Eilsel riigikogu kultuurikomisjoni ja rektorite nõukogu kohtumisel leiti, et kõrgharidusreformiga edasiminekuks on vaja täpsemalt paika panna ülikoolide tulemuslepingute alused.

Kultuurikomisjoni liikme Priit Sibula (IRL) sõnul on rektorite soov igati mõistetav, sest tulemuslepingute tingimused on aluseks kõrgkoolide eelarvete planeerimisel. „Usun, et Haridus-ja Teadusministeerium täpsustab tulemuslepingutega seonduvat juba lähiajal. Oluline on, et ülikoolide hindamisel ei lähtutaks ainult lõpetajate arvust, vaid võetaks arvesse ka ülikoolide sisulist kompetentsi erialade lõikes. IRL-i hinnangul on kõrgharidusreformi käsitleva seaduse vastuvõtmine võimalik veel sel aastal,“ ütles Sibul.

Kõrgharidusreformi eesmärk on tagada ligipääs kõrgharidusele sõltumata inimese rahalistest võimalustest. Reformi kohaselt tagab riik kõigile üliõpilastele, kes õpivad täiskoormusel tasuta kõrghariduse. „Üliõpilaste õppimisele innustamine on igati põhjendatud, sest meil on lubamatult suur hulk üliõpilasi, kelle õpingud katkevad või venivad väga pikaks. Samas jääb ülikoolidele jätkuvalt õigus küsida õppemaksu nendelt õpilastelt, kes ei õpi täiskoormusega. Seega pole põhjust karta nagu kaoks kõrgharidusest eraraha ja tasuline õpe,“ selgitas Sibul.

IRLi ja Reformierakonna koalitsioonileppe kohaselt võetakse 2011. aastal vastu seadus, millega suurendatakse aastatel 2012-2014 avalik-õiguslikele ülikoolidele või rakenduskõrgkoolidele riiklikku tellimust 40 % võrra. Sellega tagatakse tasuta kõrgharidus kuni 12 500 sisseastumistingimusi täitvale ja täiskoormusega õppivale üliõpilasele.