|
|
Komisjoni tööst
Riigikaitsekomisjon menetleb juhtivkomisjonina riigi julgeolekut ja kaitset reguleerivaid eelnõusid, teostab tsiviilkontrolli riiklike jõustruktuuride üle ning osaleb riigi julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundamisel. Riigikaitsekomisjon Riigikaitsekomisjon moodustati esmakordselt Asutava Kogu I istungjärgul 1919. aasta 21. mail. Sinna kuulus 8 liiget.Eesti Sotsiaaldemokraatilise Tööliste parteist Karl Ast (Rumor), Jaan Vain, Mait Püüman (Püümets). Eesti Tööerakonnast Aleksander Veiler, Julius Seljamaa (hilisem välisminister). Rahvaerakonnast Karl (Kaarel) Einbund (Eenpalu) (hilisem Riigikogu III-V koosseisu esimees, riigivanem ja peaminister), Jaan Tõnisson (hilisem Riigikogu II ja V koosseisu esimees, mitmekordne riigivanem ja peaminister). Eesti Maarahva erakonnast Jaan Raamot (hilisem põllutöö- ja toitlusminister). Riigikaitsekomisjon on Riigikogu üks alatistest komisjonidest, mis taasmoodustati Ülemnõukogu otsuse alusel 04.04.1990 ja Riigikogu otsuse alusel 07. 10. 1992. Riigikaitsekomisjoni esimehed: kindralleitnant Johan Laidoner (Riigikogu I,II,III ja VI koosseis- Riiginõukogu), Ado Anderkopp (Riigikogu II ja VI koosseis- Riigivolikogu), kindralmajor Jaan Soots (Riigikogu IV ja V koosseis), August Jürima (Riigikogu VI koosseis- Riigivolikogu), Rein Tamme ja Enn Tupp (EV Ülemnõukogu), Rein Helme (Riigikogu VII koosseis), Peeter Lorents (Riigikogu VII,VIII koosseis), Tiit Tammsaar (Riigikogu IX koosseis), Sven Mikser (Riigikogu X koosseis), Toivo Tootsen (Riigikogu X koosseis), Mati Raidma (Riigikogu XI,XII koosseis). Riigikaitsekomisjoni liikmeteks on näiteks olnud Enn Tarto (VII,VIII,IX koosseis), kolonelleitnant (erus) Jüri Toomepuu (VII koosseis), Igor Gräzin (VIII koosseis), Siim Kallas (VIII koosseis), Jaan Talts (VIII koosseis), Valve Kirsipuu (IX koosseis), Edgar Savisaar (IX koosseis), Trivimi Velliste (IX,X,XI koosseis), Tarmo Leinatamm (X, XII koosseis), Siiri Sisask (X koosseis), viitseadmiral (reservis) Tarmo Kõuts (XI koosseis), Jaak Salumets (XI koosseis). Riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhatajad: Andres Mihkels (VIII,IX koosseis) ja Aivar Engel (IX,X,XI,XII koosseis - komisjonis ametnikuna alates aastast 1992). Riigikaitsekomisjon • menetleb juhtivkomisjonina riigi julgeolekut ja kaitset reguleerivate õigusaktide eelnõusid, sealhulgas ka rahvusvahelisi lepinguid • teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu üle ning täidab seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid • algatab vajaduse korral ise uusi seaduse või Riigikogu otsuse eelnõusid • osaleb riigi julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundamisel • teostab tsiviilkontrolli Kaitseväe ja Kaitseliidu üle. Seaduse või Riigikogu otsuse eelnõu menetlemisel uurib komisjon täpsemalt valdkonda, mida konkreetne eelnõu reguleerib, püüab kindlaks teha, kas teemat on ammendavalt käsitletud ja otsib lahendusi kitsaskohtadele. Riigikaitseküsimustes on oluline saavutada poliitiline konsensus, mistõttu väljakujunenud tava kohaselt langetab komisjon oma otsused reeglina konsensusega. Oluline on komisjoni osa järgneva aasta riigieelarve seaduse eelnõu menetlemisel Riigikogus, kus komisjonis käsitletakse koos kaitseministriga eelarve eelnõu Kaitseministeeriumi valitsemisala. Seadusest tulenevad ülesanded on näiteks alljärgnevad. Rahuaja riigikaitse seaduse kohaselt Vabariigi Valitsus nimetab ametisse ja vabastab ametist kaitseministri ettepanekul Kaitseväe juhataja, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Rahuaja riigikaitse seaduse kohaselt enne julgeolekupoliitika aluste või nende muudatuste heakskiitmist Vabariigi Valitsuses kuulavad välis- ja kaitseminister ära Riigikogu välis- ja riigikaitsekomisjoni seisukohad. Ka enne riigikaitse strateegia või selle muutmise eelnõu esitamist Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks kuulab kaitseminister ära Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Lisaks, enne riigikaitse arengukava või selle muutmise eelnõu esitamist Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks kuulab kaitseminister ära Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Vastavalt põhiseadusele tegutseb Vabariigi Presidendi juures nõuandva organina riigikaitse küsimustes Riigikaitse Nõukogu, mille koosseisu kuulub rahuaja riigikaitse seaduse järgi ka Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees. Kujunenud tava kohaselt valitakse komisjoni liige NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni koosseisu. Kuna Eesti välispoliitika on seotud nii julgeolekupoliitika kui kaitsepoliitikaga, viivad riigikaitsekomisjon ja väliskomisjon läbi ühisistungeid. Komisjon kohtub korrapäraselt kaitseministri, Kaitseministeeriumi ametnike ja kaitsejõudude esindajatega, et olla hästi informeeritud riigikaitses toimuvaga. Kuna Riigikogu otsustab Eesti Kaitseväe üksuste kasutamise rahvusvahelistel missioonidel, siis vastavalt väljakujunenud tavale kohtub komisjon kord kuus Kaitseväe juhatajaga saamaks informatsiooni missioonipiirkondades toimuvast. Ühtlasi külastab riigikaitsekomisjon Kaitseväe (sh rahvusvahelistes missioonpiirkondades olevaid üksusi) ja Kaitseliidu üksusi saamaks ülevaadet seaduste rakendamisest ning vajadusel lahendamaks oma pädevuse piirides tõstatatud kitsaskohti. Alates 2006. aasta aprillist toimub ametnike rotatsioon Kaitseministeeriumiga, mille tulemusena Kaitseministeerium saadab ühe oma ametniku tähtajaliselt komisjoni nõunikuks. Eeltoodu võimaldab tihedamat ja efektiivsemat koostööd Kaitseministeeriumi ja riigikaitsekomisjoni vahel. Koostöös Kaitseväe peainspektoriga ja Kaitseväeteenistuse komisjoniga aitab komisjon lahendada kodanikelt saabunud avaldusi ja kaebusi, mis puudutavad kaitseväeteenistust. Riigikaitsekomisjon teeb koostööd ka kohalike omavalitsustega, kelle territooriumil asuvad Kaitseväe ja Kaitseliidu üksused ning riigikaitselised objektid. Eelnõude menetlemisel tehakse tihedat koostööd Kaitseministeeriumi ja õiguskantsleriga. Riigikaitsekomisjoni üks prioriteete on kaasamine, mistõttu kuulatakse eelnõude menetlemisel ekspertide, kaitsejõudude ning teiste huvigruppide esindajate arvamusi. Nii näiteks kutsuti 1994. aastal komisjoni istungitele kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu arutamiseks ka üliõpilasorganisatsioonide esindajad. Arvamusi on küsitud Eesti Reservohvitseride ja Eruohvitseride Kogult. Korduvalt on kohtutud haavata saanud kaitseväelastega ja Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühingu ning MTÜ Reservkorpus esindajatega. Kohtumiste tulemusena on muudetud seadusi suurendades haavata saanud kaitseväelaste sotsiaalseid tagatisi. Komisjonil on sidemeid teiste riikide parlamentide vastavate komisjonidega, üksteise tööga tutvumise, kogemuste vahetamise ja ühiste teemade arutamise eesmärgil toimuvad vastastikused külaskäigud ja ühisistungid. Saksamaal tegutseva keskusega George C. Marshall European Center for Security Studies ja Soome Riigikaitsekõrgkooliga on traditsiooniliselt tihedad sidemed, sest paljud komisjoni liikmed on seal saanud tööks vajalikku koolitust. Koostöös Genfi Relvajõudude Demokraatliku Kontrolli Keskusega (DCAF) on korraldatud seminar Moldova parlamendi riigikaitsekomisjoni liikmetele ja ametnikele. Alates 1993. aasta 17. maist toimub tihe koostöö Soome Eduskunta kaitsekomisjoniga, kellega on regulaarsed iga-aastased tööalased kohtumised. 17.05.1993 külastas riigikaitsekomisjoni Eduskunta kaitsekomisjoni esimees Kalevi Lamminen ja sekretär Alpo Rivinoja. Komisjoni juures töötavate ametnike olulisemad ülesanded: • nõustada komisjoni liikmeid riigi julgeoleku ja riigikaitse küsimustes ning vastava õigusloome alal • edastada komisjonile andmeid riigi julgeoleku ja riigikaitse kohta avaldatud uuringutest, massiteabevahendeis ilmunud seisukohtadest ning sellealastest rahvusvahelise õiguse normidest ja rahvusvaheliste organisatsioonide arvamustest. Oma igapäevatöös tuleb ametnikel nõustada kaitseväeteenistuse küsimustes ka nende poole pöörduvaid kodanikke. Olulisemaid Riigikogus vastu võetud seadusi ja otsuseid, mille juhtivkomisjoniks oli riigikaitsekomisjon: • merealapiiride seadus 10.03.1993 • kaitseväeteenistuse seadus 09.03.1994, 14.03.2000 ja 13.06.2012 • piirivalveseadus 30.06.1994 • sõjaaja riigikaitse seadus 28.09.1994 • rahuaja riigikaitse seadus 06.02.1995 ja 12.06.2002 • riigikaitseliste sundkoormiste seadus 22.02.1995 • plastiliste lõhkeainete avastamiseks nende märkimise eesmärgil konventsiooniga ühinemise seadus 22.11.1995 • Põhja-Atlandi lepinguosaliste riikide ja programmis “Partnerlus rahu nimel” osalevate riikide, nende vägede staatust puudutava lepingu ja selle lisaprotokolli Ratifitseerimise seadus 17.04.1996 • Riigikogu otsus “Eesti riigi kaitsepoliitika põhisuundade heakskiitmine” 07.05.1996 • kaitseväe distsiplinaarseadus 03.12.1997 • Kaitseliidu seadus 08.02.1999; 27.02.2013 • keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni ratifitseerimise seadus 28.04.1999 • tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu ratifitseerimise seadus 21.06.1999 • ülemäärase kahjustava või purustava toimega tavarelvade kasutamise keelustamise ja piiramise konventsiooni ning selle lisaprotokollidega ühinemise seadus 21.03.2000 • hädaolukorraks valmisoleku seadus 22.11.2000 • Riigikogu otsus “Eesti kaitseväe üksuse kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis” 22.01.2003. Riigikogu otsus missiooni tähtaja pikendamiseks 17.12.2003; 12.01.2005; 07.12.2005; 04.12.2007; 22.10.2008, 09.12.2009; 15.12.2010; 07.12.2011 ja 19.12.2012 • rahvusvahelise sõjalise koostöö seadus 12.02.2003 • Riigikogu otsus „Eesti kaitseväe üksuste kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel julgeolekutagamismissioonil Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis” 07.05.2003. Riigikogu otsus missiooni tähtaja pikendamiseks 14.04.2004; 20.04.2005; 07.12.2005; 19.12.2006; 19.12.2007, tähtaja pikendamine Iraagis - 17.12.2008; 09.12.2009 ja 15.12.2010 • strateegilise kauba seadus 17.12.2003; 07.12.2011 • jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende hävitamist nõudva konventsiooniga ühinemise seadus (Ottawa konventsioon) 24.03.2004 • Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vahelise relvajõudude staatust reguleeriva kokkuleppega ja protokolliga Põhja-Atlandi lepingu alusel loodud rahvusvaheliste sõjaliste peakorterite staatuse kohta ühinemise seadus 20.10.2004 • Põhja- Atlandi lepingu organisatsiooni ning selle liikmesriikide esindajate ja rahvusvahelise personali staatuse kokkuleppega ühinemise seadus 20.10.2004 • Avatud taeva lepinguga ühinemise seadus 09.02.2005 • Riigikogu otsus “Eesti kaitseväe üksuse kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO kiirreageerimisjõudude koosseisus” 11.05.2005; järgnevad rotatsioonid 07.06.2006; 18.10.2006; 10.06.2008 ; 11.02.2009; 10.06.2009; 09.06.2010; 07.12.2011 ja 19.12.2012 • Punase Risti nimetuse ja embleemi seadus 05.04.2006 • 1949. aasta 12. augusti Genfi konventsioonide 2005. aasta 8. detsembri III lisaprotokolli täiendava tunnusmärgi vastuvõtmise kohta ratifitseerimise seadus 11.12.2007 • Riigikogu otsus ”Eesti kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi koosseisus” 19.12.2007; 08.12.2010 • Kaitseväe korralduse seadus 19.06.2008 • Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu piraatlusevastase operatsiooni Atalanta ning NATO mereoperatsiooni Active Endeavour koosseisus“ 27.10.2010; 07.12.2011 ja 19.12.2012 • Riigikogu otsus „Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused“ 06.03.2001, 16.06.2004, 12.05.2010.
02.04.2013 02.04.2013
|
» XII Riigikogu riigikaitsekomisjon
» KOOSTÖÖPARTNERID
|
|
Riigikogu | Lossi plats 1a, 15165 Tallinn | tel +372 631 6331 | faks +372 631 6334 | riigikogu at riigikogu dot ee |
||
