Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Lembit Kaljuvee, Deniss Boroditši, Aivar Riisalu, Aadu Musta, Tarmo Tamme, Yana Toomi, Vladimir Velmani, Kalev Kallo, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa ja Viktor Vassiljevi 16. juunil esitatud arupärimisele OÜ Eleringi hinnaprognoosi kohta (nr 37).

 

Partsi selgituste kohaselt on lahendatud peaaegu kõik küsimused selleks, et Eestist ei kujuneks energiasaart. Ta märkis ära investeeringu Estlink 2 osas. Partsi sõnul on Leedu ja Rootsi ühenduse projekt arutelu ja otsustuse faasist jõudnud teostamisfaasi ning realistlikuks on muutumas ka Leedu–Poola sünkroneerimisühendus selleks, et Eestil oleks võimalik end lülitada Kesk-Euroopa elektrisüsteemi. Käivitunud on elektribörs, mida tõstetakse esile kui väga olulist Eesti sammu tekkival Balti-Põhja elektriturul, ütles Parts.

 

Ministri selgituste kohaselt lähtub Eesti elektrimajanduse arengukava energiajulgeoleku kaalutlusel põhimõttest, et meil peab olema piisavalt elektritootmisvõimsusi, millega igal ajahetkel on võimalik tagada riigi elektrivarustust. Partsi sõnul on Eesti Energia sõltumatuselt Euroopa statistikaameti andmetel Euroopa Liidus teisel kohal Taani järel. Arvestades investeeringuid kohalikke kütuseid kasutavatesse elektrijaamadesse ning katlamajadesse, võime sellele positsioonile jääda pikaks ajaks. Need Narva Elektrijaama plokid, mis ei vasta Euroopa Liidu keskkonnanõuetele, tuleb 2016. aastaks sulgeda. Järelejäävate plokkidega ning rajatavate teiste jaamadega on võimalik katta kogu Eesti elektrivajadus. Arvestades Eesti väga tugevaid elektriühendusi, on meil enamasti võimalik koostöös naabritega tagada oma elektrivarustust, märkis Parts.

 

Vastates küsimusele, milline on elektri hind Eestis viie aasta pärast, ütles Parts: „Olen vältinud avatud turu hinna osas omapoolseid spekulatsioone, sest on väga palju mõjutavaid muutujaid. Kõiki neid on täpselt üsna keeruline prognoosida.“ Ta soovitas kindlasti vaadata sarnase kogemusega Põhjala elektribörsi viimase kümne aasta perspektiivis ja sealset hinnakujundamist. Partsi hinnangul on selge, et laiemas laastus, ükskõik siis, millest elektrit ka ei toodeta, elektri hind turul, tootmishind turul on ikkagi ühel või teisel moel korrelatsioonis nafta hinnaga. Minister selgitas, et elektri hind sõltub lähemas tulevikus palju CO² hinnast, Põhjamaade elektrihinna tasemest ja elektritootmise arengutest teistes Balti riikides. Parts juhtis tähelepanu asjaolule, et alates 2013. aastast ei tõsta elektri hinda mitte niivõrd elektrituru avanemine, vaid CO² kaubanduse reeglite muutmine. Alates 2013. aastast võiks kõrge CO² hinna puhul praegune põlevkivielektri reguleeritud hind tõusta oluliselt kõrgemale Põhjamaade elektrituru hinnatasemest. 

 

Partsi hinnangul siseneme me praegu sellisesse majandusruumi, kus Euroopas tekivad kindlasti suuremad koormused väga erilaadsetele majandussektoritele. Milline saab olema mõju laiemalt Euroopa konkurentsivõimele, seda näitab aeg, ütles minister.

 

Parts vastas veel kolmele arupärimisele. Need olid:

 

Riigikogu liikmete Inara Luigase, Deniss Boroditši, Mailis Repsi, Aivar Riisalu, Lembit Kaljuvee, Tarmo Tamme, Kalev Kallo, Aadu Musta, Viktor Vassiljevi, Peeter Võsa, Mihhail Stalnuhhini ja Ester Tuiksoo 16. juunil esitatud arupärimine Koidula raudteepiirijaama valmimise mõjust kohalikule reisirongiliiklusele (nr 36); Riigikogu liikmete Kalev Kallo, Lembit Kaljuvee, Aadu Musta, Peeter Võsa, Viktor Vassiljevi, Lauri Laasi, Priit Toobali, Olga Sõtniku, Jüri Ratase, Tarmo Tamme, Eldar Efendijevi, Inara Luigase, Vladimir Velmani, Deniss Boroditši, Valeri Korbi, Mihhail Stalnuhhini, Heimar Lengi, Ester Tuiksoo, Marika Tuusi, Aivar Riisalu ja Yana Toomi 29. augustil esitatud arupärimine 2,635 miljoni euro eraldamisest eraettevõtetele ilma avaliku hanketa (nr 38); Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Aivar Riisalu, Peeter Võsa, Valeri Korbi, Deniss Boroditši, Lauri Laasi, Aadu Musta, Jüri Ratase, Kalle Laaneti, Tarmo Tamme, Enn Eesmaa, Inara Luigase ja Mihhail Stalnuhhini 15. septembril esitatud arupärimine Eesti Postiga toimuvast (nr 40).

Vabas mikrofonis võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin ja Aivar Riisalu.

 

 

Riigikontrolör Mihkel Oviir esines täna Riigikogu ees ettekandega seoses Riigikogule esitatud ülevaatega riigi vara kasutamise ja säilimise kohta 2010. aastal. Oviiri sõnul vaatas Riigikontroll muuhulgas süvitsi läbi riigi majandusaasta koondaruandes 5 ministeeriumi tegevusaruanded: majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, keskkonnaministeerium ning siseministeeriumi tegevuse, mille puhul selgus, et nende viie ministeeriumi valitsemisalas on Eestil kokku kaks muret – esiteks, Riigikantselei ei kinnitanud ühte eurorahaprogrammi ja teiseks, et vanemlike hoolitsuseta laste arv on kasvanud. Oviiri väitel ei leidunud seal sõnagi töötusest, vaesusest, murest tervishoiu või majanduse konkurentsivõime pärast. Riigikontrolör püstitas küsimuse: „Milliseid tulemusi saavutas riik meie kõigi raha abiga vaesuse ja töötuse vähendamisel, ravijärjekordade lühendamisel või majanduse konkurentsivõime kasvu toetamisel?“ Ta jätkas: „Rahandusministeerium on valinud aruandesse vaid positiivse. Need 68 eesmärki ja olulist tegevust, mis eelmisel aastal neis viies valitsemisalas saavutamata jäid, teie ette lihtsalt ei jõudnud.“ Oviir rõhutas, et tegevusaruanne peab olema seotud rahaga ehk seal peab olema selgelt näha, mille tarvis ja kui palju on Riigikogu raha eraldanud ja mida selle raha eest on saavutatud. Samuti peaks seal kajastuma põhjused, miks seatud eesmärgid saavutamata jäid. Riigikontrolör pöördus Riigikogu poole palvega nõuda valitsuselt, et nad hindaksid oma tegevuse mõju ja annaksid sellest ausalt aru. Ta ärgitas Riigikogu liikmeid valitsuselt küsima, millised probleemid esinevad tervishoius, tööturul, majanduses ja inimeste hakkamasaamises ning selgitama, mida nad murede lahendamiseks teinud on ja milliseid tulemusi saavutanud.

 

Viimaste aastate riigieelarvete analüüsidele tuginedes juhtis Oviir tähelepanu asjaolule, et seadusega kinnitatud kulud on väga kiirelt kasvanud. Peamiselt on tegemist sotsiaal- ja ravikindlustuse kuludega, mis on suurenenud kiiremini kui riigi tulud. Kui riigieelarve tulud on viimase viie aastaga kasvanud 29%, siis fikseeritud kulud on kasvanud üle kahe korra kiiremini ehk 62%. Käesoleval aastal moodustavad seadusega kinnistatud kulud ligikaudu 75% kõigist kuludest. Oviir hoiatas, et sääraselt kasvavaid kulusid ei saa lõputult rahastada.

 

Oviir rääkis veel Euroopa võlakriisi seostest Eesti riigi raha kasutamisega, riigi äriühingute rahaküsimustest, investeeringutest, Euroopa Liidu fondide raha kasutamisest, demograafiliste protsesside mõjust maksutuludele.

 

Fraktsioonide nimel esinesid antud küsimuses sõnavõttudega Annely Akkermann, Neeme Suur ja Mihhail Stalnuhhin.

 

Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli otsuse "Riigi 2010. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu (91 OE) esimene lugemine. Arutelu jätkub homme, 19. oktoobril kell 14 algaval istungil.

 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati teisipäevasel istungil pooleli jäänud valitsuse esitatud otsuse "Riigi 2010. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu (91 OE) esimene lugemine. Riigi majandusaasta aruande esitamise eesmärk on võimaldada Riigikogu poolse kontrollifunktsiooni teostamist valitsuse suhtes, anda valitsusele võimalus selgitada tegevust aruandeaastal ning esitada Riigikogule vajalik informatsioon uute eelarveliste otsuste tegemiseks. Majandusaasta koondaruande koosneb järgmistest osadest:

1) tegevusaruanne;

2) raamatupidamise aastaaruanne;

2.1) riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruanne;

2.2) täiendav informatsioon kohalike omavalitsuste kohta;

2.3) täiendav informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta.

Koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne.

Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

56 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud otsus "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas" (77 OE). Otsusega annab Riigikogu nõusoleku suurendada Eesti Vabariigi osalust Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas 900 sissenõutava aktsia ulatuses koguväärtuses 9 000 000 eurot vastavalt resolutsioonis märgitud tingimustele. Panga kapitali suurendamise eesmärk on reageerida klientide suurenenud laenuvajadustele ning jätkata klientriikide majanduse arendamist ka majandus- ja finantskriisi järgses olukorras. Aktsiate märkimiseks vajalikke toiminguid tegema volitatakse  justiitsministrit ja rahandusministrit.

 

Riigikogu võttis 51 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Ukraina sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse (64 SE). Lepingu eesmärk on asendada kehtiv leping, mille sõlmimisest on möödas üle kümne aasta. Selle aja jooksul on sotsiaalkindlustuses toimunud suuri edasiminekuid. Muu hulgas on Eestist saanud Euroopa Liidu liige ja alates 1. maist 2004 kehtivad Eesti suhtes Euroopa Liidu nõukogu sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise määrused. Lisaks on nii Ukrainas kui ka Eestis loodud uusi hüvitise liike, näiteks ei eksisteerinud kehtiva lepingu sõlmimise ajal Eestis töötuskindlustushüvise ega ka vanemahüvitise skeem. Samuti on sotsiaalkindlustusskeeme muutnud Ukraina. Leping käsitleb pensionide maksmisel peamiselt pro rata arvestust, see tähendab hüvitiste määramist ja arvutamist proportsionaalselt vastavas riigis töötatud ajale, ning pensioni maksmine toimub riigisiseste õigusaktide alusel.

 

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (72 SE) teine lugemine. Seaduseelnõu eesmärgiks on eelkõige viia kehtiv Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ning täpsustada 1. jaanuaril 2010 jõustunud seaduse teksti, tehes teksti arusaadavamaks ning selgemaks. Seadust täiendatakse sätetega, mille eesmärgiks on tagada Leader-meetme rakendamine vastavalt meetme eesmärkidele ning luua võimalused Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi toetusteks eraldatud vahendite paremaks ja eesmärgipärasemaks kasutamiseks. Samuti muudetakse seaduse sätetes sisalduvaid viiteid Euroopa Liidu õigusaktidele, kuna viidatavaid määrusi on muudetud või on need asendatud uutega. Üheks seaduse eesmärgiks on reguleerida ka enne kulutuste tegemist riigieelarvest tegevuse rahastamisega seonduvat. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (93 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on Eesti õigusesse üle võtta 2010. aasta lõpus jõustunud Euroopa Komisjoni vastavast direktiivist tulenevad uued nõuded. Nimetatud direktiiviga sätestatakse teatavad erandid looduskeskkonna säilitamiseks mõeldud söödakultuuride seemnesegude turustamiseks. Seadusmuudatustega lubatakse turustada söödakultuuride seemnesegu, mis on mõeldud kasutamiseks looduskeskkonna ja geneetiliste ressursside säilitamiseks, isegi kui nende segude koostisosad ei vasta mõnele turustamise üldnõudele.  Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Õiguskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (63 SE). Ettepaneku poolt hääletas 42 ja vastu 35 Riigikogu liiget. Seega langes kõnealune eelnõu menetlusest välja.

 

Õiguskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (73 SE). Ettepaneku poolt hääletas 42 ja vastu 32 Riigikogu liiget. Nimetatud eelnõu langes menetlusest välja.

 

Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu (83 SE) esimene lugemine lükkus Riigikogu järgmise, 6. töönädala päevakorda.

 

Valitsuse algatatud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu (87 SE), millega ratifitseeritakse kolm investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingut. Need on Eesti ja Araabia Ühendemiraatide, Eesti ja Kasahstani ning Eesti ja Vietnami valitsuste vaheline leping. Dokumentide eesmärk on luua soodne investeerimiskliima ning tagada mõlema lepingupoole investorite võrdne kohtlemine. Eesmärgi saavutamiseks määrab leping investeerimisega seotud tegevuste tingimused (maksete vaba ülekandmine, investeeringute võrdne kohtlemine, õiguste üleminek garantiilepingu korral), loob vaidluste lahendamise korra ning reguleerib investeeringute sundvõõrandamist ja sellega kaasneva hüvitise maksmist. Lepingud loovad investoritele soodsad tingimused, sest tagavad nende õigused ja tegutsemisvabaduse mõlema lepingupoole riigis ning kohustavad lepingupoolt tagama investeeringute täieliku kaitse ja julgeoleku.

 

Valitsuse algatatud strateegilise kauba seaduse eelnõuga (96 SE) võetakse üle Euroopa Liidu vastav direktiiv. Selle eesmärgiks on lihtsustada kaitseotstarbeliste toodete Euroopa Liidu sisese veo tingimusi, et edendada Euroopa kaitsevarustuse siseturu nõuetekohast toimimist ja Euroopa kaitsealase tehnoloogilise ja tööstusliku baasi arengut. Eelnõus sätestatakse nõuded strateegilise kauba veole, strateegilise kaubaga seotud teenuse osutamisele, strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse järelevalvele, samuti järelevalve teostamise alused kõigis nendes valdkondades.

 

Riigikogu pressitalitus