Luksemburgis toimunud metsanduskonverentsil kõnelenud Riigikogu keskkonnakomisjoni liikme Tõnis Kõivu (Reformierakond) arvates on Eestis metsanduse arendamisel oluline seda teha kestlikult, majandamise vajalikkuse erinevaid aspekte mõistes.

„Hea meel on tõdeda, et Eesti arusaamine metsast on Põhjamaadega väga sarnane,“ ütles Kõiv. „Sarnaselt metsarikaste Soome ja Rootsiga hindame meiegi üha rohkem metsa iga-aastast juurdekasvu. Riigimetsas rohkem, aga eraomandusse kuuluvate metsade osas on veel arenguruumi,’’ lisas Kõiv.

Keskkonnakomisjoni liige Tõnis Kõiv selgitas, et Soomes ja Rootsis suudetakse lisaks juurdekasvule hinnata ka metsa võimet siduda C02-e. „Kõige paremini seob süsihappegaasi kiiresti kasvav mets, nn täisikka jõudnud metsa võime gaasi siduda väheneb märkimisväärselt. Majanduslikult tähendab see, et küpseks saanud mets tuleb maha võtta ja uus mets asemele istutada.’’

Eesti paistab teiste riikide võrdluses silma, et meie metsa juurdekasv on märkimisväärselt suurem kui raiumine. Üha rohkem metsa jõuab raieküpsesse vanussesse ja majandamisega viivitamine vähendab süsihappegaasi sidumise võimet. Lisaks alaneb ka metsaomaniku tulu teenimise võimalus, sest küpse metsa juurdekasv aeglustub. Seega on vana metsa maharaiumine ja uue metsa istutamine mõistlik tegu nii majanduslikus kui ökoloogilises mõttes, st abiks kliimamuutuste vastu võitlemisel.

Beneluxi parlamendi poolt rahvusvahelise metsa-aasta raames korraldatud Metsanduskonverents toimus 30.septembril Luksemburgis. Osalema olid kutsutud Põhjamaade Nõukogu ja Balti Assamblee metsanduse valdkonna asjatundjad.