Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

20 000 gümnaasiumiõpilasele tasuta koolilõuna tagamisel on kindlasti positiivne mõju noorte tervisele ja toitumisharjumustele, kuid lisatoetuste puhul võiks kaugemas perspektiivis lähtuda siiski vajaduspõhisusest, leiab riigikogu kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik.

Riigikogu otsustas täna saata 21. oktoobril kolmandale lugemisele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tasuta koolitoit jõuab ka gümnaasiumiastmesse.

„Gümnaasiumiõpilaste koolilõunakulude kompenseerimisel on kindlasti positiivne mõju meie noorte tervisele. Õige toitumine on aktiivse füüsilise tegevuse ja puhkuse kõrval üks osa tervislikest eluviisidest. Vähemalt kord päevas tuleb süüa sooja toitu, et püsida terve. Kahjuks on meil peresid, kus koolilõuna võibki olla noore ainus soe toit päevas,“ rääkis Lauri Luik täna riigikogus koolilõunatoetuse laiendamise esimesel arutelul.

Koolitoit võiks tema sõnul olla abiks ja suunanäitajaks nendele noortele, kelle menüü koosneb peaasjalikult energiajookidest ning kartulikrõpsudest.

„Loomulikult on see ka täiendav finantstugi abivajajatele, olles positiivne sõnum eelkõige majanduslikult tundlikumatele perekondadele. Tõsi, igasuguste lisatoetuste puhul võiks kaugemas perspektiivis lähtuda siiski vajaduspõhisusest. See tähendab, et aidata tuleks eelkõige neid, kes tuge tegelikult vajavad. Nii suudaksime hädasolijaid senisest veelgi enam aidata,“ lisas ta.

Luik tõi välja, et koolilõunatoetust on samm-sammult laiendatud. 2002. aastal kehtestas riigikogu üleriikliku koolilõunatoetuse 1. kuni 4. klassini ning 2006. aastal kuni 9. klassini ja ka kutsekeskhariduses. Järgmisest aastast makstakse seda kuni gümnaasiumi lõpuni.

Kõnealune eelnõu puudutab ligi 22 500 noort inimest umbkaudu 20 000 leibkonnast ning 94 omavalitsusest.

Koolilõunatoetuse maksmise laiendamine tähendab kolme miljonit lisaeurot riigi tuge õpilaste toitlustamisel. Lisaks on see positiivne sõnum neile kohalikele omavalitsustele, kes seni on gümnaasiumis koolilõunat sajaprotsendiliselt ise toetanud ning kelle kulud loodetavasti vähenevad.

Tagasiside