Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Euroopa Liidu uus eelarve peab sündima kompromisside põhiselt, kus ei loobuta liikmesriikide võrdse kohtlemise põhimõttest. Eesti peab olema valmis kokkuleppeks, kus proportsionaalselt ühiskonna rikkusega on kõik liikmesriigid valmis tegema kokkuleppe saavutamiseks järelandmisi.

On tõenäoline, et Euroopa Liidu praegune eesistuja Suurbritannia pakub lähipäevil EL eelarve osas kompromissi, kus uutele liikmesriikidele ettenähtud struktuuri- ja maaeluvahendid vähenevad 5-7% või halvemal juhul lausa 10%. „Eesti jaoks oleks sellise kokkuleppe hinnaks ilmajäämine ca 3-6 miljardist kroonist, mis tähendab selle võrra vähem infrastruktuuri investeeringuid. Tuleb loobuda kas Saaremaa sillast, haiglate investeeringutest, Tallinn-Tartu maante rekonstrueerimisest, kõrgkoolide moderniseerimisest või teistest olulistest investeeringutest,” ütles Res Publica esimees Taavi Veskimägi.
"Tänast rahvusvahelist meediapilti jälgides tundub, et Eesti on võimaliku kompromissi osas asunud liiga pehmele posistioonile. Meil ei ole EL eelarve osas nii kiire kui teistel liikmesriikidel, kelle eesmärgiks on pigem teha kiire ja halb eelarve, kui jätta praegu eelarve sellistel tingimustel tegemata. Me peame saame hakkama ka juhul, kui eelarveperiood ei rakendu koheselt 1. jaanuarist 2007.aasta. Euroopa Liidu eelarve vajab põhimõttelist reformi, kus vaadatakse üle aegunud ühtse põllumajanduspoliitika põhimõtted, vähendatakse maksimaalselt liikmesriikidele tehtud erandeid ja suunatakse eelarve fookus tuleviku, hariduse, teaduse ja majandusreformide peale. Sõlmitav kompromiss peaks olema tehtud just sellises vaimus," sõnas Veskimägi.
"Eesti on varasemalt nõustunud kuni 2007. aastani teatud erikohtlemisega, üleminekuperioodiga mitteliikmest täieõiguslikuks liikmeks. 2007-2013 finantsperspektiiv peab käsitlema Eestit kui Euroopa Liidu täieõiguslikku liiget, kelle puhul rakendatakse võrreldes vanade liikmesriikidega võrdse kohtlemise põhimõtet. Oleks lühinägelik maksta Euroopa Liidu hetkeline võimetus sisereformidega tegeleda kinni Eesti ja teiste uute liikmesriikide arvelt. Selles valguses on äärmiselt oluline, et Eesti valitsus pikaajalised positsioonid 2007-2013 finantsperspektiivi osas saaksid ka Riigikogu erakondade enamuse toetuse, mistõttu algatab Res Publica esmaspäeval eelnõu selle teema arutamiseks riiklikult olulise küsimusena," lõpetas Veskimägi.

Lisainfo:
Taavi Veskimägi
tel 6316321

Tagasiside