Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

 

Riigikogu Rail Balticu toetusrühm sai kolmapäevasel kohtumisel ülevaate raudtee trassivaliku aluseks olevast AECOM uuringust. Samuti esitasid Läti ja Leedu transpordiministeeriumite esindajad oma seisukohti Rail Balticu raudtee arendamise projekti kohta.

„Kõige olulisem on jõuda projekti arendava ühisettevõtte loomiseni ja jätta vaidlused tehnilistest detailidest asutamise järgsesse faasi. Vaid nii on võimalik jõuda rahastamistaotluse esitamiseni“, ütles toetusrühma juht Kalle Palling. Ta lisas, et raudteetrassi läbiviimine Vilniuse kaudu on pigem tehniline kui poliitiline küsimus, kuid võttes aluseks AECOM uuringu ja Euroopa Liidu vahendite kasutamistingimused, siis Vilniuse läbimisega ei saa arvestada. Kui Leedu suudab jõuda kokkuleppele Euroopa Komisjoniga rahastamistingimuste muutmiseks, siis ei ole ka meie Leedu pealinna läbimisele vastu. Täna oleks trassivaliku muutmine rahastamistingimustega vastuolus, lisas Palling.

Leedu transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi arendus- ja rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja Arenijus Jackus pidas Rail Balticu trassi läbimist läbi Vilniuse väga oluliseks. Ta rõhutas kolme pealinna ühendamise vajalikkust Rail Balticu kaudu ning pidas Poola aktiivsemat kaasamist prioriteetseks.

Läti transpordiministeeriumi raudtee osakonna juhataja Janis Eiduksi hinnangul on trassi planeerides vaja luua parem ühendus Riia keskusega. Samuti on oluline läbi mõelda ühendused sadama ja lennujaamaga, mis võib osutuda kulukaks.

Eesti Rail Balticu projektijuht Indrek Sirp selgitas, et põhimõtteline trassi valik Tallinn-Pärnu kaudu on teada kaks aastat ning Tallinn-Tartu trassi ei planeerita. Ta lisas, et raudtee sisenemine Tallinna on keeruline, nagu Riiaski. Balti jaama peatust ei tule. Multimodaalne terminal on planeeritud Ülemistele, kust läheb tramm kesklinna ja sadamasse ning teiselt poolt Tallinna lennujaama.

Kommenteerides regionaalpoliitilisi valikuid ütles Palling, et läbi Tartu trassivaliku planeerimine ei ole juba 2011. aastast päevakorral. Tegemist on regionaalse projektiga rahvusvahelises mõttes, mitte siseriiklike transpordiühenduste lahendamise projektiga. Samuti rõhutas Palling, et tema hinnangul ei ole enam asjakohane rääkida trassivaliku planeerimisest üle Nabala loodava looduskaitseala.

Toetusrühma aseesimees Annely Akkermanni sõnul on Rail Balticu tasuvus piisav, kui trass kulgeb lühimat marsruuti kaudu läbi Balti riikide. Isegi kui trassi valik tuleks teha täna, siis saaks see olla üksnes läbi Pärnu, sest Tartu kaudu Tallinna ja Riia ühendamine ei oleks majanduslikult võimalik. Tegelikult on valik, kas ühendus Euroopaga läbi Pärnu või üldse mitte, selgitas Akkermann.

Rail Balticu raudteetrassi loomine on Euroopa transpordipoliitika üks prioriteete. Selle kogumaksumus Poola-Leedu piirist Tallinnani on AECOMi uuringu kohaselt 3,67 miljardit eurot. Maksimaalne toetus EL-ist on 2 miljardit eurot, mis on 56% kogusummast. Tõenäoliselt avatakse taotlusvoor 2014. aasta juunis.

Kohtumisel osalesid ka konsultatsiooniettevõtte AECOM Balti regiooni juht Arnis Kakulis ning kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust esindajad.

Fotod kohtumiselt

Riigikogu pressiteenistus
 

 

Tagasiside