Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Jaak Aab nimetas kahetsusväärseks koalitsiooni käitumist, kes oma avalikes esinemistes on toetanud pensionisüsteemi õiglasemaks muutmist, kuid tegelikkuses seisab muudatuste vastu.

Riigikogu lükkas täna valitsusliidu häältega tagasi Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatusettepanekud, mille eesmärgiks on tagada suuremale osale tänastest töötajatest tulevikus parem pension ja väärtustada rohkem nende tööd.

Aabi sõnul sai hiljuti teatavaks, mida tähendab koalitsiooni lubatud pensionide kahekordistamine 2011. aastaks. „Kahega korrutamise aluseks on võetud 2006. aasta 1. aprilli keskmise vanaduspensioni suurus 3136 krooni ja saadud 2011. aasta võrreldavaks suuruseks üle 6200 krooni,” selgitas Aab. „Valimiste eel räägiti kahekordistamisest nelja aasta jooksul – nüüd tuleb välja, et seda tehakse sisuliselt viie aasta jooksul. Arvestades viimast, 2007. aasta pensioniindeksit ja tehes lihtsa aritmeetilise tehte, saame vastuseks, et tegelikult polegi midagi lubatud.”

Aab ütles, et indeksi arvutamise mudelit muutmata ja erakorralisi tõuse tegemata, tulebki pension 2011. aastaks üle 6000 krooni. „Ehk siis pensionitõus jääb lähiaastatel väiksemaks keskmise palga kasvust ja pensionäride elatustase võrreldes töötavate inimestega tegelikkuses halveneb,” märkis ta. „Just Reformierakond on andnud pensionide kahekordistamisele niisuguse tõlgenduse, kas teised koalitsioonipartnerid on läinud sellega kaasa meeltesegaduses või pragmaatilistel kaalutlustel, näitab aeg.”

Keskerakonna eelnõus esitatud riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPKS) muudatused puudutasid pensionikindlustuse aastakoefitsiendi arvestamise metoodikat.

Eelnõus tehti ettepanek sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse arvutamisel lähtuda aritmeetilise keskmise asemel mediaankeskmisest. Sel juhul on 50% inimestest aastakoefitsient 1,0 või suurem ning 50% alla selle. Alampalgaga töötajate aastakoefitsient ei langeks sel juhul alla 0,6-0,7. 2005.aastal, kui mediaankeskmine oli 4250 krooni, oleks sellega võrreldes alampalgaga töötaja aastakoefitsient olnud 0,633, praeguse süsteemi järgi oli see vaid 0,373.

Käesoleval ajal arvutatakse sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmine suurus, mis annab aastakoefitsiendi 1,0, aritmeetilise keskmisena. Sel puhul liidetakse pensionikindlustatute isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osade suurused ning jagatakse pensionikindlustatute pensionikindlustusstaaži kogusummaga antud kalendriaastal.

Aabi sõnul näitavad viimaste aastate isikustatud sotsiaalmaksu andmed, et ligikaudu 70% töötajatest on keskmine aastakoefitsient alla 1. „Selle põhjuseks on nii madalate palkade suur osakaal ja suured palgaerinevused (väljavenitatud palgajaotus) kui II pensionisambaga liitumine, kuna II sambaga liitunud isikute aastakoefitsient on 20% võrra madalam,” selgitas Aab.

Nende andmete põhjal tehtud arvutused, et selleks ajaks, kui uued pensionisätted saavutavad täieliku mõju – s.o. peale 1999. aastat tööturule sisenenud inimeste jõudmisel pensionikka – võib madalate palkade tõttu ca 10 protsendil tekkida küll õigus vanaduspensionile, ent väikese aastakoefitsientide summa tõttu jääb saadava pensioni suurus miinimumtasemele. „See tähendab rahvapensioni määras pensioni saajate osakaalu olulist tõusu,” märkis Aab.” Arvutused näitavad, et praeguse süsteemi jätkumisel erinevad riiklikud pensionid 40-50 aasta pärast oma suuruselt 3-4 korda.”

Pension ei jää madalaks mitte ainult kogu tööperioodi jooksul madalat palka saajatel vaid ka lühema perioodi jooksul miinimumpalgaga töötajatel. Kui 2005.aastal oli keskmine sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa 7208 krooni, mis andis aastakoefitsiendiks 1,0, siis alampalk andis aastakoefitsiendiks 0,373. See tähendab, et alampalgaga töötaja peab töötama peaaegu 3 aastat, et saada aastakoefitsienti 1.

Tagasiside