Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu


Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Rahvaliidu ja Eestimaa Roheliste tänane ühine haridusarutelu lõppes tõdemusega, et haridusministeeriumil pole põhikooli ja gümnaasiumi lahutamiseks selget sisulist eesmärki. Seega tuleb loobuda põhikooli ja gümnaasiumi jõuga lahku löömisest, mis võib viia paljude soovimatute tagajärgedeni.

Kolme erakonna ümarlauast osavõtjad leidsid, et haridusministeeriumil tuleb asuda koolivõrgu korrastamise osas omavalitsustega sisulistesse läbirääkimistesse, sest riigil lasub nii põhimõttelises küsimuses selge kaasvastutus. Esmalt tuleb püstitada põhikooli ja gümnaasiumi ette hariduse kvaliteeti tagavad kriteeriumid ja alles seejärel otsustada koolide jätkusuutlikkuse üle. Uue põhikooli ja gümnaasiumiseaduse rutaka läbisurumise asemel peab ministeerium välja tulema reaalsete arvutustega reformi maksumuse kohta ja esitama ükskord ka oma nägemuse korrastatud koolivõrgust. Alles seejärel on võimalik hinnata põhikooli ja gümnaasiumi lahutamise teostatavust ja maksumust.
 
„Hädasti on vaja analüüsi reformi tagajärgede ja sotsiaalmajanduslike mõjude kohta. Ühe või teise kooli kinnipanek lööb segi bussiliikluse, tekib vajadus õpilaskodude järele, sellega kaasneb elukohtade vahetus,“ märkis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Peeter Kreitzberg. Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe sõnul ei ole haridus valdkond, kus saab vikatiga lõigata või pimepokkerit mängida.
 
Rahvaliidu esimehe Karel Rüütli väitel võib kavandatav reform suurendada veelgi hariduslikku kihistumist ja võtta paljudelt noortelt võimalus saada hea gümnaasiumiharidus. „Kasvab ka väga paljude õpilaste päevane koormus. Lapsevanemad on mulle kirjutanud, kuidas laps ärkab hommikul kell 5.30, et jõuda kella kaheksaks kooli,“ sõnas Rüütli.
 
„Keskseks eesmärgiks olgu ühtlaselt hea haridus lastele kõikjal Eestis,“ lausus Eestimaa Roheliste eestkõneleja Marek Strandberg, kelle sõnul saab koolihoonete kulukust vähendada nende soojapidavuse olulise tõstmisega. Õpetajad võivad aga õpetada mitmes koolis korraga, kui neile on antud ametiauto. Strandberg pidas lubamatuks, et jätkuvalt pole teada, kui palju raha kulub seaduse rakendamisele: “Pole tõepärane ministeeriumi väide nagu ei tekitaks kõnealuse seaduse rakendamine märkimisväärseid kulutusi. Tekitab ja kohe kindlasti – majanduslikke ning ennekõike kultuurilisi ja regionaalseid,” toonitas Strandberg.
 
Ümarlauale kogunenud olid ühel meelel ka selles, et põhikooli ja gümnaasiumiseaduse eelnõus on palju positiivset, näiteks erivajadustega laste osa, mis vajab kiiret elluviimist. „Kui me koolide lahutamise küsimuses lahendusele ei jõua, on mõttekas see teema välja võtta ja seadus mõistliku ajaga vastu võtta,” pakkus Kreitzberg.
 
Lisainfo:
Peeter Kreitzberg  (SDE)
50 645 62

Karel Rüütli (Rahvaliit)
52 463 12
 
Marek Strandberg (Eestimaa Rohelised)
55 520 108


 

Tagasiside