Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Res Publica fraktsiooni liikmed Imre Sooäär ja Avo Üprus andsid täna Riigikogus üle arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Nad tahavad teada, kuidas sai ministeeriumi haldusala ametnike tegevusetuse tõttu võimalikuks, et ööl vastu 24. jaanuari lõhuti Hiiumaa-mandri ja Saaremaa-mandri liinidel parvlaevu vahetades paarikümnesentimeetrine jääkoorik ja jäätrasside rajamine lükkus teadmata ajaks edasi.

Arupärijad tahavad teada, miks viivitas Saarte teedevalitsuse juhataja Aleksander Kollo Veeteede ametilt loa küsimisega, et seoses riiklike jääteede võimaliku avamisega sulgeda laevaliiklus Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-Heltermaa vahel Väinameres Kuivastu-Virtsu joonest kuni Rohuküla-Heltermaa jooneni.

Veeteede ameti peadirektor Andrus Maide andis pärast Saare teedevalitsuse avaldust küll välja käskkirja, mis keelab laevaliikluse nimetatud alal 24 tunni pärast, kuid enne jõudis Saaremaa Laevakompanii kahel kahel liinil laevu vahetades jäätee lõhkuda. Kompanii tegevus oli sealjuures täiesti seaduslik.

"Tundub, et majandusministeeriumi haldusalas on midagi katki, kui juba mitmendat aastat sama reha otsa astutakse, kõva külm on juba paar nädalat näpistanud, aga ametnikud pole midagi ette võtnud, et jäätee avamist kaitsta. See on riiklikult tähtis regionaalküsimus, mida valitsus on ignoreeginud," ütles Imre Sooäär täna riigikogu ees.

Majandus- ja kommunikatsiooniministrilt tahetakse muuhulgas teada, miks hilines navigatsioonikeelu kehtestamine ja kes ametnikest asjade sellise käigu eest vastutab.

Lisainfo:
Imre Sooäär
Riigikogu liige
Res Publica
Tel: 512 2328

Avo Üprus
Riigikogu liige
Res Publica
Tel: 502 0857

Rauno Veri
RP meedianõunik
53408908

Arupärimise terviktekst:

Hr Edgar Savisaar
Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Arupärimine

Lugupeetud hr majandus- ja kommunikatsiooniminister,

Pöördun Teie poole probleemi osas, mis kerkis laiema avalikkuse ette 24.
jaanuaril käesoleval aastal. Samas on Eesti saarte elanike jaoks tegemist iga-aastase murega, millele seni lahendust pole leidnud.

Saaremaa Laevakompanii vahetas öösel vastu 24. jaanuarit 2006 parvlaevu Hiiumaa-mandri ja Saaremaa-mandri liinidel, lõhkudes sellega ära kuni paarikümne sentimeetri paksuseks külmunud jääkooriku ja lükates jäätrasside rajamise vähemalt nädalaks, kui mitte veelgi pikemaks ajaks edasi.

Jäätee avamine on reguleeritud majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.
aprilli 2004. a määrusega nr 106 „Talitee seisundi, rajamise ja hooldamise nõuded”.

Sealhulgas, § 10: Talitee rajamisel on talitee rajaja kohustuseks tingimuste loomine ohutuks liiklemiseks. Jäätee rajamiseks Virtsu ja Kuivastu, Rohuküla ja Heltermaa ning Soela ja Sõru vahel peab Maanteeamet saama Veeteede Ametilt kirjaliku nõusoleku. Nimetatud jääteede rajamiseks esitab Maanteeamet eelnevalt taotluse Veeteede Ametile laevaliikluse ajutiseks peatamiseks.

Laevaliikluse taastamise aluseks on Maanteeameti kirjalik informatsioon jäätee sulgemise kohta.”

24. jaanuari Meie Maa sedastas meile: “Seoses riiklike jääteede võimaliku avamisega sel talvel Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-Heltermaa vahel palun teil sulgeda laevaliiklus Väinameres Kuivastu-Virtsu joonest kuni Rohuküla-Heltermaa jooneni alates 23. jaanuarist kuni jääteede eksisteerimise lõpuni,” kirjutas Saarte teedevalitsuse juhataja Aleksander Kollo eile hommikul Veeteede Ametile.

Samuti ajakirjanduse vahendusel oli meil võimalik teada saada seda, et Saarte teedevalitsuse juhataja kiri hilines oluliselt, mistõttu omakorda hilines jäätee avamine tsiviilliikluseks.

Veeteede Ameti peadirektor Andrus Maide on enesekaitse eesmärgil väitnud, et avalduse hilinemine põhjustas omakorda Veeteedeameti edasiste sammude märkimisväärse ja saarte elanike jaoks tagasipööramatu kahjuga. Ta andis pärast Saare teedevalitsuse avaldust välja küll käskkirja, mis keelab laevaliikluse nimetatud alal 24 tunni pärast, kuid enne jõudis Saaremaa Laevakompanii, nende seisukohalt täiesti legaalselt vastu võtta otsuse vahetada laevu kahel liinil. Selle tulemusena sai saarlaste jaoks jäätee ka lõhutud.

Riigilt suuremahulist dotatsiooni saav SLK oleks Aleksander Kollo väitel saanud oma laevaga ka ümber Saaremaa ringi sõita ilma jäätrassi lõhkumata.
Samuti oleks SLK selle laeva tõenäoliselt juba jaanuari alguses saanud Hiiumaa liinile viia, kui jääd veel polnud ja aastavahetuse lisareisid olid lõpetatud. Lähenev ekstreemne külmalaine oli kõigis avalikes meediakanalites laialt teada, seega oli ametnikele teada ka jäätee loomise võimalus.
Navigatsiooni oleks saanud juba külmalaine tulekul peatada. Sel juhul võiks jäätee täna juba avatud olla.

Riigikogu kodukorra seadususest tulenevalt esitan teile arupärimise korras järgnevad küsimused:

1.. Palun andke valdkonnaministrina oma ülevaade sellest, mis täpselt jäätee avamise edasilükkumisega juhtus ning mis põhjustel täpselt selline asjade käik teoks sai?

2.. Miks hilines teie vastutusvaldkonna ametite vahelise tegevuse või tegevusetuse tõttu navigatsioonikeelu kehtestamine, mis omakorda tõi kaasa rajatava jäätee lõhkumise

3.. Mida olete ette võtnud käesoleva juhtumiga seonduvate asjaolude uurimiseks ja süüdlaste välja selgitamiseks?

4.. Kas olete hinnanud või palunud enda ministeeriumil või mõnel Teile alluval institutsioonil hinnata majanduslikku kahju, mida jäätee lõhkumine SLK laevade poolt on täiendava transporditeenuse kuluna elanikele ning maksumaksjatele laiemalt põhjustanud?

5.. Kes korvab õigustatud ootuse alusel elanikele tekitatud kahju, mis tuleneb praamipileti hinna ja jäätee ülesõidu hinna vahest?

6.. Milliseid samme peate vajalikuks astuda, et edaspidi, järgnevatel aastatel Teie valdkonnas taolisi probleeme ei esineks?

Lugupeetud hr Edgar Savisaar,

Lugupidamisega,

Imre Sooäär
Riigikogu liige

Tagasiside