Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Lembit Kaljuvee, Mihhail Stalnuhhini, Valeri Korbi, Deniss Boroditši, Lauri Laasi, Eldar Efendijevi, Tarmo Tamme, Kalev Kallo, Aadu Musta, Viktor Vassiljevi, Yana Toomi, Ester Tuiksoo ja Mailis Repsi 30. mail esitatud arupärimisele veeldatud maagaasi terminali ehituse kohta (nr 25).

 

Parts pidas oluliseks veeldatud maagaasi (LNG) terminali rajamist Eesti energiavarustuse kindlustamiseks. Ta tõi samas välja Euroopa Komisjoni seisukoha, et Balti riigid ja Soome peavad isekeskis kokku leppima, kuhu tuleb tulevane regionaalne vedelgaasiterminal. Euroopa Liidu rahalist toetust on võimalik taotleda järgmise finantsperspektiivi raames. Parts märkis, et regionaalse terminali maksumuseks, mille mahuks oleks 2,5 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas, kujuneks ligikaudu 375 miljonit eurot. Minister selgitas, et Balti energiaturgude ühendamise plaani raames leppisid siinse regiooni riigid aasta alguses kokku, millistele kriteeriumitele peaks regionaalne terminal vastama. Need kriteeriumid olid, et terminal peab suurendama gaasi varustuskindlust läbi täiendavate tarnijate turule lubamise, et kõigil tarnijatel ja tarbijatel peab olema ligipääs võrgule ja terminalile, et oleksid täidetud kõik keskkonnanõuded, samuti tehnilised ja julgeolekunõuded, et regionaalne terminal peab teenindama nii Eestit, Lätit kui ka Leedut, aga lisaks ka Soomet, kui valmib Eesti-Soome toruühendus, et terminal peab olema vastavuses Euroopa Liidu regulatsiooniga gaasi varustuskindluse tagamise eest. Parts tunnistas, et regionaalse LNG terminali rajamiseks on just oluline naabritevaheline kokkulepe. Ta märkis samas, et nimetatud terminali asukoht pole sugugi ainuke kriitiline kokkulepe. Samavõrra on olulised tegurid näiteks terminali rahastamismudel läbi ühise turupiirkonna, kokkulepe terminali ühise kasutamise kohta ja järgnevad investeeringud. Samuti mängivad olulist rolli riikidevahelised ühendused, ajakava, rahastamine ja muud tegurid. Partsi hinnangul seisneb LNG terminali mõju Eesti tarbijatele eeskätt suurenevas varustuskindluses nii tehnilises plaanis kui ka majanduslikus mõttes, enne kõike aga olemasoleva Gazpromi monopoli murdmises. Teine oluline aspekt on LNG terminali mõju Eesti maagaasi hinnale.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister vastas veel kahele arupärimisele Need olid:

 

Riigikogu liikmete Olga Sõtniku, Vladimir Velmani, Viktor Vassiljevi, Yana Toomi, Ester Tuiksoo, Mailis Repsi, Aivar Riisalu, Mihhail Stalnuhhini, Valeri Korbi, Inara Luigase, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Tarmo Tamme ja Rainer Vakra 19. mail esitatud arupärimine Euroopa Regionaalarengu Fondi maksete peatamisest (nr 20);

 

Riigikogu liikmete Olga Sõtniku, Aadu Musta, Yana Toomi, Viktor Vassiljevi, Ester Tuiksoo, Mailis Repsi, Kadri Simsoni, Mihhail Stalnuhhini, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Deniss Boroditši, Lauri Laasi, Peeter Võsa, Inara Luigase, Eldar Efendijevi ja Rainer Vakra 1. juunil esitatud arupärimine domeenireformi tulevikust (nr 27).

 

Justiitsminister Kristen Michal vastas Riigikogu liikmete Deniss Boroditši, Peeter Võsa, Valeri Korbi, Lauri Laasi, Aivar Riisalu, Kalev Kallo ja Vladimir Velmani 31. mail esitatud arupärimisele jälitustegevuse regulatsioonist (nr 26).

Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas kuuele arupärimisele. Need olid:

 

Riigikogu liikmete Olga Sõtniku, Deniss Boroditši, Yana Toomi, Kadri Simsoni, Viktor Vassiljevi, Lauri Laasi ja Mihhail Stalnuhhini 16. mail esitatud arupärimine töötuskindlustus- ja haigushüvitistest (nr 14);

Riigikogu liikmete Heljo Pikhofi, Helmen Küti, Karel Rüütli, Andres Anvelti, Jaan Õunapuu, Kajar Lemberi, Urve Palo ja Peeter Kreitzbergi 16. mail esitatud arupärimine hooldusravi korraldusest (nr 15);

Riigikogu liikmete Yana Toomi, Marika Tuus-Lauli, Mailis Repsi, Mihhail Stalnuhhini, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Lauri Laasi, Inara Luigase, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Kalle Laaneti, Tarmo Tamme, Jüri Ratase, Olga Sõtniku, Priit Toobali, Vladimir Velmani, Viktor Vassiljevi ja Ester Tuiksoo 18. mail esitatud arupärimine laste vaesusest ja lapsetoetusest (nr 19);

Riigikogu liikmete Marika Tuus-Lauli, Valeri Korbi, Lauri Laasi, Eldar Efendijevi, Heimar Lengi, Inara Luigase, Viktor Vassiljevi, Tarmo Tamme, Rainer Vakra, Priit Toobali, Vladimir Velmani, Yana Toomi, Ester Tuiksoo ja Mailis Repsi 19. mail esitatud arupärimine meditsiiniõdede väljarändest (nr 21);

Riigikogu liikmete Heljo Pikhofi, Karel Rüütli, Kajar Lemberi, Kalev Kotkase, Andres Anvelti, Neeme Suure, Kalvi Kõva, Jevgeni Ossinovski, Jaak Alliku, Helmen Küti, Urve Palo, Jaan Õunapuu ja Rannar Vassiljevi 30. mail esitatud arupärimine perearstiteenuse korraldusest (nr 23);

Riigikogu liikmete Marika Tuus-Lauli, Valeri Korbi, Deniss Boroditši, Peeter Võsa, Eldar Efendijevi, Aadu Musta, Viktor Vassiljevi, Yana Toomi, Ester Tuiksoo, Mailis Repsi ja Vladimir Velmani 30. mail esitatud arupärimine hooldusravist (nr 24).

Vabas mikrofonis võtsid sõna Inara Luigas ja Marika Tuus-Laul.

 

Istung lõppes kell 19.13.

 

 

Riigikogu võttis 77 poolthäälega vastu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" (44 OE). Valitsusele tehti ettepanek töötada välja tegevuskava meeste ja naiste palgalõhe vähendamiseks. Erapooletuks jäi 3 Riigikogu liiget.

 

Lõpetati valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (85 SE) esimene lugemine. Ratifitseeritava lepingu eesmärk on arendada kahe riigi vahelist koostööd pensionikindlustuse valdkonnas. Leping aitab kaasa Eesti Vabariigis ja Venemaa Föderatsioonis elanud ja nende riikide territooriumil pensionistaaži omandanud lepingupoolte kodanike ja kodakondsuseta isikute pensioniõiguste realiseerimisele. Leping asendab kuni 16. oktoobrini 2011 kehtivat „Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vaheline pensionilise kindlustamise alane koostöökokkulepet“, mis kirjutati alla 1993. aastal ning „Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe muutmise protokolli“, mis kirjutati alla 2002. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Lõpetati Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (13 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt taastataks õppelaenu hüvitamine isikuile, kes asusid ülikooli või kõrgkooli õppima enne 2009. aasta 1. juulit ja kes asuvad või on asunud tööle avalikku sektorisse. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tuumakatastroofi piirkonda saadetud isiku seaduse eelnõu (29 SE). Ettepaneku pool hääletas 48 ja vastu 33 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 2. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja.

 

Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (33 SE) esimene lugemine, mida jätkatakse kolmapäeval, 21. septembril kell 14 algaval istungil.

 

 

 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (33 SE). Ettepaneku poolt hääletas 45 ja vastu 35 Riigikogu liiget. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja.

 

Lõpetati Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud äriseadustiku ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (75 SE) esimene lugemine. Seadusega üle võetavate direktiivide eesmärk on aidata kaasa Euroopa Liidu konkurentsivõime suurendamisele, vähendades selleks Euroopa äriühinguõiguse direktiividest tulenevat halduskoormust. Ühinemiste ja jagunemiste direktiivi muudatused hõlmavad ühingute aruandlusnõuete vähendamist, sh ka ema- ja tütarettevõtjate ühinemise korral, ning teavitamisnõuete kaasajastamist. Sarnased muudatused puudutavad osaliselt ka piiriüleste ühinemiste direktiivi. Kapitalinõuete direktiivi muudatused võimaldavad liikmesriikidel vähendada aruandluskohustust aktsiaseltsi asutamisel ja aktsiakapitali suurendamisel, kui need toimuvad ühinemise või jagunemise käigus. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Kalev Kotkase ja Eiki Nestori algatatud avaliku teenistuse seaduse § 108 täiendamise seaduse eelnõu (71 SE). Ettepaneku poolt hääletas 46 ja vastu 18 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1. Eelnõu langes menetlusest välja.

 

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu (54 SE) teine lugemine. Käesolev seadus sätestab avalikust huvist tulenevad maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja ning riigi julgeoleku kaalutlustest lähtuvad kinnisasja omandamise kitsendused. Avalik huvi käesoleva seaduse tähenduses on eelkõige põllumajandus- ja metsamaad sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise edendamine. Kui varem kehtinud regulatsiooni kohaselt olid loasüsteemile allutatud kõik Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide ja OECD liikmesriikide residendid, kes soovisid omandada kinnisasja, mille kõlvikulises koosseisus on 10 hektarit või rohkem põllumajandus- või metsamaad, ja kes ei olnud Eestis elanud vähemalt kolm viimast aastat ning tegelenud Eestis füüsilisest isikust ettevõtjana põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamisega vähemalt kolm viimast majandusaastat, siis 1. maist 2011 kehtima hakanud regulatsiooni kohaselt saavad lepinguriikide ja OECE liikmesriikide residendid osta maad vabalt. Jätkuvalt peavad maavanema luba taotlema kolmandate riikide kodanikud ja juriidilised isikud. Eelnõu kohaselt väheneb olulisel määral ka lepinguriikide juriidiliste isikute ring, kes saavad põllumajandus- või metsamaad omandada üksnes maavanema loal: kinnisasja, mille kõlvikulises koosseisus on 10 ha või rohkem põllumajandus- või metsamaad, omandamiseks peab maavanema loa taotlema üksnes see lepinguriigi juriidiline isik, kes ei ole tehingu tegemise aastale vahetult eelnenud kolmel aastal põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamisega tegelenud. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Ukraina sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (64 SE) esimene lugemine. Ratifitseeritava lepingu eesmärk on asendada kehtiv leping, mille sõlmimisest on möödas üle kümne aasta, uuega. Selle aja jooksul on sotsiaalkindlustuses toimunud suuri edasiminekuid. Muu hulgas on Eestist saanud Euroopa Liidu liige ja alates 1. maist 2004 kehtivad Eesti suhtes Euroopa Liidu Nõukogu sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise vastavad määrused. Lisaks on nii Ukrainas kui ka Eestis on loodud uusi hüvitise liike, näiteks ei eksisteerinud kehtiva lepingu sõlmimise ajal Eestis ei töötuskindlustushüvise ega ka vanemahüvitise skeemi. Samuti on oma sotsiaalkindlustusskeeme muutnud Ukraina. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

 

Riigikogu kuulas oma tänasel istungil ära Eesti Arengufondi aruande, mille esitas juhatuse esimees Ott Pärna.

 

Pärna käsitles oma ettekandes Eesti arengut mõjutavaid tegureid ja nendest tulenevaid võimalusi. Tema arvates peaks Eesti ambitsioon olema saada Läänemere tõmbekeskuseks. Arengufondi tehtud seirete põhjal on olulised viis perspektiivi, mis on otstarbekas võtta aluseks tegevuse planeerimisel. Selleks peab arengufond eksperimenteerivat majanduspoliitikat, mille raames on otstarbekas tegutseda era- ja avaliku sektori koostöös. Pärna tõi näiteks hiljuti riigi ja ettevõtjate koostöös käivitunud projekti FinanceEstonia ja lähiajal ellukutsutava MedicineEstonia. Arengufondi arvates peaks Eesti senisest jõulisemalt rakendama struktuurimuutusi aluseks võtvat poliitikat, mis arvestaks nii olemasolevate ettevõtete arendamist kui ka maailma oluliste ettevõtete regionaalsete peakorterite toomist Eestisse. Tähelepanuta ei tohiks jääda ka uute ambitsioonikate ettevõtete loomine. Pärna sõnul on arengufondi riskikapitali investeeringud keskendunud just sellele ja fond on suurim Eesti tehnoloogiaettevõtteid toetav riskikapitalifirma.

 

Pärna leidis, et arengufondist on saanud Eesti riigi innovatsioonilabor ja muutuste agent. Tema hinnangul on tänu seiretöö kaasavale iseloomule osapooled hakanud arengufondi võtma kui omamoodi ühenduslüli ettevõtlussektori, riigi ja kolmanda sektori vahel. Arengufondi mõju suurendamisel Eesti majanduse arendamisel tasuks seda suunata lisaks riskikapitaliinvesteeringutele ka rohkem strateegilist laadi investeeringute suunas. Pärna näeb selle taustal võimalust arengufondi kujundamist läbirääkijaks oluliste ja suuremate välisinvesteeringute kaasamisel meie majandusse.

 

Läbirääkimistel võtsid sõna Urve Palo ja Kalev Kallo.  

 

Riigikogu pressitalitus