Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Reformierakonna fraktsioon Riigikogus alustas kohtumisi, millega soovitakse saada põhjalik ülevaade kavandatavast kõrgharidusreformist. Esmalt oli saadikute ees haridusminister Jaak Aaviksoo, kes rääkis ministeeriumi kavandatavatest seadusemuudatustest selles vallas.

„Teema on mahukas, 21.sajandile vastavaks ümberkujundamist vajav ja otsused, mis selles vallas mõjutavad Eesti tulevikku kõige enam,“ lausus Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas. „Kesksed küsimused, mida kavandatavate muudatustega lahendada soovitakse, on kõrghariduse kvaliteet ja meie kõrgkoolide konkurentsivõime maailmas.“

„Suurim probleem on et igal kolmandal Eesti tööealisel inimesel puudub igasugune erialane ettevalmistus. Teine probleem on, et hariduses tarvilikud ümberkorraldused vajavad ressurssi. Ilma raha, inimeste ja ajata pole võimalik midagi saavutada,“ rääkis Jaak Aaviksoo Reformierakonna parlamendisaadikutele.

„Saime ministri sõnumist aru nii, et just nende asjade parendamisele ongi kõrgharidusreform keskendumas. Tunnustasime ministrit, kes on ümberkorraldused ette võtnud,“ lausus Urmas Klaas kohtumise järel kinnitades, et saadikurühm on kõrghariduse muudatusi juba mitmel korral arutanud.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe hinnangul on ühiskonnal avalik huvi pädevate haritud inimeste vastu ja see huvi peab väljenduma tulemuslepingutes, mis sõlmitakse riigi ja kõrgkoolide vahel. Teisiti riigi konkurentsivõime paranemist ei taga. Õppetoetuste süsteem, mis tudengeid toetaks, peab koalitsioonileppe kohaselt rakenduma aastast 2015.

„Võib ka öelda, et reformiga muutub kõrgharidus täielikult tasuliseks. Küsimus on vaid, kes selle eest maksab, oli see sõnum, milles minister ja Riigikogu liikmed ühte meelt olid,“ edastas Klaas ühe küsimuste ja vastuste voorus selginud mõtte.

Reformierakonna saadikurühm Riigikogus kohtub kõrgharidusreformi arutelu raames lähitulevikus ka avalik-õiguslike kõrgkoolide rektorite, tööandjate esindusorganisatsioonide, erakõrgkoolide ja üliõpilaskondade liidu inimestega. „Kindlasti vajame kõigile huvigruppidele tuginevat laiapõhjalist arutelu ka ühiskonnas tervikuna,“ ütles Urmas Klaas.

 

Tagasiside