Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni algatatud arutelul „Euroopa võlakriis ja selle mõju Eestile“ rõhutas Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, et Riigikogus peab senisest enam kõnelema Euroopa võlakriisist ja selle mõjudest Eestile.

„Täna ei ole Euroopas ühtset filosoofilist arusaama kriisi lahenduste osas – kriisi puhkedes tegeleti leevendamisega, nüüd lepiti kokku kärpimises,“ märkis Simson. „Olukord muutub aga päevadega ning täna oleme seisus, kus Itaalia võlakirjade intressid on taas kasvamas, samas kulgemises on Hispaania võlakirjad. Krediidiagentuur Moody’s on andnud viimasele valitsusjuhtide kriisiistungile hinnangu, et see oli üks paljudest kriisi tippkohtumistest, mis midagi uut ei pakkunud.“

Simsoni sõnul pole mõistlik jutt, mis väidab, et uued eelarvedefitsiidi nõuded ei ole antud hetkel Eesti jaoks probleemiks. „Väites nüüd, et Euroopa ainsaks lahenduseks saab olla sarnane kärpimispoliitika, eirame me tõsiasja, et meie eelarve tasakaal püsib suuresti ekspordil neisse samadesse riikidesse. Unustatakse asjaolu, et ka Eestis toodetavad kaubad ja teenused võivad kaotada kärpivates riikides turgu.“  

 

„Võlakriisi tagajärjel on näha, et Euroopa hakkab muutuma riikide liidust üha enam liitriigiks, mis tähendab, et Euroopa Liidu roll liikmesriikide maksupoliitikas muutub järjest olulisemaks,“ rääkis Simson, „üheks probleemseks kohaks saab kindlasti nn klassikalise ettevõtte tulumaksu puudumine Eestis, mida soovitavad kehtestada Saksamaa ja Prantsusmaa. See aga tähendaks senise kehtiva ettevõtte tulumaksusüsteemi muutust Eestis.“

 

Simson leiab, et Euroopa foonil peab üle vaatama ka Eesti maksulahendused, kus täna on tehtud kingitusi kõige jõukamatele ja väiksema sissetulekuga inimesi koormatud üle jõu käivate maksudega.

 

„Loodetavasti ei jää tänane arutelu viimaseks sisuliseks mõttevahetuseks Euroopa võlakriisi teemal,“ lõpetas Simson.

 

Tagasiside