Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis öösel vastu avalduse, millega kutsutakse Euroopa Liidu liikmesriike, Euroopa Parlamenti ja Euroopa Komisjoni ülesse põllumajanduse otsetoetusi Euroopas kiiremini võrdsustama ning nende osakaalu põllumajanduspoliitikas vähendama.
 
„Balti riikide sooviks on otsetoetuste taseme kiirem järgijõudmine teistele riikidele. Vastasel juhul satub tugeva löögi alla meie põllumajandussektori konkurentsivõime, väheneb kohalik tootmine ja suureneb importtoodangu osakaalu tähtsus kohalikul turul,“ ütles Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees ja avalduse üks algatajatest Aivar Kokk (IRL).
 
Koka sõnul on avaldus tugev signaal ka meie põllumeestele, maapiirkondade elanikele ja Eesti põllumajandussektorile laiemalt, et põllumajandust nähakse Eesti majanduse olulise ja maapiirkondade arengut tagava osana.
 
„Avaldus rõhutab maaelu olulisust, pidades silmas eelkõige toiduga varustatuse, regionaalarengu, majandus- ja julgeolekupoliitilisi aspekte. Arvestades meie maaressurssi, geograafilist asukohta ja pikaajalisi traditsioone, omab Eesti põllumajandus suurt potentsiaali,“ rääkis Kokk.
 
„Kui Eestile makstavad põllumajanduse otsetoetused jäävad liiga madalale tasemele, siis on selge, et Eesti põllumajandussektori konkurentsivõime väheneb, mis omakorda tähendab Eesti põllumajandustootmise vähenemist ja kokkukuivamist,“ ütles Kokk.
 
„Euroopa Komisjoni praegune ettepanek, mille kohaselt tõuseksid otsetoetused Eestis 42%-lt liidu keskmisest järgmise Euroopa Liidu finantsperioodi lõpuks ainult 58%-ni, on vastuolus Euroopa Liidu aluspõhimõtetega – võrdse kohtlemise ja võrdsete konkurentsitingimustega,“ lisas Kokk.

 
Avaldusega kutsub Riigikogu Euroopa Liidu liikmesriike, Euroopa Parlamenti ja Euroopa Komisjoni ülesse:

1. kehtestama selline ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) otsetoetuste süsteem, mis tagaks võrdsed konkurentsitingimused kõikidele Euroopa Liidu põllumajandustootjatele;  

2. minema järgmisel Euroopa Liidu finantsperioodil üle uuele otsetoetuste arvestamise metoodikale, mis võimaldaks vältida olulisi erinevusi Euroopa Liidu otsetoetuste kõrgeima ja madalaima taseme vahel ning mis arvestaks majandus- ja keskkonnakriteeriume;  

3. jätkama nii otsetoetuste kui ka maaelu arengu kava meetmete rahastamist selliselt, et oleks tagatud põllumajanduse ja maapiirkondade jätkusuutlik areng;  

4. suhtuma paindlikult, arvestades liikmesriikide eripärasid, keskkonnasäästlike põllumajandustavade rakendamise eest makstava lisatoetuse tingimusena kavandatavasse 7% ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade nõudesse;  

5. andma ühtset pindalatoetuse süsteemi rakendavatele liikmesriikidele võimalus arvata toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka see põllumajandustootmiseks sobiv maa, mis ei olnud heas põllumajanduslikus korras 2003. aasta 30. juuni seisuga ja mille kohta ei ole seni olnud võimalik taotleda ühtset pindalatoetust.  

Tagasiside