Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles täna Riigikogus tööpuuduse debatil, et erinevalt Tallinna linnast on tänane valitsus suhtunud tööpuuduse drastilisesse kasvu ja sellega kaasnevatesse sotsiaalsetesse probleemidesse sügava ükskõiksusega.

„Enamikus Euroopa riikides ei ole tegelikult niisugust tööpuudust nagu meil,“ ütles Savisaar.

„Eestis on tööpuudus 15.5% aga samal ajal Norras ainult üle 3%, Hollandis 4%, Austrias 5%, Sloveenias 6% Bulgaarias ja Rumeenias 7%, Tšehhis ja Poolas 8%.“

Savisaare sõnul on hüppeliselt kasvanud pikaajaliste töötute hulk – kolmandik on tööd otsinud 12 kuud või enam. „Suur osa neist on kaotanud igapäevase töö harjumused ja nende side ühiskonnaga muutub üha nõrgemaks,“ märkis ta.

Keskerakonna esimehe sõnul on tööpuuduse olukorra kriitilisuse üheks põhjuseks praeguse valitsuse suutmatus või ka tahtmatus tunnistada tegelikku olukorda majanduses.

„Veel 2008. aastalõpu intervjuus rõhutas peaminister Ansip, et Eestis ei ole kriisi, kuna kriisi üheks tunnuseks on kindlasti suur tööpuudus, mida Eestis ju ei olevat,“ meenutas Savisaar. „Seda väidet ilmestas ta tookord 2008. aasta märtsi ja aprillikuu tööhõive faktidega! Teatavasti oli 2008. aasta lõpuks juba kogu maailma vapustanud majanduse järsk kukkumine, erinevate riikide finantssektori järjestikused krahhid. See, et Eesti elas jätkuvalt edasi justkui teises majanduskeskkonnas, eirates majanduskriisi, on meid viinud täna olukorda, kus rekordarv inimesi on kaotanud töö, sotsiaalprobleemid on tõusnud haripunkti ning paljud ettevõtjad maadlevad pankrotiga. Alles täna, 2010. aasta alguses on tekkinud parlamendi tasandil selle üle diskussioon. Kas see arutelu on ajendatud siirast murest või on valitsus erakondadel tekkinud soov töökohtade teema oma valimisvankri ette rakendada, jääb iga poliitiku südametunnistusele.“

Savisaar ütles, et Eesti riik vajas juba eelmisel aastal konkreetset programmi majanduskriisi leevendamiseks ja uute töökohtade loomiseks, kus oleks määratletud konkreetsed suunad ja tegevused selles valdkonnas.

„Kui vaadata, mida on mujal riikides tehtud, siis tuleb tunnistada, et väga operatiivselt on tegutsenud USA, kus juba 2008. aastal jõustus finantssektori abipakett mahuga 700 miljardit dollarit,“ märkis ta. „Tulles Euroopa erinevate riikide abimeetmete juurde, siis enamlevinud on olnud esiteks: maksupoliitilised otsused, nagu näiteks üksikisiku tulumaksu alandamine valdavalt väiksema sissetulekuga inimestel, ettevõtte tulumaksu alandamine, käibemaksu alandamine. Teiseks avaliku sektori investeeringute suurendamine eeskätt transpordivõrgustikesse ja eraldiste suurendamine omavalitsustele näiteks elamusektori toetamiseks. Kolmandaks otsetoetused väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, strateegilistele sektoritele, näiteks Soomes puidutöötlusele ja laevaehitusele. Neljandaks sotsiaalhoolekande eraldiste suurendamine ning täiendava raha eraldamine omavalitsustele (toimetulekutoetused, lastetoetused) ning viiendaks regulatiivsed muudatused, nagu näiteks töötu abiraha saamise perioodi pikendamine ja maksude edasilükkamine väikeettevõtetele (nt Rootsis).“

Keskerakonna esimehe sõnul on paraku Eesti valitsus käitunud valdavalt vastupidiselt muudele riikidele: pole oldud valmis kehtestama astmelist tulumaksu, mis leevendaks just väiksema sissetulekuga inimeste olukorda, tõstetud on käibemaksu, oluliselt on vähendatud eraldisi kohalikele omavalitsustele jne.

„Ainukeseks eesmärgiks on olnud euro kasutuselevõtt, mis justkui lahendab iseenesest kõik tööpuuduse ja sotsiaalprobleemid,“ tõdes ta.

Savisaar ütles, et Tallinn ei ole jäänud ootama riigipoolseid samme ning on juba 2009. aasta aprillis vastu võtnud abipaketi linnaelanikule ja ettevõtjale, mille eesmärgiks on leevendada majanduskriisiga kaasnevaid tagajärgi, aidata luua uusi töökohti ning täiendada sotsiaaltoetusi raskustesse sattunud inimeste abistamiseks.

„Abipaketi maht on 312 miljonit krooni ning selle abil luuakse Tallinnasse 5500 uut töökohta, millest 3000 on sotsiaalsed töökohad,“ selgitas ta. „Sotsiaalsed töökohad on nö kriisiaja töökohad, mida me loome selleks, et pakkuda inimestele võimalust töötada kasvõi miinimumtasu eest, et vähendada pikaajalist töötuse tekkimist. Meil on valida, kas pakkuda inimestele tööd või maksta lihtsalt rohkem sotsiaaltoetusi.“

Keskerakonna esimees ütles, et kui Eestis tervikuna tekkis jaanuaris töötuid juurde 3957 inimest, siis Tallinnas 833, mis on vaid 21% kogu Eesti töötuse kasvust.

„Arvestades asjaoluga, et Tallinna tööjõu osakaal Eesti tööjõust on ligikaudu 32%, siis oli töötuse kasvutempo jaanuarikuus Tallinnas vähemalt kolmandiku võrra väiksem kui Eestis tervikuna,“ märkis ta.

Savisaar esitas Riigikogu ees järgmised ettepanekud tööpuuduse leevendamiseks:

1.         riigi poolt finantseeritud sotsiaalsete töökohtade loomine. Kõige sobivam oleks nö kombineeritud lähenemine, kus sotsiaalseid töökohti loob riik ise, loovad eraettevõtted ja kolmas sektor. Majanduskasvu faasis oleksid need töökohad eelkõige pikaajalistele töötutele, kuid majanduskriisis peaks neid pakkuma kõigile, sõltumata töötuks olemise ajast.

2.         palgatoetuse mahu oluline suurendamine uute töökohtade loomiseks, st kogu maksutulu, mis laekub palgatoetust saanud töötaja pealt riigile, suunatakse uuesti palgatoetuse maksmiseks

3.         maksusoodustused – palju on räägitud sotsiaalmaksu ülemmäära kehtestamisest, aga on ka teisi võimalusi, millest tooksin välja juba varem Keskerakonna poolt esitatud ettepaneku töötu inimese töölevõtnud ettevõtja vabastamine sotsiaalmaksu tasumisest uue töökoha pealt üheks aastaks. Lisaks pakuksin majanduskriisi perioodiks välja maksualanduse neile ettevõtetele, kelle tööjõukulud on kahe viimase aasta võrdluses kas tänu uutele töökohtade loomisele või palgatõusule oluliselt kasvanud.

4.         töötud, kellele ei maksta enam töötukindlustust, peaksid saama võimaluse töötada juhutöödel ühes kuus kuni miinimumpalga ulatuses, ilma, et nad kaotaksid töötu staatuse.

5.         tuleks üles ehitada Töötukassa poolt eraisikutele töötute vahendamise süsteem, et eraisikud saaksid palgata töötuid näiteks lund rookima, lehti riisuma, ukselukku parandama, muru niitma, aeda kaevama vms tegema.

6.         et vaadata mõned aastad ettepoole, peaks tegema koostööd suuremate eksportööridega, et korraldada ettevõtetes töötutele väljaõpet erialadel, kus veel paar aastat tagasi oli ülisuur tööjõu nappus. Tellimuste taastudes suureneb uuesti tööjõu vajadus ning siis oleks inimesed juba ette valmistatud. Ettevõtetele kompenseeritakse kulud, mis kaasnevad nö praktikabaasi võimaldamisega.

Tagasiside