Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Täna tegi Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Peep Aru kokkuvõtte parlamendi kevadistungjärgu olulisematest seaduseelnõudest, mis aitavad Eestil kriisist tugevamana väljuda.
Aru sõnul on Reformierakond hea tava kohaselt otsinud ja ka leidnud erinevates küsimustes toetust koalitsioonivälistelt erakondadelt, mis on nõudnud tõsiseid ja pikki läbirääkimisi.

’’Pääsesime seekord negatiivse lisaeelarve vastuvõtmisest. Ühelt poolt näitab see majandusolukorra stabiliseerumist, teisalt rahandusministeeriumi oskust prognoosida ning rahandusega seonduvat kindlakäeliselt hallata. Nüüd, mil Eesti on väljumas majanduskriisist, on õige aeg laduda alust uuele majanduskasvule. Mitte miski ei loo rohkem töökohti kui heas korras riigi rahandus ja investeeringuteks usaldusväärne majanduskeskkond,’’ ütles Aru.

„Oleme Riigikogus vastu võtnud kogu vajaliku seadustepaketi sujuvaks üleminekuks eurole, et äriühingutel, mittetulundussektoril ja kõikidel eestimaalastel oleksid selged tegutsemisjuhised,“ lisas Aru.

2010. aasta kevadistungjärgul vastu võetud olulisemad seaduseeelnõud.

1.  Tulumaksu muutmise seadus. Eraisikute jaoks muutus investeeringute tegemine lihtsaks ja soodsaks. Seadus võimaldab investeeringutest saadud tulusid ilma teenitud kasumilt tulumaksu maksmata edasi paigutada.

2. Äriseadustiku muutmise seadus. Ettevõtlusega alustamise soodustamiseks säilib seni kehtinud osaühingu miinimumkapitali nõue, kuid nimetatud summat ei pea füüsilisest isikust osanik tasuma enne ühingu äriregistrisse kandmist. Äriregistris tehakse lihtsalt märge, et osaühing on asutatud sissemakseid tegemata ning on võimalik koheselt alustada äritegevust ja kõigi heade ideede realiseerimist.

3. Sotsiaalmaksu muutmise seadus. Selle seadusega luuakse paremad eeldused täiendavate osalise tööajaga töökohtade tekkeks ja see aitab ka kaasa töötute tööjõuturule tagasitoomiseks.

4. Pensioniea tõstmise seadus. Pensioniea tõstmine kahe aasta võrra vähendab oluliselt pensionikassa defitsiiti ja leevendab peale 2026. aastat 15 000-20 000 täiendava töötajaga tööealise elanikkonna vähenemisest tekkivat tööjõupuudust. Kõige suuremad kasusaajad on sellest aga pensionärid, sest see võimaldab nende pensione ka tulevikus kasvatada. Me ei pea tõstma sotsiaalmaksu ega kordades kasvatama tööjõu sisserännet.

5. Elektrituru seaduse eelnõu. Seisame ausat konkurentsi ja turuosaliste võrdset kohtlemist tagavate põhimõtete eest. Reformierakonna arvates tohib maksumaksja raha ettevõtjatele toetuste maksmiseks kasutada üksnes siis, kui see aitab kaasa Eesti energeetilisele varustuskindlusele ja julgeoleku suurendamisele ning see ei kahjusta ausat konkurentsi.

6. Põhikooli- ja gümnaasiumi seadus. Kõrgepalgaliste töökohtade loomise aluseks on hea haridus. See omakorda tähendab suuremat palka, paremat kaitset töötuse vastu ja suuremat pensioni tulevikus. Uus seadus tagab parema üldhariduse kvaliteedi ning suunab omavalitsusi koolivõrku korrastama. Haridus reformimisega tuleb järgneval valimisperioodil kindlasti jätkata, et oleksime võimelised saavutama Põhjamaade taseme.

7. Kunstiteoste tellimise seadus. Selle seaduse kohaselt kasutatakse 1% riigi poolt tellitud avaliku ruumina käsitatavate hoonete investeeringuteks mõeldud summadest kunstiteoste sihttellimiseks avaliku keskkonna rikastamise eesmärgil.

8. Monopolide hinnapiirangute seadus. Seadus vähendab Vene gaasi osakaalu ning suurendab Eesti energiajulgeolekut. Samuti on tagatud tarbija jaoks sooja, vee ja teiste elutähtsate ressursside õiglane ja mõistlik hind.

 

Tagasiside