Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus toimus täna olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Üldhariduse jätkusuutlikkusest“ arutelu. Ettekandega esinenud Eesti Maaomavalitsuste Liidu aseesimees Vello Jõgisoo rääkis, et hariduse rahastamise süsteem peab olema piisavalt mitmekülgne ja paindlik, sest õpilaste koguarv omavalitsustes ei kirjelda kogu kuluvajaduse varieeruvust kohalike omavalitsuste vahel ja selle kriteeriumi alusel ei ole võimalik raha jagada.

„Riigitoetus on oluline üldhariduse kättesaadavust mõjutav tegur, olles pedagoogide tööjõukulude peamine katteallikas ning kattes rohkem kui poole munitsipaalkoolide põhitegevuse kuludest. Seetõttu peavad kohalikud omavalitsused tähtsaks, et selle toetuse jaotuse alused oleks seaduses fikseeritud üheselt arusaadavalt ning kujundatud üldhariduse kättesaadavust kui inimeste põhiõigust silmas pidades,“ ütles Jõgisoo, „õigus piisavatele rahalistele vahenditele omavalitsuste ülesannete täitmiseks eeldab, et riik looks omavalitsuste ülesannete rahastamiseks süsteemi, mis oleks kohane ja tagaks kohalike ülesannete piisava rahastamise. Kohaliku omavalitsuse eelarvekorraldus ei tohiks olla põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse küsimus. Kohaliku omavalitsuse eelarve detailsuse küsimus on kohaliku omavalitsuse pädevuses.“

Vello Jõgisoo rõhutas, et haridusministeeriumi poolt väljapakutud rahastamismudel on tõesti hea nendel juhtudel, kui on üks kool ja üks omavalitsus. „See süsteem võimaldab ühe kooliga omavalitsustes maksta õpetajatele keskmist palka ja pidada kooli, näiteks Paide vallas 29 õpilasele, Väätsa vallas 104 õpilasele, Sauga vallas 82 õpilasele, kusjuures nendele valdadele lähimad koolid asuvad 6,1-6,3 km kaugusel, aga on ebavõrdne, et sellist kättesaadavust ei võimaldata mitmeid koolipiirkondi hõlmavates omavalitsustes, näiteks Tapa, Türi, Viljandi, Suure-Jaani, Lääne-Nigula, Kose, Saku, Saue, Jõelähtme.“

„Juhime tähelepanu sellele, et laste arv omavalitsustes ei iseloomusta omavalitsuste regionaalset eripära. Seda iseloomustab eelkõige omavalitsuste territooriumil paiknevate asulate ja koolide võrk ja nende vahelised kaugused ja ühendused. Samuti ei ole analüüsid näidanud väiksema õpilaste arvu ja suurema territooriumiga omavalitsuste õpilaste arvu ja tegeliku kuluvajaduse seost,“ rääkis Jõgisoo, „probleemi ei lahenda rakendusaktis pakutav 5%-line muutuse tasandamine võrreldes 2013. aastaga, sest koosmõjus haridusvahendite kasvu ja inflatsiooniga viib see omavalitsuse mõne aastaga talle kavandatud koefitsiendigrupi rahastamistasemele, mis tema reaalseid vajadusi ei pruugi arvestada. Välja pakutud mudel ei toeta meie arvates ka nn tõmbekeskuste tekkimist. Vähe sellest, see mudel ei toeta ka kohalike omavalitsuste vabatahtlikku liitumist.“

„Igaühe õigus haridusele on põhiseaduse kohaselt üks põhiõigustest, mille tagamine on pandud riigile ja kohalikule omavalitsusele. Kohustused ja ressurss peavad olema tasakaalus ning kohustuste täitmiseks tuleb ette näha vajalik rahaline kate. Riigieelarvest kohalikele omavalitsustele haridustoetuse eraldamine toimub mudeli alusel ja seisukohad mudeli muutmiseks või täiustamiseks tuleb osapoolte vahel läbi rääkida ja kokku leppida, et hariduse ühtlase kättesaadavuse võimalus ka edaspidi kogu riigi ulatuses ka reaalselt tagada,“ lõpetas Eesti Maaomavalitsuste Liidu aseesimees ettekande.

 

Tagasiside