Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus ütles, et peab lubamatuks täna Riigikogus esimesele lugemisele tulevat eelnõu, millega valitsus tahab tõsta pensionile mineku iga.

„Juba täna siirduvad pooled meestest ja üks kolmandik naistest pensionile varem kui tegelik pensioniiga,“ märkis Tuus. „Nii näiteks oli 2007. aastal 40 % neid inimesi, kes küll ei olnud veel pensionieas, kuid kes siirdusid pensionile. Samas oli veel kolm aastat tagasi märgatavalt väiksem tööpuudus.“

Tuus ütles, et Eestis oli eelpensionäre ehk neid, kes ei pea pensionini töötamist vastu 2008.a. 14 700 ja see arv aasta aastalt kasvab. „Aga kui juurde arvata ka pensionieelses vanuses töövõimetuspensionile jääjad, milliste inimeste arv aina suureneb, võib öelda, et pensionile siirdumise tegelik aeg on meil seadusega ette nähtust pea kolm aastat madalam juba täna,“ märkis Tuus. „Ja me tahame seda iga veelgi tõsta? ÜRO inimarengu edetabelis oleme üks kehvema tervise ja madalama elueaga riike üldse.“

Tuusi sõnul elab eesti mees haigusteta keskmiselt 49,4 ja naised 53,7 aastat, kuid Euroopa Liidu keskmine on tervelt 60 aastat, (Rootsis ja Maltal ligi 70). „Rootsis ja Itaalias on keskmine eluiga 80 aastat, Soomes 79,“ märkis ta. „Kuigi eestlaste keskmine eluiga on praegu pikem kui kunagi varem, sureme ikkagi heaoluriikidest 20 aastat varem.“

„Ent ka kõige optimistlikumad prognoosid, et eesti mehel, kes on 65-ni juba välja elanud, jääks veel elada koguni 13 aastat, on  Euroopa riikide seas ikkagi koos Läti, Leedu ja Bulgaariaga kõige madalamad,“ märkis Tuus. „Ja praegune tohutu, 15,5% töötus, mis on taasiseseisvusaja suurim, vaesus, masendus, heitunute arvu massiline kasv – kindlasti mitte ei tõsta, vaid langetab eluiga.“

Tuus märkis, et Eestis elab täna pensionieani vaid 70% meestest. „Mis pensionile mineku ea tõstmisest me tänase tervisega üldse räägime?,“ küsis ta.

Tuus ütles, et valitsuse ja riigikantselei arutluspaberis on palju küsitavusi. Nimelt on seal öeldud järgmist:  ,,Levinum üldine pensioniiga EL riikides on 65 eluaastat. Madalam on valdavalt Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, aga et ka Prantsusmaal, (kus on praegu 60 eluaastat), on pensioniea tõstmine 65 eluaastani tänaseks otsustatud.“

Tuus ütles, et järelpärimise Prantsusmaa kohta vastas Riigikogu statistika ja sotsiaalinfo osakond, et viimase väitega ei saa nõustuda. „Et kuigi seda plaanitakse, kinnitati rahvus/assambleest, et neil ei ole pensioniea osas muudatusi veel tehtud,“ märkis ta. „Samas president Sarkozy soovib tuua pensionireformi temaatika enne suve parlamenti. Ent, pensioniea tõstmise vastu on seal ametiühingud. Mäletame ju kõik neid ulatuslikke rahvarahutusi Pariisi ja Lyoni tänavatel, kus protestiti selle vastu, et tõsta  pensionile mineku iga ühe aasta võrra. Uuringu kohaselt olid  prantslased nõus tõstma pensioniiga maksimaalselt 62.aastani.“

Tuusi sõnul tuleks eelkõige lahendada soodus-ja eripensionide ning tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse küsimused.

„Parem tervis omakorda tõstaks pensionäride elukvaliteeti ja pikendaks tervena elatud aega,“ selgitas Tuus. „Valitsus peaks kaaluma pensioniea tõusu sidumist oodatava eluea arenguga. Täna jagab Eesti Euroopa Liidus viimast kohta 65aastaste oodatava tervelt elatud aastate poolest.“