Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus jõuab peagi lõpphääletusele riigikontrolli ja õiguskantsleri seaduse muudatus, millega kaotatakse 1. jaanuarist 2013 nende ametikohtade eripensionid.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Maret Maripuu (Reformierakond) märkis, et tegemist on esimese etapiga eripensionide reformist. Lähiaastatel soovitakse sellega kindlasti jätkata. “Omal ajal loodud eripensionid on tänaseks kaotanud oma mõtte ja õigustatuse,” ütles Maripuu. Ta nimetas, et eripensionite sisseseadmisel ei suudetud maksta teatud riigiametnikele tasu, mida ühiskond pidas õigustatuks. „Madalat palka pidi nendel juhtudel kompenseerima eripension ehk n.ö. edasi lükatud palk. Tänaseks on täiustunud nii töötingimused kui ka tasud ning kõigi pensionid peavad kujunema üldistel alustel. See muudab ka pensionisüsteemi õiglaseks ja tänase Eesti paranenud oludele vastavaks,” kinnitas Maripuu.

Nii IMF ja OECD on korduvalt soovitanud Eestil eripensionid kui sellised kaotada. Eripensionid ei haaku Eesti pensionisüsteemi sambalise ülesehitusega, mis tugineb eeldusele, et vanaduspensioniea sissetulek kujuneb mitmest erinevast allikast. „Tulevase vanaduspõlve kindlustamise peale peaksid mõtlema kõik tööealised inimesed. Kohustusliku teise pensionisamba kõrval saab liituda vabatahtliku pensionikindlustega, kuhu võivad sellest aastast maksuvabalt sissemakseid teha ka tööandjad,“ märkis Maripuu.

Maripuu kinnitusel on eripensionideks eelarvest kuluv raha aasta-aastalt kasvanud. 2012. aastal maksab riik erinevate ametikohtade eripensionideks välja 18,3 miljonit eurot. „2000. aastal piirdus eripensioni saajate arv 113 inimesega, 2006. aasta lõpuks oli neid juba 1678, praeguseks aga üle 2300 inimese. Näeme, et eripensioni saajate arvul ja eripensionideks kuluval eelarverahal on komme mitmekordistuda,“ lausus Maripuu. Ühtlasi tuletas parlamendisaadik meelde, et riigikogu liikmete ametipension on kaotatud juba 2003. aastast.

Maret Maripuu rõhutas, et nii Reformierakonna kui tänase valitsuskoalitsiooni eesmärk on praegustele aga ka tulevastele eakatele parema tuleviku tagamine ja pensionikogumise soodustamine. 1. jaanuarist taastusid riigipoolsed maksed teise pensionisambasse, mis kriisiaegadel peatusid. Saamata raha kantakse pensionikontole tagantjärele. 1. aprillist suurenevad vanaduspensionid 4,4% võrra. Pensionide väljamakseteks kulub tänavu täiendavalt 72 miljonit eurot (kokku ligi 1,36 miljardit eurot) ning keskmine vanaduspension kasvab kuus 13 euro võrra (305 eurolt 318 euroni, aastas 156 euro võrra). Lisaks on alates 1. jaanuarist 2012 ettevõtetel ja tööandjatel võimalus maksta makseid oma töötajate III pensionisamba lepingusse, ilma selle eest tulumaksu maksmata.
 

Tagasiside