Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu esimees Ene Ergma (IRL) sõnas riigikogus teadus- ja arendustegevuse hetkeolukorda kommenteerides, et esmatähtis on riigi julgus ja tahe olla valmis investeerima uutesse kõrgtehnoloogilistesse suundadesse.

„Riigil peab olema julgust ja tahet investeerida uutesse kõrgtehnoloogilistesse suundadesse, mille viljad valmivad tunduvalt hiljem, kui seda on ühe parlamendikoosseisu või valitsuse eluiga. Kui pea kakskümmend aastat tagasi oleksime arvanud, et me ei suuda suurriikidega konkureerida infotehnoloogilisel suunal, siis ei oleks meil täna paljutki, millega olema üllatanud neid riike,” lisas Ergma.

Tema sõnul peab Eesti väikese riigina hoolitsema, et siinne keskkond soosiks väikeseid või keskmise suurusega kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid, mille toodangul oleks suur lisandväärtus.

„Veel kümme aastat tagasi oli Eesti suurimaks probleemiks, et puudusid ettevõtted, kus toimis koos nii teadus- kui ka tootearendustegevus, sest välisfirmad ei ole huvitatud teadus-ja arendustegevusest tütarfirmades. Täna on meil aga olemas hulga näiteid sellistest kodumaistest ettevõtetest, kus toimub edukas arendus- ja teadustegevus,” rääkis Ergma.

Ergma tõi näiteid kõrgtehnoloogilises valdkonnas edu saavutanud ettevõtetest ja projektidest nagu Skeleton Technologies OÜ, kes arendab ja valmistab patenteeritud nanopoorsel süsinikul põhinevaid superkondensaatoreid ning maailma esimese internetipõhise hääletuse tarkvara välja töötanud aktsiaseltsi Cybernetica.

Samuti rõhutas Ene Ergma uute võimaluste pakkumise olulisust noortele. Üheks juba edukaks osutunud projektiks peab Ergma Eesti tudengisatelliidi programmi, mille eesmärgiks on toetada Eesti kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise tööjõu koolitamise kaudu.

„Selle programmi raames ehitavad üle 30 üliõpilase koostöös rahvusvaheliste partneritega satelliidi ESTCube-1, mis viib 2012-2013 Maa orbiidil läbi väga olulise teadusliku eksperimendi – uudse kosmoselaeva mootori katsetuse. Programmi käigus on kolm doktoranti läbinud pikaajalised praktikad või kraadiõpingud välismaal ning pöördunud omandatud teadmistega tagasi Eesti teadusasutustesse või ettevõtetesse. Nende noorte algatusel on käivitunud juba ka arvukalt uusi arendusprojekte,” rääkis Ergma.

Tagasiside