Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Pressiteade
8. aprill

 

Riigikogu tänasel laste vaesuse tõrjumisele pühendatud arutelul jäi kõlama seisukoht, et vaid konkreetsed ja hästi sihitud abinõud aitavad lapsi vaesusest välja tuua.

Avaettekande Sotsiaaldemokraatliku Erakonna korraldatud arutelul tegi Tartu Ülikooli professor Dagmar Kutsar, kelle sõnul on väga paljud perekonnad langenud viimastel aastatel püsivaesusesse, mis on laste arengu seisukohalt kõige ohtlikum.

„Töökaotus viib vaesumiseni, kuid pikaajaline töötus hoiab püsivaesena,“ kirjeldas Kutsar. „Kui majandusel läheb halvasti, siis kannatavad kõige rohkem lapsed.“ Suurimaks riskigrupiks on ühe vanemaga pered, kellest 39 protsenti elas allpool vaesuspiiri ka majandustõusu ajal. Vaesuspiiri all on sunnitud elama ka 21 protsenti paljulapselistest ja 89 protsenti töötute vanematega leibkondadest, märkis professor.

Kutsari hinnangul aitaks vaesust vähendada erinevate poliitiliste meetmete kompleks. Universaalsete lastetoetuse kõrval on mõistlik toetada lapsi ka otse, kas siis tasuta koolitoidu, huviringi, lasteaiakoha või mõne muu teenuse kaudu, leidis Kutsar.

Ka Lastekaitse Liidu esimehe Katrin Saksa väitel vajab Eesti konkreetset vaesuse leevendamise programmi. „Lapsel endal puuduvad võimalused oma toimetuleku parandamiseks, mis paneb vastutuse täiskasvanutele,“ rääkis Saks. Hädavajalikuks pidas ta toimetulekupiiri tõstmist ja selle arvestuse muutmist nii, et ka lapsed oleksid täismõõdulised. „Toimetulekutoetuse saajate kõrval on suureks probleemiks need, kes napilt ei kvalifitseeru toetuse saajaks. Sageli juhtub, et neid peresid tuleb enne palgapäeva makaronipakiga aidata,“ rääkis Saks. Tema kinnitusel tuleb laste vaesusega võidelda ka majanduskasvu aegadel.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Heljo Pikhofi väitel on valitsuse kohus tulla välja laste vaesuse tõkestamise tegevuskavaga. „Riik peab leidma täiendavaid vahendeid perepoliitikale, noorsootööle ja lastekaitsele. Asi on valikutes, eelistustes ja prioriteetides – mille jaoks raha leida ja mille jaoks mitte,“ lausus Pikhof. Ta meenutas, et 2010. aasta on Euroopas kuulutatud vaesuse vastaseks aastaks, mille puhul on valitsus lasknud trükkida vaesusest pajatavaid voldikuid. „Ei ole aga konkreetseid samme, mis aitaksid vaesust pisutki leevendada,“ lisas Pikhof.

Oma nägemuse ütlesid riigikogu ees välja ka teiste fraktsioonide esindajad.

Lisainfo:
Heljo Pikhof
5119637

Katrin Saks
5145151

 

 

Tagasiside