Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu Res Publica fraktsiooni liige Sven Sester kritiseerib teravalt justiitsminister Rein Langi ettekannet ärikeskkonna parandamisest.  "Minister unustas ära, et Reformierakond peaks praeguse valitsuse juhterakonnana pakkuma konkreetseid lahendusi, mitte uduseid ideid," ütles Sester.

Sesteri sõnul on Reformierakonna juhitav valitsus olnud vastu mitmete ettevõtjasõbralike muudatuste tegemisele. Riigikogus on kaks korda tagasi lükatud eelnõu, mis lubaks äriregistri ja kinnistusraamatuga interneti teel tasuta tutvuda. Täna ütles justiitsminister Riigikogu ees, et eelnõu ei saa toetada, kuna eelarves pole selleks vajalikku raha ette nähtud. "Rein Lang kas ei tea, millest ta räägib või valetab, sest viimane kord hääletas koalitsioon maha idee, et registritega tutvumine võiks olla tasuta alates järgmisest aastast ning sellel pole käesoleva aasta riigieelarvega mingit pistmist," rääkis Sester.

Tema sõnul ei ole see valitsus ühe valitsemisaastaga rakendatud ühtegi olulist ettevõtluse lihtsustamisele suunatud poliitikat. "Praegu oleks sellel valitsusel aeg udutamise asemel tulla välja konkreetsete eelnõudega. Paraku ei ole valitsus andnud ettevõtjatele mingit kindlust isegi selles osas, mis juhtub ettevõtte tulumaksuga 2009. aastal," ütles Sester.

Lisainfo:

Sven Sester
Riigikogu liige
Res Publica
504 9222

Rauno Veri
RP pressiesindaja
53408908

Sven Sesteri ettekanne riigikogus

Head Riigikogu liikmed

Oleme täna kuulanud justiitsministri ettekannet sellest, kuidas aasta aega ametis olnuna on tal valminud plaan. Olen kaugel sellest, et plaane ja planeerimist kritiseerida – pigem hea seegi, et plaan on. Ometigi Valitsuse tööplaani, ei möödunud poolaasta ega ka käesolevasse ei ole neid mõtteid ülesannetena kantud. Küllap tuleb see siis järgmise aasta omasse – uuele valitsusele ja uuele riigikogule.

Nii siin Riigikogu saalis kui ka avalikus meedias on sel aastal laialdast käsitlemist leidnud tõsiasi, et Riigikogu peab endale tööd leiutama.
Vabariigi Valitsus lihtsalt ei ole pidanud sisulistes ja põhimõttelistes valikutes oma tööplaanist kinni ning pole suutnud Eesti arengu seisukohalt vajalikke otsuseid parlamendi ette tuua. Kuigi justiitsminister on ise lubanud, teab terve riigikogu väga hästi, et käesoleva valitsuse ajal on välistatud uue avaliku teenistuse seaduse välja töötamine. Justiitsministri laua peal on eelmise ministri tööajal valminud kontseptsioon. Ja seadust, millel valitsuse tugi taga oleks, ei ole võimalik teha.

Sest see koalitsioon on illusioon.

Sellist koalitsiooni lihtsalt ei ole olemas, vähemalt mitte selle sõna traditsioonilises tähenduses. Kokku leppida ei suudeta mitte milleski. Majandusminister surub valitsuses miljardikroonist munitsipaalehituse programmi ja sama suurt arengufondi, keskkonnaminister ja kogu riik on põhjanaabrite ees täielikult häbistatud reostustõrjega ja endiselt pole õlifondist asja saanud. Mitte ühtegi põhimõttelist lahendust ravijärjekordade, tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse, tervishoiu finantseerimise vallas. Muidugi on koalitsiooni lahkhelidel ka oma plusspool. Nii põrus õnneks õiguskomisjonis juba mitmendat korda justiitsministri ainus konkreetne parlamenti toodud poliitika – sõnavabaduse kriminaliseerimise eelnõu. Mõrvarile kaheksa aastat, sõnavabaduse väärkasutuse eest viis aastat. Poliitika missugune.

See valitsus tõstis pensioni ja tõstis hästi. See märk on selle Valitsuse märk ja midagi muud sinna kõrvale positiivset ei tule. Kuigi Keskerakonna pensionitõstmise telekampaania on kogu Valitsuse ühisvastutuse põhimõtet silmas pidades pentsik, siis paraku on selles terake tõde. See Valitsus ongi Keskerakonna nägu.

See valitsus ei ole sündinud ühistest ideedest, vaid vastandumisest teiste ideedele.

Kuna kokku on klopsitud valitsus, milles pole ei koosmeelt ega üksmeelt, siis pole ka ime, et paljud head mõtted, mida kindlasti justiitsministeeriumi ametnikel on, ei ole paberile ja ministri allkirja alla veel saanud. Pole mõtet valitsusse loopida pärleid, mis partnerite poolt põhja lastakse. Seda enam aga peaks minister ja erakond, kes ennast juba kümmekond aastat ettevõtjasõbralikuna püüdnud näidata, toetama neid ideoloogiliselt sobivaid initsiatiive, mis Riigikogust tulevad. Erinevalt valitsusest, on meil ju Riigikogus heade ideede toetamiseks kamba peale hääled koos. Neid ideid ei ole olnud vähe. Kuid kummalisel kombel ei ole ka justiitsminister mitte ühtegi nendest ideedest toetanud. Põhjustel, mis ei ole ideoloogilised ega filosoofilised.

Vaadakem tänase Postimehe nn. päeva miinuses väljatoodut: küsitluse kohaselt tekitab ettevõtjatele palju probleeme notariaalsete tehingute arv, notarite pikad järjekorrad ning suured riigilõivud. Samuti toodi välja raskusi avalike andmete kättesaamisega internetis, litsentse ja tegevuslubasid reguleeriva süsteemi keerulisust ning liiga jäiku norme väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks.

Ainuüksi viimasest ajast tooksin mõned ideed või eelnõud, mis kõik räägivad selles samas ettevõtjasõbralikus keeles, mida justiitsminister oma valimiskampaania ürituses täna kasutas, kuid mis ministri toetust pole suutnud pälvida.

Esiteks, ettevõtete asutamise lihtsustumine. Selleks tegime ettepaneku kaotada riigilõivud äriühingu ja FIE äriregistrisse kandmise eest.  Justiitsministri tänast ettekannet kuulates on imelik meelde tuletada tema toonast seisukohta Valitsuse istungil. Langi allkirja kandvas paberis on kirjas, et ettevõtte asutamise seepärane lihtsustamine ei ole mitte hea idee, vaid on lausa väga halb idee. Justiitsminister suhtus meie ideed hinnates negatiivselt kogu eesti ettevõtjaskonda, pidades riiulifirmade juurde tekkimise ohtu ja sellega kaasnevat mõju olulisemaks ja tähtsamaks, kui ettevõtluse lihtsustumisega kaasnevat positiivset mõju. On raske näha, kuidas seesama loogika ei rakendu Langi enda ettepaneku puhul, mille kohaselt ettevõtet oleks võimalik asutada kahe tunni jooksul. Omavahel öelduna, see on justiitsministrilt väga hea idee, aga sama selge on ka see, et tänasel valitsusel puudub igasugune suutlikkus seda ellu viia.

Teine, samuti Res Publica poolt esitatud ja ettevõtjate halduskoormuse vähendamisele suunatud idee seondus äriregistri ja kinnistusraamatuga tutvumisega. Eelnõu eesmärk oli kaotada tasu, mida riik võtab arvutis peetava äriregistri ja kinnistusraamatu andmetega interneti teel tutvumise eest, samuti tasu mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri andmetega interneti teel tutvumise eest. Leiame endiselt, et nimetatud tasude kaotamine aitab muuta Eesti ärikeskkonda läbipaistvamaks.

Äriseadustiku § 28 sätestab äriregistri avalikkuse põhimõtte. Äriregistri kanded on avalikud ning igaühel on õigus tutvuda registrikartoteegi ja äritoimikuga ning saada registrikaardist ja äritoimikus olevast dokumendist ärakirju. Asjaõigusseaduse § 55 sätestab kinnistusraamatu avalikkuse põhimõtte. Ajal, mil üha tõuseb interneti kasutajate arv ning infotehnoloogia leiab üha enam rakendust ka avalikus halduses, on kummaline, et kohtu registriosakonda kohale minnes ei tule äriregistri andmetega tutvumise eest tasu maksta, kuid samade andmetega interneti teel tutvumine on suures osas tasuline. Samas on selge, et kohtu registriosakonnas andmetega tutvumise korraldamine on tegelikult tööjõumahukam ja riigile kulukam. Seda absurdsust ettevõtjasõbralik justiitsminister ei möönnud ning Valitsus leidis jälle võimaluse olematute argumentide abil üks hea idee põhja lasta. Seekord mööndusega – Justiitsministeeriumi ametnikud pidasid vajalikuks nende tasudega seonduvat koos Rahandusministeeriumiga analüüsida.

Loomulikult ei ole me sellest analüüsist või selle tulemustest mitte midagi kuulda saanud. Kuid me ei kaota lootust! Kindel on see, et kui valitsus endiselt passib tegevusetult, mitte midagi ei tee, mõnuleb majanduskasvu toel ja teostab enda valimiskampaaniat üritustega nagu see siin täna, tuleme me uuesti oma eelnõudega välja. Loomulikult võttes arvesse eelnevalt meile esitatud õigustatud kriitikat.

Lõpetuseks. Iseenesest oli sellist arutelu, nagu tänane, siiski vaja.
Riigikogus, valitsuses või avalikus teenistuses olles võib meil tihtipeale meelest minna, tänu kellele me siin oleme ja kelle huve teenime. Nendeks on eesti inimesed, nende hulgas tööinimesed ja ettevõtjad. Me peame meeles pidama, et meie asi on vastutustundlikult jagada ümber seda lisaväärtust, mis saab tekkida ainult läbi ettevõtluse. Meie ponnistused peavad samal ajal olema suunatud mitte ainult sellele, kuidas seda lisaväärtust eelarve läbi ümber jagada, vaid ka sellele, kuidas oleks ettevõtjatel hõlbus seda lisaväärtust juurde tekitada.

Käesolev Valitsus on ametis olnud ühe aasta. Selle aja jooksul ei ühtegi ettevõtjate elu-olu lihtsustamisele suunatud poliitikat. Ei hariduse, investeeringutoetuste, teadus- ja arenduspoliitika, tööõiguse, äriõiguse vallas. Selle valitsuse ajal alandas Riigikogu riigilõivusid kinnisvara tehingute pealt, aga seegi seaduseelnõu saadeti parlamenti eelmise valitsuse ja eelmise justiitsministri poolt.

Minu ettekanne täna oli skeptiline ja pessimistlik. Ometigi tahan mäletada seda Rein Langi, kes poliitikasse tulekule eelnenud ajal oli meie seast paljude lemmikuks valitsuse kriitikuks, kelle seisukohad olid asjakohased, kained ja argumenteeritud. Tänaseks on aeg käes kümnete lubadustega omandatud usalduskrediit reaalseks poliitikaks vahetada. Sest muidu on sel oht muutuda peenrahaks. Ja mis on Eesti jaoks oluline – kaotatud on jällegi kaks aastat. Ja see tegevusetus kujunebki selle valitsuse mälestussambaks.

Soovin Teile edu, härra justiitsminister, teie tööpõld on lai ja positsioon valitsuses kahe vasakerakonna kõrval raske.

Tagasiside