Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Tänasel Inimarengu Aruande 2008 arutelul riigikogus märkis sotsiaaldemokraat ja kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg, et Eesti haridustase on küll Euroopa paremaid, aga eestlaste tervis kõige viletsam. Kreitzberg näeb siin seost Eesti liiga väikse sotsiaalkulutuste osakaaluga SKP-st võrreldes Euroopa Liidu keskmise 26,3 % – ga.

„Tõesti, meie sotsiaalkulutuste osakaal on12,3 % SKP-st Euroopa Liidu 26,3 % vastu. Kulutused tervishoiule nigelad. Et eluga toime tulla töötab paralleelselt õppimisega 60 % meie üliõpilastest, mis rikub tervist ja lükkab edasi õpingute lõpetamise,“ ütles Peeter Kreitzberg oma kõnes.
 
Ka nägi Kreitzberg murekohana, et aastatel 2004-2007 lõpetas doktorantuuri tähtaegselt vaid 9,1% doktorantidest. „Eesti absoluutse intellektuaalse eliidi liige, stipendium on vaid 6000 krooni. Kas akadeemiliselt andekamad üldse lähevadki doktorantuuri või on nad oma äraelatamisega nii kimpus, et ei suuda põhitööd korralikult teha?,“ küsis ta.
 
Kreitzberg ütles, et me panustame jätkuvalt aktiivsetesse tööturumeetmetesse 10 korda vähem suhtes SKP-sse kui Euroopa Liidu riigid keskmiselt.
„Kas on need uued  probleemid? Ei ole,“ lisas ta, sest  Inimarengu Aruanne 2008 ei paku midagi rõõmustavat.
 
Kreitzbergil tekkis lugedes Inimarengu Aruannet 2008 mõte, kas ei ürita me jäärapäiselt leiutada rahandusalast  perbetum mobilet, mis seisneb selles, etrahastamata  sotsiaal –ja tervishoiusfääri, innovatsiooni nii majanduses kui teistes sfäärides loodame kiirele majanduskasvule ja stabiilse ühiskonna tekkimisele.  
 
„Majandusinimeste ja mitmete poliitikute suust ei kuule muud kui kiitust madalatele maksudele ja palkade vähendamisele.  Sellised ettepanekud ei nõua erilist mõistust. Ainuke viga on see, et nad ei aita, vaid pigem süvendavad inimressursiga, meie ainsa ressursiga seotud kriisi,“ ütles Kreitzberg.
 
Inimeste haridus, tervis, elukvaliteet on majanduse ressurss, mitte ainult eduka majandamise tulemus.  Sellesse maksude teel panustamata, ei loo me majandusele ka vajalikku ressurssi. Mida on ettevõtlusvaldkond teinud talle soodsate maksude abil jäetud vaba ressursiga?
 
2007.l aastal panustasid Eesti ettevõtjad iga kümne kinnisvarasse paigutatud krooni kohta vaid ühe krooni innovatsiooni. „Suhtumisega, et tänane kiire kasum ja tänane tulu on olulisem kui tulevik, Eesti majandusele uut jõudu ja kvaliteeti luua ei saa. Kui ettevõtlus küsib riigi käest tuge, siis võib küsida : millist paketti pakuvad ettevõtjad ühiskonnale?”
 
Lisa teave:
Peeter Kreitzberg
50 64 562
Tagasiside