Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) avalikustas täna maaelu- ja põllumajanduspoliitika platvormi 2007. aasta Riigikogu valimisteks. Erakond seab Eestile pikaajalisteks eesmärkideks maaettevõtluse mitmekesistamise, põllumajanduse konkurentsivõime suurendamise ning kõrgekvaliteedilise ja tervisliku toiduturu arendamise. 

„Mul on hea meel, et meie erakonna maaelu platvorm sai sedavõrd tõsine. See loob konkurentsivõimelise põllumajanduse kõrvale ka mitmekesise maaettevõtluse. Ja me ei soovigi varjata, et just Isamaa ja Res Publica Liit on Eestis see erakond, kes sõnastab Ühtse Põllumajanduspoliitika reformikava, millega tahame muuta Euroopa Liidu ebavõrdset ja Eesti põllumehi diskrimineerivat toetuspoliitikat. Oleme selleks ühtlasi suurim reaalne poliitiline jõud Euroopas. Me oleme õigel teel ja on vaid aja küsimus, mil iga omaenda töö ja juhtimistarkusega edasipüüdlev põllumajandustootja avastab oma õige koduerakonna – Isamaa ja Res Publica Liidu,“ lausus erakonna peaministrikandidaat Mart Laar.

Maaelu mitmekesistamise seisukohtade eest hea seisnud Tiit Niilo, Nopri piimandustalu peremees ja Riigikogu liige, ütles, et „meie erakonna uus platvorm toob maaellu juurde märkimisväärselt uusi võimalusi. Rahastame aktiivset nõustamist ja koolitust. Lisaks maaelu arengukava 2 miljardi kroonisele abile aastas teeme maal igale eraisikule, ettevõtjale ja omavalitsusele omaalgatuse ja erainitsiatiivi põhiselt kättesaadavaks veel täiendavad 3 mld krooni Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi ja Sotsiaalfondi abivahenditest aastas, et arendada elamis-, tööstus-, ettevõtlus- ja sotsiaalseid infrastruktuure“.

„Programmis väljapakutud mahetoodete turule aitamine, CO2 kvoodi müügitulu eest biokütuste- ja bioenergia arendamine, tootjate turupositsioonide parandamine toiduväärtusahelates läbi ühistute, aiandussaaduste importturu tagasivõitmine ja 350 000 hektari riigi(statud) metsa talude kasutusse andmine on kõik sellised lahendused, mis toovad maaellu juurde miljardeid kroone,“ nentis Niilo.

Ka IRL-iga ühinenud Põllumeeste Kogu on platvormiga rahul. „Anname ligemale 19 000 täna füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevale talule, kelledest ligemale 6000 on põllumajandus põhisissetulekuks, juriidilise äriühinguvormi staatuse. Piiritleme talu varalist vastutust, lihtsustame pärimisõigusi ning võrdsustame talus palgatulude ja omanikutulude maksustamise korra teiste äriühinguvormidega. Loome noortalunike stardikapitali ja väärtustame põlistalud,“ ütles Tõnu Ojamaa, ühinemisjärgus Põllumeeste Kogu esimees.

„Meil õnnestus Isamaa ja Res Publica Liiduga kokku leppida erakonna pikaajaline maaelupoliitika kurss, milleks on nii põllumajanduse, kui ka maaelu mitmekesistamine. Ja seda nii WTO, EL-i kui ka Eesti poliitika seisukohtades. Tuleb ka sisse seada investeeringutoetuste limiit – 100 000 eurot aastas – iga tootja kohta,” väitis Ojamaa.

Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder on samuti tulemusega rahul: „Suutsime säilitada erakonnas tasakaalu, kus kõik osapooled säilitasid oma näo. Kui Konstantin Päts pidi Eesti põllumajanduses osalusdemokraatia ja konsensuspoliitika, ehk tänase euroopaliku põllumajanduspoliitika protsessi põhialused sõnastama 6. detsembri 1935. aasta dekreedis (põllutöökoja seaduses), siis meie jõudsime selleni omal initsiatiivil. Võib öelda ka, et see on rahvaerakonnaks kujunemise eeltingimus. Me laiendame aga selle praktika kogu sektorile, kui meil peaks Põllumajandusministeeriumisse vähegi asja olema. Meie erakonna näol on Eesti maaelupoliitikasse kerkinud tõsiseltvõetav alternatiiv Rahvaliidule”.

Tagasiside