Keskkonnaminister Keit Pentus vastas Riigikogu liikmete Deniss Boroditši, Kalle Laaneti, Valeri Korbi ja Rainer Vakra 14. juunil esitatud arupärimisele kaevandamise seaduslikkuse kohta (nr 34).

 

Arupärijad soovisid teada, kuidas seadusandlikult on reguleeritud kavandamislubade väljaandmine ja kuidas on korraldatud järelvalve?

 

Pentus selgitas, et igasuguse tegevuse osas, mis loodust ühel või teisel kombel kahjustab ja maastikku jäädavalt rikub, tuleb teha väga tõhusat järelevalvet. Kui tegu on rikkumisega, siis loomulikult peab sellele järgnema karistus. Kui tegu on keskkonnakahjuga, siis tuleb tekitatud kahju välja nõuda. Minister märkis, et kehtiv maapõueseadus võimaldab teostada järelevalvet kaevandamistegevuse üle ja võimaldab rakendada ka sunnimehhanisme läbi karistuste määramise, milleks on keskkonnakahju väljanõudmine.

 

Maapõue kasutamise põhimõtted ja kord on reguleeritud maapõueseadusega. Kaevandamist puudutavatele küsimustele annab vastuse kaevandamisseadus, milles kehtestatud nõuete täitmise üle teostab järelevalvet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev tehnilise järelevalve amet. „Kui kinnistul on tegu materjaliga, nagu liiv, kruus, savi, põllukivid, turvas, siis see materjal kuulub kinnistu omanikule ja kinnistu omanikul on õigus oma otstarbeks seda materjali ka kasutada. Kui omanik soovib nimetatud materjali müüa – võõrandada – siis peab tal olema keskkonnaameti luba,“ rõhutas keskkonnaminister.

 

Arupärijad soovisid teada ka tiikide rajamisega seotud nõudeid? Pentus selgitas, et probleem on teadvustatud ja teemaga tegeldakse. Maapõueseaduse muutmise ettevalmistamine ja analüüsimine käib keskkonnaministeeriumis juba mõnda aega. Praegu analüüsitakse võimalikke lahendusi, kuidas riik saaks maavarade kasutuselevõtu planeerimisel ja korraldamisel võtta palju selgemat protsessi juhtivat rolli, märkis minister. Mõned küsimused on näiteks sellised, kus on keskkonna seisukohast kõige säästlikum ja mõistlikum kaevandada, samuti kuidas välistada olukordi, et uute kaevanduste avamisega alustatakse enne, kui olemasolevad on ammendatud või kuidas tagada, et kaevandatud alade korrastamine ei jääks venima. Ka tiikide rajamise küsimus on üks nendest teemadest, millega tuleb tegeleda, selgitas Pentus.

Siseminister Ken-Marti Vaher vastas kolmele arupärimisele. Need olid:

 

Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Lauri Laasi, Vladimir Velmani, Deniss Boroditši, Valeri Korbi, Mailis Repsi ja Tarmo Tamme 2. juunil esitatud arupärimine Politsei- ja Piirivalveameti sisesest rahulolu uuringust (nr 28);

Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Deniss Boroditši, Marika Tuus-Lauli, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Vladimir Velmani, Lauri Laasi, Peeter Võsa, Inara Luigase, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Tarmo Tamme, Rainer Vakra, Priit Toobali ja Ester Tuiksoo 9. juunil esitatud arupärimine tervishoiuteenuste osutajate olukorrast joobeseisundi tuvastamisel (nr 29);

Riigikogu liikmete Peeter Võsa, Inara Luigase, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Priit Toobali, Kalev Kallo, Ester Tuiksoo, Kadri Simsoni, Marika Tuus-Lauli, Heimar Lengi ja Vladimir Velmani 9. juunil esitatud arupärimine võimalikust korruptsioonist omavalitsustes (nr 33).

 

Kolmapäevase istungi päevakorrast arvati maaelukomisjoni ettepanekul välja valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu (54 SE) kolmas lugemine.

Vabas mikrofonis võttis sõna Viktor Vassiljev.

 

 

 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse esitatud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) raamlepingust ja selle muudatustest tulenevate kohustuste täitmise tagamise otsuse eelnõu (90 OE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt annab Eesti lubaduse garanteerida EFSFi raamlepingu alusel EFSFi võlakohustusi kuni 1 994 860 000 euro ulatuses, millele lisanduvad nimetatud võlakohustuse intressid, et toetada erakorralistesse rahastamisraskustesse sattunud euroala liikmesriike eesmärgiga tagada euroala üldist finantsstabiilsust ja kaitsta selle liikmesriike finantskriiside eest. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku nimetatud eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku vastu hääletas 61 ja poolt 21 Riigikogu liiget, seega ei leidnud ettepanek Riigikogu toetust.

 

Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse § 40² täiendamise seaduse eelnõu (95 SE) esimene lugemine. Arutelu jätkub kolmapäeval, 28. septembril kell 14 algaval istungil.

 

Peaminister Andrus Ansip esines täna Riigikogus poliitilise avaldusega seoses valitsuse poolt Riigikogu menetlusse antud 2012. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga. Peaminister rõhutas, et tegemist on konservatiivse eelarvega, mille aluseks on ühest küljest maailma majanduse reaalsus, kus majandusprognoosid on muutnud pessimistlikumaks ning teisest küljest kevadel valijatele antud lubadused. Ta nimetas seda ka stabiilsuse ja tööhõive suurendamise eelarveks. Ansip: „Järgmise aasata eelarve tuludeks on 6,11 miljardit eurot. Kulud on 6,57 miljardit eurot. Võrreldes 2011. aastaga kasvavad kulud 11 protsenti ehk 652,7 miljonit eurot. Eelarve on koostatud defitsiidiga 2,1 protsenti SKPst.“ Ansip selgitas defitsiiti kahe komponendiga: kvoodimüügist saadud raha investeerimise mõju valitsussektori eelarvepositsioonile on järgmisel aastal tervelt poolteist protsenti SKPst ning järgmisel aastal taastatakse täies mahus pensioni II samba riigipoolsed sissemaksed. Peaminister eeldas, et Eesti võlakoormus püsib ka järgmisel aastal Euroopa Liidu madalaimana – 5,8 % SKPst ning riigieelarve defitsiiti ja finantseerimistehinguid kavatsetakse rahastada reservide arvelt. Prognoositav maksukoormus jääb järgmisel aastal  samale tasemele ehk 32,4-le protsendile. „Riik jätkab majanduse elavdamist investeeringute mahu suurendamisega, mis toob kaasa ka olulise tööhõive kasvu,“ lubas Ansip. Suuremad investeeringute mahud puudutavad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, põllumajandusministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi valitsemisala. Ansipi sõnul moodustavad riigieelarve kuludest suurima osa ehk kolmandiku kulud sotsiaalsele kaitsele ent sellegi poolest suurenevad need 190 miljonit ehk 10 %. Tähtsamaina mainis ta valitsuse otsust tõsta pensione tulevast aastast 4,4 protsenti. Samuti leidis märkimist ravikindlustuse osa, mis moodustab 770 miljonit eurot ning annab võimaluse taastada ravikindlustuses tervishoiuteenuste hinnad kriisieelsele tasemele. Sotsiaaltoetused kasvavad kokku ligi 9,4 miljonit eurot. 2,5 miljonit eurot suunatakse eluasemetingimuste parandamiseks paljulapselistele peredele ja teistele sihtgruppidele. Kultuuri valdkonna eelarve kasvab 11 %. „Esmakordselt planeerime me kaitsekulud meie NATO partneritele lubatud eesmärgini – kahe protsendini SKPst,“ teatas Ansip, kelle arvates on neid vahendeid vaja Eesti enda kaitsevõime tugevdamiseks. Lõpetuseks ütles peaminister: „Eesti rahandus on üks kõige paremini korras olevaid rahandusi Euroopas. See on väärtus, mida hoida. Esitatud eelarve hoiab riigi rahanduse korras.“

 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse § 40² täiendamise seaduse eelnõu (95 SE) esimene lugemine. Algataja kinnitusel annab käesolev seaduseelnõu valitsusele võimaluse garanteerida Euroopa Finantsstabiilsuse Fondile võlakohustusi, mida nimetatud seadus praegu ei võimalda. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse muutmise seaduse eelnõu (86 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt reguleerivad seadusmuudatused psühhiaatriahaiglas ravil viibivate patsientide omandiõiguse piiranguid. Piirangute eesmärk on luua eeldused, et statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil viibivad isikud ei valda aineid ja esemeid, millega nad võivad kahjustada nii enda kui ka teiste isikute tervist, turvalisust või eraelulist puutumatust. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõuga (52 SE) esimene lugemine. Algataja soovib lisada riigipühade hulka ülestõusmispühade 2. püha. Põhiseaduskomisjoni tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, mis ei leidnud Riigikogu toetust. Ettepaneku vastu hääletas 60 ja poolt 12 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 3. Seega suunati eelnõu teisele lugemisele.

 

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud noorsootöö seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (38 SE) esimene lugemine. Algataja väitel tuleneb eelnõu algatamine vajadusest reguleerida seaduse tasandil õpilasmaleva mõiste ning suurendada malevakohtade arvu, vabastades tööandja 13-18 aastaste õpilasmalevas töötavatele noortele rahas makstava töötasu pealt tasutavast sotsiaalmaksust. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

56 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu ratifitseerimise seadus (85 SE). Lepingu eesmärk on arendada kahe riigi vahelist koostööd pensionikindlustuse valdkonnas. Leping aitab kaasa Eesti Vabariigis ja Venemaa Föderatsioonis elanud ja nende riikide territooriumil pensionistaaži omandanud lepingupoolte kodanike ja kodakondsuseta isikute pensioniõiguste realiseerimisele. Leping asendab kuni 16. oktoobrini 2011 kehtivat „Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelist pensionilise kindlustamise alast koostöökokkulepet“, mis kirjutati alla 1993. aastal ning „Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe muutmise protokolli“, mis kirjutati alla 2002. aastal. Lepingu ratifitseerimise vastu ei hääletanud keegi.

 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu (41 SE) teine lugemine. Eelnõu kohaselt kehtestatakse lennujaamatasude arvestamise kohustuslikud reeglid selliselt, et lennujaamatasude arvestamise alused ja kriteeriumid oleksid lennujaama kasutajate jaoks mittediskrimineerivad, objektiivsed ja läbipaistvad. Eelnõu muudab ka kohustuslikuks lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajate vahelised konsultatsioonid. Lennujaama haldaja peab konsulteerima lennujaama kasutajatega nii enne konkreetsete uute tasumäärade kehtestamist kui ka regulaarselt iga-aastaselt. Eelnõu annab võimaluse lennujaama haldajal ja lennujaama kasutajatel kokku leppida lennujaamateenuste kvaliteedistandardites. Eelnõuga ülevõetav Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/12/EÜ kohaldub liikmesriikide sellistele lennujaamadele, mille aastane vedude maht on üle 5 miljoni reisija ning samuti iga liikmesriigi suurimale lennujaamale, milleks Eestis on AS Tallinna Lennujaam. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse esitatud otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas" eelnõu (77 OE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt annab Riigikogu nõusoleku suurendada Eesti Vabariigi osalust Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas 900 sissenõutava aktsia ulatuses koguväärtuses 9 000 000 eurot. Panga kapitali suurendamise eesmärk on reageerida klientide suurenenud laenuvajadustele ning jätkata klientriikide majanduse arendamist ka majandus- ja finantskriisi järgses olukorras. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (79 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatustega täiendatakse nimetatud seadust selliselt, et Eestil oleks võimalik teha deklaratsioon vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsioonile, mis on vastu võetud Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsil 1996. Muudatus tagab, et Eestis saab piiriülese elemendiga lapse ja vanema suhetes kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel lähtuda ühtsest regulatsioonist ja tulevikus ei pea arvestama õigusabilepingutest tulenevaid erisusi. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (93 SE) esimene lugemine. Muudatustega viiakse seadus kooskõlla 30. augustil 2010 jõustunud Euroopa Liidu komisjoni direktiiviga 2010/60/EL. Eelnõu kohaselt lubatakse turustada söödakultuuride seemnesegu, mis on mõeldud kasutamiseks looduskeskkonna ja geneetiliste ressursside säilitamiseks, isegi kui nende segude koostisosad ei vasta mõnele turustamise üldnõudele. Üldnõudena peab taimeliik olema sordilehte võetavate taimeliikide nimekirjas ja vastama taimeliigile esitatud kvaliteedinõuetele ning nõutav ei ole turustamisluba, vaid on kehtestatud nõuded söödakultuuride seemnesegu tootjale ja seemnesegu koostisosadele. Eelnõuga parandatakse ka taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse rakendamise käigus ilmnenud ebatäpsused seoses puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamist reguleeriva direktiivi ülevõtmisega. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (76 SE) esimene lugemine. Jäätmeseadusesse tehakse Euroopa Liidu direktiividest tulenevad täpsustused. Viimaste eesmärk on muuta selgemaks jäätmekäitluse peamiste mõistete määratlused, aidata kaasa jäätmetekke vältimise meetmete rakendamisele ning edendada jäätmete taaskasutamist ja taasväärtustatud materjalide kasutamist. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu (80 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on täpsustada eri asutuste rolli kiirgusohutuse tagamisel, ühtlasi täpsustada radioaktiivsete ainete ja jäätmete ohutustamise korda ning kiirgushädaolukorrale reageerimist. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

 

 

Riigikogu alustas valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi raamlepingust ja selle muudatustest tulenevate kohustuste täitmise tagamine" eelnõu (90 OE) teist lugemist. Rahanduskomisjoni esindaja Aivar Sõerd andis ülevaate komisjonis toimunud aruteludest. Komisjoni seisukoht on, et õiguskantsleri ja põhiseaduskomisjoni ettepanekud tuleb tingimata aluseks võtta ning viia sisse otsuse eelnõusse täpsustused selliselt, et maandada õiguslikud riskid. Rahanduskomisjoni seisukoht on, et kõigepealt tuleb Riigikogul ära menetleda riigieelarve baasseaduse muutmise eelnõu (95 SE), mis on ka aluseks kõnealusele otsusele ja seejärel nimetatud otsuse eelnõu. Pärast komisjoni esindaja ülevaadet ja küsimustele vastamist algasid läbirääkimised, mis jäi pooleli tööaja lõppemise tõttu. Arutelu jätkamine on kavandatud tänasele teisele lisaistungile.

 

Istung lõppes kell 14.03.

 

 

Riigikogu tänasel esimesel täiendaval istungil lõpetati riigieelarve seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (95 SE) teine lugemine. Tehtud muudatused võimaldavad anda riigigarantiid ka EL liikmeriigile või juriidilisele isikule, milles enamik osalusest kuulub EL liikmesriikidele. Samuti annab eelnõu Riigikogule õiguse kohustada valitsust taotlema Riigikogult täiendavaid volitusi või arvamuse esitamist Riigikogu antud garantiiga seotud otsuste tegemiseks. Eelnõu kolmas lugemine toimub tänasel teisel lisaistungil, mis algab kell 18.15.

 

 

Riigikogu võttis tänasel teisel täiendaval istungil 60 poolt (1 erapooletu) vastu riigieelarve seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse (95 SE), mis näeb ette võimaluse anda riigigarantiid ka Euroopa Liidu liikmesriigile või juriidilisele isikule, milles enamik osalusest kuulub Euroopa Liidu liikmesriikidele. Riigikogu võib kohustada valitsust taotlema Riigikogult täiendavaid volitusi või arvamuse esitamist Riigikogu antud garantiiga seotud otsuste tegemiseks. Riigikogu kodu- ja töökorra seadusemuudatus näeb ette, et valitsus esitab Riigikogule omal algatusel või Riigikogu, Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõudel arvamuse andmiseks ka muid olulise tähtsusega Euroopa Liidu asju. Seadus jõustub järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

 

Riigikogu jätkas seejärel valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi raamlepingust ja selle muudatustest tulenevate kohustuste täitmise tagamine" eelnõu (90 OE) teist lugemist, mis jäi pooleli korralisel istungil. Jätkusid läbirääkimised ja vaadati läbi muudatusettepanekud.

 

Rahanduskomisjoni ettepanekul katkestati eelnõu teine lugemine ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati pool tundi pärast käesoleva istungi lõppu. Kolmas täiendav istung algab kell 20.33.

 

 

 

Riigikogu võttis tänasel kolmandal täiendaval istungil vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi raamlepingust ja selle muudatustest tulenevate kohustuste täitmise tagamine" (90 OE). Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 59 ja vastu 18 Riigikogu liiget.

 

Otsus näeb ette Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) raamlepingu ja selle muudatuste alusel ning euroala finantsstabiilsuse tagamise eesmärgil erakorraliste asjaolude tõttu rahastamisraskustesse sattunud euroala liikmesriikide toetamiseks anda alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni EFSFi lõpetamiseni EFSFi võlakohustuste põhiosale ilma garantiipreemiata garantiisid kuni 1 994 860 000 euro ulatuses, millele lisanduvad nimetatud võlakohustuste intressid. Valitsus peab esitama Riigikogule heakskiitmiseks euroala liikmesriigile suunatud ja antud garantiiga seotud Euroopa Liidu Komisjoni ja euroala liikmesriigi vahel sõlmitava uue vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi finantsabi andmiseks. Valitsus peab esitama Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse avaldamiseks ka nimetatud memorandumi muudatuse kavandi ja memorandumi kavandi, mille eesmärgiks on ennetavate vahendite võimaldamine, võlakirjade ostmine või krediidiasutuste ja teiste finantsinstitutsioonide rekapitaliseerimine.

 

Otsus jõustub üheaegselt 29. septembril 2011 vastuvõetud riigieelarve seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse jõustumisega.

 

Kolmas täiendav istung algas kell 20.33 ja lõppes kell 21.59.

 

Riigikogu pressitalitus