Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu kultuurikomisjoni liige Liisa Pakosta (IRL) sõnas täna riigikogus kõrgharidusreformi eelnõu esimesel lugemisel, et uuringutele toetudes vajab Eesti tudeng tasuta kõrgharidust koos täiendavate sotsiaaltoetustega kõige enam Euroopa 33 riigi hulgas.

„Tasuta kõrghariduse eelnõu peamisi küsimusi on sotsiaalsete murede lahendamine. Eesti asub täna selles riikide grupis, kus probleemiks on vaesemate perede laste ligipääs kõrgharidusele. Eesti kõrgkoolides on selgelt alaesindatud väiksema sissetulekuga peredest pärit noorte osakaal. Ainult 3% kõikidest tudengitest on pärit madala haridustasemega vanematega peredest, kui näiteks Soomes on see näitaja üle kolme korra kõrgem,“ rääkis Pakosta.

Tema sõnul hoiab Eesti kurba rekordit vanematekodust eemal elavate tudengite kuusissetuleku Gini koefitsiendi poolest, mis väljendab ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdust. „Suure ebavõrdsuse peamiseks tekitajaks on sissetulekute struktuur: Eesti tudeng saab vaid 18% toetust oma vanematelt ja tervelt 59% palgatööst. Tasuta kõrgharidus koos täiendavate toetustega vähendaks seda ebavõrdsust, mis on paljuski tingitud perede vaesusest.“

„Vähesed riigid on suutnud saavutada sellise kõrgharidussüsteemi, mis on sotsiaalselt õiglane ja kõiki ühiskonnagruppe võrdselt kaasav. Aga just see on meie eesmärk – kõrgharidusreform peab tagama õiglasema ligipääsu kõrgharidusele, et kõigil võimekatel inimestel, olenemata rahakoti paksusest, oleks tagatud võimalus õppida ülikoolis,“ ütles Pakosta.

Liisa Pakosta sõnul ei ole Eestis täna pelgalt sotsiaalsetel põhjustel võimalik hakata lapsevanemate või noorte üliõpilaste käest nõudma õppemaksuga tasulist kõrgharidust.

Tagasiside