Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme Liisa Pakosta hinnangul tuleb õpetajatele maksta kuni 30 protsenti lisatasu, et hoida eesti keelt venekeelse keskkonna koolides.

Pärast tutvumist Kohtla-Järve ainsa eestikeelse kooli, Järve Gümnaasiumiga, ja samas linnas slaavi gümnaasiumiga tõdes Pakosta, et sarnaselt Narva ja Sillamäega peavad ka Kohtla-Järvel nii kohalik omavalitsus kui ka riik leidma toetust üldiselt venekeelses keskkonnas nii eesti koolides õpetajate täiendavaks toetamiseks kui ka vene koolides eestikeelsete õpetajate toetamiseks.

„On positiivne, et Haridusministeerium toetab eesti keele õpet lasteaedades, kuid ühinen täiesti äsjase Õpilasesinduste Assamblee Nõukogu otsusega, tuleb vaadata kõiki võimalusi, kuidas eesti keele õpetamise kvaliteeti venekeelses keskkonnas tõsta ja kuidas eesti koolides seda hoida,“ sõnas Pakosta. Tema hinnangul on see võti noorte tuleviku heaks, ning seetõttu tasub igati toetada siseminister Marko Pomerantsi Ida-Virumaa strateegiat, mille haridusosa on koostanud Tõnis Lukase juhitav haridusministeerium.

„IRL on solidaarne ka vene õppekeelega koolide õpilasesinduste nõudega laiendada eesti keele õpet kõikidel muukeelsete koolide astmetel, et tagada noortele edaspidi kõik arenguvõimalused“. Pakosta peab Keskerakonna ettepanekuid Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõusse vähendamaks eesti keele ja sisuliselt tagasi pöörata gümnaasiumides eestikeelne õpe tagurlikuks ja noortevaenulikuks.

„Vene koolide õpilasesinduste vastupidine nõue räägib sellest, et noortel endil on oluliselt avaram ja globaalsem maailmavaade ning nad pole huvitatud eraldumisest – miks nad peaksidki?“, küsib Pakosta. Tänasel käigul koolidesse kinnitati samuti Pakostale, et vene õpilasesinduste üleskutse on väga positivne, sest vene perede huvi panna lapsi juba esimesest klassist Eesti koolidesse kasvab üha.

„Näiteks Kohtla-Järve ainsasse eestikeelsesse kooli on esimestesse klassidesse juba esitatud 42 avaldust, Neist 18 venekeelsetest peredest. Ka slaavi gümnaasiimi óppealajuhataja Tamara Polevina kinnitas et muudatus on toimunud viimase 5 aasta jooksul – kui enne oli Eesti keele suhtes ükskõiksust või põlgustki, siis nüüd on sihtumine eesti keelde väga positiivne ning laste ja noorte huvi seda õppida suur,“ rääkis Pakosta.

Tagasiside