja teiste osapoolte konstruktiivses koostöös. „Loodan, et vajadust koolivõrgu korrastamise järele tunnetavad ka õpetajad,“ märkis Ansip.

Keskkonnaminister Keit Pentus vastas Riigikogu liikmete Tarmo Tamme, Peeter Võsa, Lauri Laasi, Vladimir Velmani, Valeri Korbi, Mihhail Stalnuhhini, Aadu Musta, Viktor Vassiljevi, Yana Toomi, Ester Tuiksoo ja Mailis Repsi 20. septembril esitatud arupärimisele RMK kahtlasest koostööst finantsettevõttega Cofi (nr 42).

Õiguskantsler Indrek Teder vastas Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Deniss Boroditši, Vladimir Velmani, Lauri Laasi, Peeter Võsa, Inara Luigase, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Kalle Laaneti, Jüri Ratase, Olga Sõtniku, Kalev Kallo, Aadu Musta, Priit Toobali, Viktor Vassiljevi, Mailis Repsi, Aivar Riisalu ja Marika Tuus-Lauli 14. septembri esitatud arupärimisele inimõiguste tagamisest (nr 39).

 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu (83 SE) esimene lugemine. Eelnõu väljatöötamise põhjuseks oli korrastada AS Narva Elektrijaamad Eesti Elektrijaama päästekomando (edaspidi päästekomando) rahastamise ja töökorraldusega seonduv. Seaduse eesmärk on tõsta elutähtsa teenuse toimepidevust läbi vajaliku päästevõimekuse. Elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamine ühiskonnale on niivõrd oluline, et elutähtsa teenuse osutaja peab lisaks riigile ka ise võtma kasutusele vastavad meetmed tulenevalt oma tegevuse eripärast. Ühe meetmena sätestatakse elektri tootmise kui elutähtsa teenuse osutaja kohustus tagada päästetöö tegemise kohustus oma territooriumil või selle vahetus läheduses paikneva päästeüksuse kaudu. Samuti loob eelnõu aluse tõhusate riske maandavate meetmete rakendamiseks uute elutähtsate teenuste osutajate tekkel. Seaduse muudatus järgib põhimõtet, millega eriliigilistel objektidel päästetöö tegemise toetamise kohustus sätestatakse vastavates valdkondlikes seadustes. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (76 SE) teine lugemine. Jäätmeseadusesse tehakse Euroopa Liidu direktiividest tulenevad täpsustused. Selgemaks muutuvad jäätmekäitluse peamiste mõistete määratlused. Eelnõu eesmärgiks on ka aidata kaasa jäätmetekke vältimise meetmete rakendamisele ning edendada jäätmete taaskasutamist ja taasväärtustatud materjalide kasutamist. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu (80 SE) teine lugemine. Eelnõu peamine eesmärk on täpsustada eri asutuste rolli kiirgusohutuse tagamisel, ühtlasi täpsustada radioaktiivsete ainete ja jäätmete ohutustamise korda ning kiirgushädaolukorrale reageerimist. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

 Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (104 SE) esimene lugemine. Seadusega võetakse Eesti õigusesse üle nõuded, mille seab Euroopa Parlamendi ja nõukogu süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist reguleeriv direktiiv. Tegu on ühe õigusaktiga Euroopa Liidu kliima- ja energiapaketi kuuest õigusaktist ehk paketist 20-20-20, millega seatakse eesmärgiks vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaase 20% võrra, tõsta energiatõhusust 20% võrra ja tagada, et 20% energiavajadusest kaetakse taastuvate energiaallikatega. Direktiivi eesmärk on luua õigusraamistik kliimamuutuste leevendamise raames arendatava tehnoloogia – süsinikdioksiidi maapõues säilitamisele ning tagada seejuures keskkonnaohutus ja inimese tervise kaitse. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (68 SE). Ettepaneku poolt hääletas 47 ja vastu 40 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 2. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu (67 SE). Ettepaneku poolt hääletas 45 ja vastu 25 Riigikogu liiget. Eelnõu langes menetlusest välja.

 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu (69 SE). Ettepaneku poolt hääletas 43 ja vastu 26 Riigikogu liiget. Eelnõu langes menetlusest välja.

 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (70 SE). Ettepaneku poolt hääletas 43 ja vastu 26 Riigikogu liiget. Eelnõu langes menetlusest välja.

 

 

 

Riigikogu võttis 77 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse (72 SE). Seadusmuudatuste eesmärgiks on eelkõige viia kehtiv Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ning täpsustada 1. jaanuaril 2010 jõustunud seaduse teksti, muutes teksti arusaadavamaks ning selgemaks. Seadust täiendatakse sätetega, mille eesmärgiks on tagada Leader-meetme rakendamine vastavalt meetme eesmärkidele ning luua võimalused Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi toetusteks eraldatud vahendite paremaks ja eesmärgipärasemaks kasutamiseks. Samuti muudetakse seaduse sätetes sisalduvaid viiteid Euroopa Liidu õigusaktidele, kuna viidatavaid määrusi on muudetud või on need asendatud uutega. Üheks seaduse eesmärgiks on reguleerida ka enne kulutuste tegemist riigieelarvest tegevuse rahastamisega seonduvat.

 

80 poolthäälega võeti vastuvalitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seadus (93 SE). Seaduse eesmärk on Eesti õigusesse üle võtta 2010. aasta lõpus jõustunud Euroopa Komisjoni vastavast direktiivist tulenevad uued nõuded. Nimetatud direktiiviga sätestatakse teatavad erandid looduskeskkonna säilitamiseks mõeldud söödakultuuride seemnesegude turustamiseks. Seadusmuudatustega lubatakse turustada söödakultuuride seemnesegu, mis on mõeldud kasutamiseks looduskeskkonna ja geneetiliste ressursside säilitamiseks, isegi kui nende segude koostisosad ei vasta mõnele turustamise üldnõudele. Seadus jõustub üldises korras, v a § 1 punkt 19, mis jõustub 2012. aasta 1. jaanuaril. 1 Riigikogu liige jäi hääletusel erapooletuks.

 

71 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seadus (79 SE). Seadusmuudatustega täiendatakse nimetatud seadust selliselt, et Eestil oleks võimalik teha deklaratsioon vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsioonile, mis on vastu võetud Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsil 1996. Muudatus tagab, et Eestis saab piiriülese elemendiga lapse ja vanema suhetes kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel lähtuda ühtsest regulatsioonist ja tulevikus ei pea arvestama õigusabilepingutest tulenevaid erisusi.

 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud 2012. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (99 SE) esimene lugemine. 2012. aasta eelarve tuludeks on planeeritud 6,1 miljardit eurot, kasv 8,9% ja kuludeks 6,57 miljardit eurot, kasv 11% ehk 652,7 miljonit eurot võrreldes 2011. aastaga. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on Eesti majanduskasvu ootused ja eelarveprognoos keskkonna halvenemise tõttu allapoole parandatud. „Meie praeguse teadmise järgi Eesti majanduskasv järgmisel aastal aeglustub 3%-ni, kuid see on jätkuvalt siiski euroala kiireim. Otseselt mõjutab meie majanduskasvu ekspordinõudluse kasvukiiruse kahanemine,“ ütles Ligi. Ministri väitel eristub riigieelarve aluseks olev rahandusministeeriumi majandusprognoos teistest prognoosidest suurema konservatiivsuse poolest. IMF, Euroopa Komisjon ja kommertspangad ennustavad Eestile kõrgemat majanduskasvu. „Järgmise aasta eelarve jääb kindlaks senistele riigirahanduse põhimõtetele. Olulisemaks nendest on tasakaalus või pigem ülejäägis eelarve. Järgmisel aastal on valitsussektori eelarve eeldatavalt nominaalselt 2,1%-ga SKP-st veel puudujäägis ühekordsetel põhjustel, millest CO₂ kvoodi müügituludest investeeringud moodustavad 1,5%. Teise pensionisamba riigipoolne maksete täies mahus taastamine maksab ligi 1% SKP-st,“ selgitas Ligi. Ministri kinnitusel on 2012. aasta eelarve koostatud vastutustundlikult ja peegeldab meie tegelikku jõukusetaset. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud 2012. aasta riigieelarve seadusega seonduvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, Eesti Haigekassa seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (100 SE) esimene lugemine. Eelnõuga tõstetakse alkoholi aktsiisimäära 5%, samuti muudetakse Eesti Haigekassa seadust ja töötuskindlustuse seadust nende seaduste alusel moodustatud juriidiliste isikute vahendite hoidmist ja haldamist puudutavas osas. Nii Haigekassa kui Töötukassa rahalised vahendid koondatakse riigikassasse ehk neile kuuluvad pangakontod liidetakse riigi pangakontode kontserni koosseisu. Haigekassa ja Töötukassa on jätkuvalt oma rahade peremehed ja saavad igal ajal kasutada oma rahalisi vahendeid seadustes sätestatud ülesannete täitmiseks. Rahandusministeerium maksab neile vahendite jäägilt intressi. Kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) finantsjuhtimise seaduse muudatused puudutavad KOVide laenupiiranguid ning põhitegevuse tulude mahu ulatuses ülempiiri rakendumise edasilükkamist. Lisaks mainitule tehakse veel terve rida muudatusi eelnõu pealkirjas mainitud seadustes. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku käesolev eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku vastu hääletas 50 ja poolt 25 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud tagasilükkamise ettepanek toetust ja eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (106 SE) esimene lugemine. Eelnõu peamiseks eesmärgiks on Euroopa Liidu nõukogu vastavate direktiivide rakendamiseks vajalike õigusnormide ülevõtmine Eesti õigusesse. Eelnimetatud direktiivid täpsustavad rahvusvahelise ametiabi andmise ning välisriikidele maksustamiseks vajalike andmete edastamise korda. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud erakooliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (92 SE) esimene lugemine. Eelnõuga soovitakse muuta ülikooliseaduses ühisõppekavade regulatsiooni, et toetada õppeasutuste koostööd ühisõppekavade avamisel, samal ajal kvaliteedis järeleandmisi tegemata. Et ülikooliseaduse regulatsiooni kohaldatakse ka erakoolidele ja rakenduskõrgkoolidele, on eelnõus erakooliseaduses ja rakenduskõrgkooli seaduses korrigeeritud viiteid ülikooliseadusele. Lisaks on eelnõuga parandatud viga erakooliseaduses, mis seni seadis eraülikoolid võrreldes avalik- õiguslike ülikoolidega ebavõrdsesse olukorda, nõudes spetsialiseerunud eraülikoolidelt mitmel õppesuunal kõigil astmetel õppe läbiviimist. Eelnõu koostamisel olid oluliseks sisendiks Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Ülikooli ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia väljatoodud probleemid ühisõppekavade avamisel. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud lennundusseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu (103 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on transpordiohutuse suurendamine lennu-, raudtee- ja laevaõnnetuste ohutusjuurdluse korraldamise läbi. Muudatustega tahetakse koondada transpordiõnnetuste ohutusjuurdluse pädevus ning kompetents loodavasse sõltumatusse ning alalisse Ohutusjuurdluse Keskusesse, mille ülesandeks on õnnetuste põhjuste väljaselgitamine, transpordiohutusalaste soovituste ja ettepanekute formuleerimine ning nende menetlemise jälgimine. Eelnõu sätestab aluse taolise multimodaalse (mitme transpordiliigi õnnetusi uuriva) juurdluskeskuse loomiseks. Eesti transpordiõnnetuste juurdlus kohandatakse rahvusvaheliselt levinud praktikale, kus ohutusjuurdlust viib läbi sõltumatu juurdlusorgan. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud taimekaitseseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (105 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on lahendada taimekaitseseaduse rakendamisel ilmnenud tehnilised probleemid, ühtlustada seaduse teksti ja harmoneerida see Euroopa Liidu vastava määrusega. Muudatused puudutavad taimetervisenõudeid, taimekaitsevahendite ja taimekaitseseadmete kasutamisega seonduvat.  Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Istung lõppes kell 19.25.

 

 

 

 

77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seadus (76 SE), mis teeb seadusesse täpsustused tulenevalt Euroopa Liidu vastavatest direktiividest. Seadus täpsustab jäätmekäitluse peamiste mõistete määratlused. Seadusega aidatakse kaasa ka jäätmetekke vältimise meetmete rakendamisele ning edendatakse jäätmete taaskasutamist ja taasväärtustatud materjalide kasutamist.

80 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud kiirgusseaduse muutmise seadus (80 SE), mis täpsustab eri asutuste rolli kiirgusohutuse tagamisel, samuti radioaktiivsete ainete ja jäätmete ohutuks tegemise korda ning kiirgusega seotud hädaohu korral reageerimist.

 

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti inimarengu aruanne 2010/2011“ arutelul tegid ettekanded Eesti inimarengu aruande 2010/2011 peatoimetaja Marju Lauristin, aruande toimetaja Mati Heidmets ja põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste.

Lauristin märkis, et tänavune Eesti inimarengu aruanne on tegelikult Eesti, Läti ja Leedu inimarengu võrdlev analüüs. Ta tõi suurima väljakutsena välja rahvusliku kestlikkuse. Kolme riigi inimarengu võrdlusest ilmneb, et üheski Balti riigis ei ole seni veel õnnestunud kujundada terviklikku poliitikat, mis oleks suunatud rahvusliku kestlikkuse strateegiliste probleemide lahendamisele. Kuigi on saavutatud mitmeid positiivseid nihkeid, nagu oodatava eluea pikenemine ning sotsiaalse ebavõrdsuse mõningane kahanemine, on tulevikuväljavaated kõigil kolmel varjutatud niigi väikese rahvaarvu kahanemisest, mis nii Eesti kui Läti puhul võib juba ettenähtavas tulevikus viia inimvara allapoole rahvusriigi ja rahvuskultuuri arenguks ja kestlikkuseks vajalikku piiri. Lauristin märkis kõneldes sotsiaalpoliitilistest valikutest, et arvestades Eesti rahvastiku vananemist ja vähenemist, on mistahes mudeli puhul sotsiaalkulutuste tõus suhtarvuna SKP-st vältimatu. Tema hinnangul on vajadus teha suuremaid jõupingutusi mitte ainult sündivuse suurendamiseks, vaid ka iga lapse võimete arengu tagamiseks ning lastega perede väljarände pidurdamiseks. Lauristin toonitas, et rahvastiku vananemine suurendab survet mitte ainult pensionisüsteemile, vaid nõuab riigilt lisavahendeid ka vanemate inimeste elukvaliteedi tõstmiseks, sh hooldusvõimaluste ja tervishoiuteenuste kättesaadavaks tegemiseks. Eesti inimarengu prioriteetideks on rahvastiku vähenemise pidurdamine ning toimetulek inimvara defitsiidiga. Senine areng on oma välisele edukusele vaatamata viinud sisemiselt vastuoluliste ja vähe efektiivsete poliitikate viljelemisele inimarengu jaoks määravates sotsiaalse elu valdkondades.

 

Heidmets käsitles Eesti hariduselu korraldamise probleeme. Ta märkis, et kui majanduses, tervishoius või sotsiaalse turvalisuse kindlustamisel on Eesti sihiks arenenud maailmale järele jõudmine, siis hariduses on ülesanded teistsugused. Selleks on ennekõike jätkusuutlikkuse tagamine ja haridussektori arengu pidurite maha võtmine. Ta hoiatas alaharitud ühiskonnakihtide kujunemise eest. Heidmets märkis ka, et õpetajate ühiskondlik positsioon tuleb viia vastavusse nende panusega riigi arengusse. Ta pidas vajalikuks üleriigilise koolivõrgustiku korrastamist. Heidmets rõhutas, et tõsine teema on ka kõrgharidus, õigemini, juurdepääs kõrgharidusele ja kõrghariduse kvaliteet.

 

Maruste rõhutas, etõigetest otsustest lähtuva edu eeldus ja alus on põhjalik ning adekvaatne informatsioon, eneseanalüüs ja olukorra hinnang. Sellest tulenevalt on Eesti inimarengu aruanne 2010–11 erakordselt väärtuslik ettevõtmine ja dokument. Ta tõdes, et aruande koostajad on üldiselt jäänud realistlikuks ja enesekriitiliseks, tuues esile, et aruanne on siiski sotsioloogide ja ühiskonnateadlaste analüüs ning nägemus ja mitte riikliku poliitika programm. Maruste märkis, et kui meil kestlikkuse arengu taju poleks olemas, siis küsime, kuidas me niimoodi kobina peale üldse nii kaugele oleme jõudnud? Maruste toonitas, et ühiskond tuleb hoida avatud, kaitsta ja edendada demokraatiat, olla positiivne, mitte otsida vaenlasi, vaid püüda leida sõpru, hoolitseda väärtuste eest, siis leiab rahvas ka lahendused oma probleemidele.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kadri Simson, Andres Herkel, Eiki Nestor, Paul-Eerik Rummo ja Ene Ergma.

 

Riigikogu lõpetas Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud kasuliku mudeli seaduse, patendiseaduse, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (5 SE) teise lugemise. Eelnõuga viiakse kooskõlla 2007. aasta detsembris jõustunud Euroopa patentide väljaandmise konventsioon uue redaktsiooniga ehk Euroopa patendikonventsiooniga 2000. Oluliseks täienduseks on Eestis tööstusomandi õiguskaitse valdkonna jaoks uue litsentsi liigi nn „avaliku lihtlitsentsi“ (licence of right) käibele võtmine. Kasuliku mudeli omanik, kes ei soovi ise oma leiutist kasutada või ei ole selleks vahendite puudusel võimeline, võib teatava litsentsitasu eest lubada kasutada leiutist igaühel.

 

Riigikogu pressitalitus