• Ülevaade XII Riigikogu maaelukomisjoni tööst 2012
• Ülevaade XI Riigikogu maaelukomisjoni tööst 2007-2011

Maaelukomisjon põhilised töövaldkonnad on maaelupoliitika, põllumajandus, kalandus, toit, loomakaitse, maareform ja maakorraldus.

Maaelukomisjon:
• menetleb juhtivkomisjonina otseselt komisjoni valdkonda kuuluvaid seaduseelnõusid;
• arutab teiste valdkondade seaduseelnõusid (nt riigivara, riigilõiv, maksuseadused, liiklusseadus) oma valdkonnast lähtuvalt ja esitab vajaduse korral neile muudatusettepanekuid;
• arutab Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat ja ühist kalanduspoliitikat puudutavaid algatusi ning annab Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamusi maaelu arengu, põllumajanduse ja kalanduse vald-konna Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta;
• arutab Eesti maaelupoliitika arengusuundi ja strateegilisi dokumente ning annab põllumajandusministeeriumile nende kohta arvamusi;
• kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu teostamist.

I. Põllumajanduse ja kalandusega seonduv seadusandlus

Komisjoni pädevusse kuuluvad erinevate põllumajandus- ja kalandusvaldkondade (veterinaarkorraldus, loomakasvatus, tõuaretus, kalandus, taimekasvatus, taimekaitse, sordikaitse, põllumajandusturu ja kalandusturu reguleerimine jm) kohta esitatud eelnõud.
Seoses Euroopa Liidu liikmelisusega on komisjon menetlenud ja menetleb ka edaspidi mitmeid EL õigusaktide harmoniseerimisega seonduvate seaduste eelnõusid. Samuti arutab komisjon oma valdkonna EL õigusaktide eelnõusid.
Koostööpartneriteks antud valdkonnas on olnud põllu-majandusministeerium, Põllumajandus-Kaubanduskoda, Põllumeeste Keskliit, Talupidajate Keskliit, Maaülikool jt.

II. Maaeluga seonduv. Rahvusvaheline koostöö

Komisjonis toimuvad arutelud maaelu ja maaettevõtlusega seotud aktuaalsetel teemadel, kuhu on kaasatud erinevad ministrid ning erinevate ametkondade, põllumajandustootjate, talupidajate, põllumajandussaaduste töötlejate ning teiste maaeluga seotud organisatsioonide esindajad. Komisjon korraldab väljasõiduistungeid tutvumaks kohalike probleemidega. Kuna maaelul on oluline roll regionaalpoliitikas, on väljasõiduistungitel kuuldud probleeme arutatud regionaal-ministri ja teiste vastavate ametkondadega.
Komisjoni liikmed osalevad paljudel rahvusvahelistel põllumajanduse ja maaelu arengut kajastavatel konverentsidel, seminaridel jm. Osaletakse Euroopa Liidu ühise põllu-majanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika aruteludel.
Kogemusi on vahetatud Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Slovakkia, Tšehhi ning Hiina parlamentide vastavate komisjonidega.

III. Maareformi ja maakorraldusega seonduv seadusandlus

Maareformiga seonduv seadusandlus on olnud komisjoni menetluses alates 1996. aastast. Koostöös Maaametiga on menetletud hulgaliselt maareformi seaduse muutmise ja täiendamise seadusi. Samuti on komisjonis menetletud maakorraldusseaduse, maa hindamise seaduse ning maa-katastriseaduse täiendusi ja muudatusi. Kuna maareform ei ole veel lõppenud, jätkab komisjon selle valdkonnaga tegelemist.

Olulisemad õigusaktid, mille menetlemisel on juhtiv-komisjoniks olnud maaelukomisjon:

• Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus;
• maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus;
• kalandusturu korraldamise seadus;
• toiduseadus;
• veterinaarkorralduse seadus;
• loomakaitseseadus;
• loomatauditõrje seadus;
• loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seadus;
• põllumajandusloomade aretuse seadus;
• söödaseadus;
• väetiseseadus;
• mahepõllumajanduse seadus;
• taimekaitseseadus;
• taimede paljundamise ja sordikaitse seadus;
• maareformi seadus;
• maakorraldusseadus;
• maa hindamise seadus.

Maaelukomisjon on olnud juhtivkomisjoniks ka mitmetele rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimise seadustele. Olulisim neist oli Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seadus (18.04.2001), mis pani aluse SAPARD rahade jõudmisele Eestisse. Ühinetud on rahvusvahelise uute taimesortide kaitse konventsiooniga (15.03.2000), rahvusvahelise taimekaitse-konventsiooniga (25.10.2000) ning Ida- ja Kesk-Euroopa Kalanduse Arendamise Rahvusvahelise Organisatsiooniga (11.10.2006).