Riigikogu õiguskomisjoni liige Marika Tuus-Laul rõhutas tänasel kriminaalpoliitika arengusuundade arutelul, et kuigi registreeritud kuritegude arv väheneb, siis mitmed kriminaalmenetluslikud lüngad vajavad endiselt täitmist.

„Eelmisel aastal kõnelesime varasemast rohkem isikute põhiõiguse kaitsest, süütuse presumptsioonis ja ka moraalsetest hinnangutest,“ rääkis Tuus-Laul, „inimeste põhiõigused ja nende aluspõhimõtted peavad olema õigusselguse huvides sõnaselgelt seadustes välja toodud, selleks et need oleksid üheselt mõistetavad ja arusaadavad.“

Tuus-Laul rõhutas, et mõned Riigikohtu esindajad on seisukohal, et kriminaalmenetlus on prokuratuuri poole kalduv. „Ka õigusekspert ja vandeadvokaat Leon Glikman on oma erinevates sõnavõttudes märkinud, et suur osa tema tsiviilklientuurist on ühel või teisel teel sattunud riigipoolsete – seega prokuratuuri rünnakute alla, mis iseenesest ei ole normaalne. Glikman on rõhutanud, et Eestis kehtivad jälitustoimikutele juurdepääsupiirangud kui ka eeluurimistähtajad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni nõuetele ja kalduvad liialt riigi poole.“

„Kahjuks leiame elust enesest väga palju juhtumeid, kus eeluurimine on kestnud aastaid, kuid lõppenud vaid isiku maine ja  prestiiži kahjustamisega. Põhjuseks on üldjuhul liiga kaua kestev menetlus, kus süüdimõistvaid asitõendeid ei ole võimalik enam koguda ja leida, või on põhjuseks olnud liigne kiirustamine süüdistuse koostamisel,“ rääkis õiguskomisjoni liige.

Tuus-Laul tuletas meelde eelmise aasta sügisel Keskerakonna fraktsiooni poolt menetlusse antud kriminaalmenetluse seadustiku ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis pakub võimaluse kriminaalmenetluslike lünkade täitmiseks. „Sellest tulenevalt leiame, et Justiitsministeerium peaks sel aastal erilist tähelepanu pöörama just inimõiguste ja põhivabaduste kaitsele, mis on jäänud hetkel lünklikuks.“