Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Eile 22. Veebruaril Vilniuses toimunud Tšetšeenia-teemalisel ümarlaual võeti vastu avaldus, millega märgitakse 69 aasta möödumist tšetšeenide lausküüditamisest 1944. aasta 23. veebruaril. Toona saadeti Kasahstani ja Kesk-Aasiasse ligi pool miljonit tšetšeeni, kellest umbes 78 000 suri nälja ja külma tõttu kas teel olles või kohe pärast kohalejõudmist.

 Leedu, Läti, Eesti ja Ukraina parlamendiliikmete ning Tšetšeeni Vabariigi Itškeeria poliitpagulaste osavõtul toimunud nõupidamine keskendus peamiselt ajaloo- ja keeleõppe probleemidele ning vajadusele levitada tõest informatsiooni Tšetšeenia praeguse olukorra kohta.

Tšetšeeni keele õpetamise võimalused on ahtad, sest puuduvad vajalikud õppematerjalid. Ainus ladina tähestikul põhinev aabits on välja antud Pariisis, kuid seda kodumaal kasutada ei saa. Tšetšeeni keelt ei õpetata emakeelele kohasel viisil, vaid ainult läbi vene keele paralleelõpetuse. Veel suuremad probleemid on seotud ajalooõpetusega, mille puhul terve president Džohhar Dudajeviga seotud ajastu on sisuliselt ajalookäsitlusest välja lõigatud.

Parlamendiliikmete avalduses juhitakse tähelepanu sellele, et Vene Föderatsiooni valitsus viib ellu juba 2010. aastal vastu võtnud Põhja-Kaukaasia nn. sotsiaal-majandusliku arengu strateegiat. Selles süngesisulises dokumendis peetakse venelaste kohalolekut regioonis otsustava kaaluga faktoriks, võimude meelest tuleb soodustada nende tagasipöördumist ja eelistamist avalikes ametites. Teiselt näeb strateegia ette aastas 30 kuni 40 tuhande põhjakaukaaslase ümberasumise regioonist. Selleks pole vaja rakendada sundi, seda soodustavad viletsad olud ja tööpuudus. Eesmärgiks on üldise „vene kodanikuidentiteedi“ kujunemine.

Ümarlauast osavõtjad peavad väga oluliseks vaba inforuumi kujunemist, kus tšetšeenide esindajad nii kodumaal kui emigratsioonis saaksid omavahel suhelda ning  tõene info jõuaks ka Euroopa poliitikute ja avalikkuseni.

Ümarlaual esinenud Tšetšeeni Vabariigi Itškeeria endine asepresident Said-Hasan Abumuslimov leiab, et tšetšeeni vabadusvõitlejate kujutamisel terroristidena kasutab Venemaa samasugust propagandavõtet, nagu on kasutatud Balti riikide puhul, kui vabadusvõitlejad kuulutati fašistideks.

Eestit esindas Riigikogu saadikuühenduse „Inimõiguste kaitseks Põhja-Kaukaasias“ esimees Andres Herkel. Ta andis Riigikogu ENPA delegatsiooni esimehena ka ülevaate Tšetšeenia probleemi käsitlemisest Euroopa poliitilisel tasandil.       

Andres Herkel 5056540   

Tagasiside