Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland, kes algatas resolutsiooni Venemaa delegatsiooni liikmete akrediteeringu peatamiseks Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees, mis täna toetust ei saanud, kinnitas, et vaatamata sellele on neljapäevaks esitatud lõppdokumendis kokku lepitud, et antud küsimus võidakse iga hetk uuesti tõsta ja jaanuaris tullakse akrediteeringu läbivaatamise juurde igal juhul tagasi.

„Kuigi viimaste nädalate surve Venemaale on andnud teatuid tulemusi, näiteks enne Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblee istungjärku likvideeris Venemaa oma vägede viis vaatlusposti Poti ümbruses, oleme siiski kaugel Vene vägede täielikust väljaviimisest kogu Gruusia territooriumilt. Seega peab Venemaa survestamine Euroopa Nõukogus jätkuma,’’ kinnitas Ojuland.

Esinedes sõnavõtuga oma resolutsioonialgatuse Venemaa delegatsiooni liikmete akrediteeringu peatamiseks Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees, rõhutas Kristiina Ojuland, et vastavalt kehtivale rahvusvahelise õigusele ja lepingutele on tänases olukorras tegemist Venemaa poolse Gruusia territooriumi okupatsiooniga. Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblee ei saa jääda kõrvaltvaatajaks, kus üks Euroopa Nõukogu liikmesriike on asunud okupeerima teise Euroopa Nõukogu liikmesriigi territooriumit.

Kristiina Ojuland toonitas oma tänases kõnes, et see algatus pole mõeldud sanktsioonina Venemaa kodanike vastu vaid eelkõige Venemaa võimuladviku vastu, kes kannab vastutust Gruusias toimuva eest.

Rahvusvahelise õiguse kohaselt loetakse territoorium okupeerituks, kui ta on teise riigi faktilise võimu all.

Pärast Venemaa-Gruusia vahel 24. juunil 1992.a sõlmitud kahepoolse lepingu lõppemist ning Gruusia-poolset SRÜ rahuvalveoperatsiooni lõpetamist, lõpeb ka vene väekontingendi õiguslik alus viibimiseks Gruusia territooriumil. Ilma sellekohase õigusliku aluseta on vene vägede jätkuv viibimine Abhaasias ja Lõuna-Osseetias vaadeldav rahvusvahelise õiguse seisukohast nende alade okupeerimisena.

Seda kinnitavad ka asjaolud, et Venemaa on teatanud, et rajab Abhaasiasse ja Lõuna-Osseetiasse oma sõjaväebaasid, kus hakkab paiknema alaline 3800-meheline vene väekontingent.

Venemaa on avalikult toetanud ja mõjutanud Abhaasia ja Lõuna-Osseetia piirkondi. Samuti panustab Venemaa olulisel määral Abhaasia ja Lõuna-Osseetia eelarvetesse. Juba aastaid tagasi hakkas Vene välisministeerium andma nii abhaasidele kui osseetidele massiliselt Vene välispasse, tekitades sel viisil neis piirkondades arvuka Vene kodanikkonna. Venemaa seisab rahvusvahelises suhtluses Abhaasia ja Lõuna-Osseetia huvide eest jne. 

Ojulandi resolutsioonialgatuse üle puhkes Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees seninägematu võitlus. Teatud osa Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee poliitilisest juhtkonnast püüdis tekitada ettekäänet Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee protseduurireeglite mittetäitmiseks.

Mitmetele resolutsioonialgatusele allakirjutanud ENPA liikmetele helistati või pöörduti nende poole, et nad oma allkirjad tagasi võtaks, mis aga protseduurireeglite järgi võimalik ei ole. Ojulandi resolutsioonialgatusele olid allkirja andnud kõigi ENPA viie poliitilise fraktsiooni esindajad.

Vene Riigiduuma välisasjade komisjoni esimees Konstantin Kossatšjov kinnitas, et Venemaa eesmärk on blokeerida üldse võimalus mistahes riigi delegatsiooni volituste peatamiseks tulevikus.

Kristiina Ojuland on ENPA liberaalide (ALDE) grupi ning poliitikakomitee aseesimees.

 

 

 

Tagasiside