Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Sven Sester (IRL) ütles järgmise aasta riigieelarve esimesel lugemisel riigikogus, et tegemist on iseloomuta vaheeelarvega, mis reaalsete mõjudega otsuste asemel jaotab kõigile sõrme otsast ning lükkab Eesti jaoks vajalikud otsused edasi.
 
„Kui vaadata eelarvele näkku, siis tegemist on iseloomuta valimiseelse vaheeelarvega, kus jagatakse natuke ühele sihtrühmale, natuke teisele – tuntavat kasu aga ei saa keegi. Riigi raha saaks kasutada efektiivsemalt: näiteks selle asemel, et tõsta maksuvaba tulu miinimumi kõigil 10 eurot, mis jätab kõigile töötavatele inimestele kätte kaks eurot täiendavat palgaraha, tuleks suunata kogu see ressurss madalapalgalistele ja vabastada nad suuremas osas tulumaksu maksmisest,“ rääkis Sester.
 
Sesteri sõnul ei paku eelarve lahendusi mitmetele olulistele küsimustele. Vajalikud otsused, mis toetavad majanduskasvu, vähendavad tööjõu maksukoormust, aitavad luua uusi töökohti ning parandavad reaalselt inimeste toimetulekut, on tema sõnul jäetud otsustamiseks järgmisele valitsusele.
 
Konkreetse murekohana tõi Sester eelarve puhul välja, et riigi võlgu elamine süveneb. „Olukorras, kus eelarve maht kasvab järgmine aasta 7 protsenti ehk pool miljardit eurot, on ikka suudetud riigieelarve 100 miljoni euroga miinusesse keevitada. Likviidsuse juhtimiseks on valitsusel kaks võimalust: kas võtta kasutusele riigi reservid või võtta välisvahenditena laene. Ükskõik kumba instrumenti kasutatakse, jõutakse 2015 lõpus olukorda, kus laenukohustused ületavad reserve 320 miljoni euro ulatuses,“ ütles Sester.
 
Lisaks tõi Sester eelarve kitsaskohtadena välja, et põllumeeste nn top-up toetused on eelarvest välja jäänud, mis tähendab sektorile enam kui 20 miljoni euro suurust lööki. Samuti ei pea ta õigeks, et väheneb teaduse rahastamine ning Eesti riigipiiri korrastamiseks pole raha praktiliselt eraldatudki.

Tagasiside