Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu liige Juhan Parts (IRL) ütles täna riigikogus toimunud julgeolekuolukorra arutelul, et muutunud julgeolekukeskkonnas peab Eesti väikeriigina tegutsema ettenägelikult ja ei saa endale lubada teiste sabassörkimist.

„Sabassörkimine on olnud meie istuva välisministri probleem. Seni kuni Läänemere regioonis suunasid välispoliitikat jõulised nn. hardliner tüüpi poliitikud nagu Carl Bildt ja Radoslaw Sikorski võisime loota teistele. Nüüd on see aeg ümber: peame ise tegutsema otsustavalt ja ettenägelikult. Minu soovitus Reformierakonnale on leida nüüd see hardliner poliitik välisministri kohale. Reformierakonnast ma peale Siim Kallase eriti kedagi ei näe,“ ütles Parts.

„Tõsiseltvõetav riigikaitse debatt ei ole riigikaitse gümnaasiumiõppes või muus kribu-krabus, vaid tuleb välja arendada kriitilised võimekused varem, kui pikaajalises riigikaitse arengukavas on ette nähtud. Selleks peab valitsus juba lähikuudel läbi viima sisulise analüüsi Riigikaitse arengukavas ettenähtud võimekuste kiiremaks väljaarendamiseks. Kriitilised on soomusmanöövervõimekus ja keskmaa õhutõrje võimekus. Samuti tuleb riigikaitse juhtimine korrastada riigi tipptasemel: peaminister peab saame sisulise korraldusõiguse ning olema võimeline täitma riigikaitse kõrgema juhi ülesandeid,“ rääkis Parts.

Parts lisas, et kõige suurem Ukraina kriisist tulenev muutus Eesti jaoks on see, et suveräniteedi mõiste, mis seni põhines paljuski rahvusvahelisel õigusel, põhineb Venemaa jaoks nüüd ainult jõul.

„Meie NATO ja Euroopa Liidu liikmelisus tagab meile lepingulised julgeolekugarantiid ja teatava turvalisuse, kuid Venemaa on oma arengus jõudnud uude etappi. NATO liikmena suudame oma suveräänsust kaitsta vajadusel ka jõuga, kuid ka NATO peab kiirelt ja efektiivselt tegutsema: paljalt lepingupaberist ei piisa, vägede paigutust tuleb muuta,“ ütles Parts.

Partsi sõnul on oluline, et Eesti seisaks jõuliselt selle eest, et Euroopa ei kiirustaks Venemaavastaste sanktsioonide lõpetamisega. „On aimatav, et  lähinädalatel ja -kuudel näeme Ukrainas kriisi deeskaleerumise faasi, mille peamiseks põhjuseks on Vene majanduse olukorra järsk halvenemine. Mitte mingil juhul ei tohiks sanktsioonide lõpetamisega kiirustada, isegi kui olukord näiliselt veidi rahuneb. Sanktsioonide leevendamine tuleb siduda konkreetsete tingimustega endise olukorra taastamiseks sh Krimmi de facto taasühendamine Ukrainaga,“ rääkis Parts

Tagasiside